"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Loomaaed kinkis Mati Kaalule 75. juubeliks nimelise pingi (0)
03. juuni 2021

“Nad ütlesid mulle, et mõned endised töötajad tahavad ka õnnitleda, et kas oleksin nõus selleks puhuks loomaaeda tulema,” meenutas Mati Kaal kõnet loomaaiast. “Ma isegi ei pannud enne seda teki all olevat pinki tähele, see oli absoluutne üllatus.”

Vaata galeriid (48)

Täna tähistati Tallinna loomaaia jääkarumaja juures Mati Kaalu 75.juubelit. Üllatusena kingiti sünnipäevalapsele ka omanimeline pink. Kõnesid pidasid nii tänane loomaaia direktor kui ka Matiga koos töötanud endised kolleegid.

Kolleegid, kes olid Matiga koos töötanud meenutasid hea sõnaga ühiseid seiklusi ja saavutusi.

“Ta oli ääretult järjekindel,” rääkis Tallinna loomaaia endine töötaja Ivi Uudelepp. “Kui oli mingi asi otsustamisel siis me arutasime selle põhjalikult läbi ja kui otsus oli tehtud, siis ei olnud enam mingit kõikumist siia või sinnapoole. “

“Näiteks üks Mati ütlus oli alati meile – ärge vihastage, vihastamise asemel parem imestage,” meenutas Tallinna loomaaia töötaja Anne Saluneem. “See aitab kiiremini kurjusest üle saada, kasutan seda võtet siiani.”

Mati Kaal oli sünnipäeva tähistamisest liigutatud ning sõnas, et eks loomaaias töötavad inimesed peavad olema natuke kiiksuga ja suured loomaarmastajad. „Need, kes kuus aastat vastu peavad, ei lähegi sealt enam ära,“ lausus ta.

Kuidas on aga loomade tingimustega, kas puurid on nende jaoks vangla?

“Siin on 87 hektarit loodust ümberringi, seega asi väga hull ei ole,” ütles Kaal.  “Neid loomi ei saa võtta vangidena, vaid nad on diplomaadid. Nad esindavad meie juures oma liike ja kodu loodust.”

Nii endine, kui ka tänane loomaaia direktor ütlevad kui ühest suust, et loomaaeda ei pea tulema nii, et ühe päevaga kõik ära vaadata. Pigem tulla mitu korda ja nautida kogu kogemust.

“Loomaaed on selline koht kuhu ei minda nagu supermarketisse,” sõnas Tallinna loomaaia praegune direktor Tiit Maran. “Siia peab tulema nii, et võtad endale aega ja lihtsalt oled siin. Kui niimoodi käid, pooleldi oma mõtetes ja pooleldi vaadates, mis ümberringi on siis hakkad järsku avastama asju.”

Loomaaias töötamise ajast on Mati Kaalul kõige eredamalt meeles Kadriorust uude loomaaeda kolimine 1983.aastal. Kümnekonna päeva jooksul toodi kogu kollektsioon uude koju ja selline asi jääb eluks ajaks meelde. Samuti ei saa unustada paljude haruldaste loomade esimest sigimist loomaaias.

“Kui närv krussi läks, siis ma alati jalutasin loomade juurde ja lasin närvi lõdvaks,” ütles Mati Kaal. “Nüüd koroona ajal väga palju ei õnnestunud siin käia aga muidu ma ikka regulaarselt jalutan siin loomaaias.”

Loomad tahavad suhelda ja mitte ainult oma liigikaaslastega

Mati Kaalu arvates tasub loomaaias kõike vaadata. “Nii seda, mis on puuris kui seda, mis on väljapool puuri,” lausus ta. “Loomad tahavad suhelda ja mitte ainult omavahel vaid ka inimeseloomadega. Loomad tunnevad ära isegi sagedasi külastajaid. Need inimesed, kes on päevast päeva koos loomadega, on tuttavad, kellega regulaarselt suheldakse. Samas jäävad kõik reeglid alles. On piirid kustsaadik nemad võivad käia. Kui seesama talitaja, kes on mitukümmend aastat seda tööd teinud, satuks tema territooriumile, siis see kaua ei kestaks. See lõpeks vägagi fataalselt.”

Mati Kaalu sõnul ei ole õnneks loomal abstraktset vabaduse tunnet. “Inimesega on nii, et võibolla ei tahakski kuhugi minna, aga teadmine, et sa minna ei või, see näris nagu hambavalu kogu nõukogude aja meie hinge,” lausus ta. “Kui mõelda seda, mis olukord on Arktikas jääkarudel, kes jäävad veevangi ja massiliselt nälga surevad. Ja ninasarvikutega, kelle sarvi salakütid ihaldavad, siis loomaaias peaksid nad väga õnnelikud olema võrreldes nendega, kes kodulooduses on. Meie ettekujutus, kui me ei ole näinud, on see, et igal pool on paradiis. Terves Aafrikas tegelikult on loomad alles jäänud vaid rahvusparkidesse, mujal polegi.”

Loomaaia töötajad ja loomaarmastus

Loomaaia palgad on sellised, et palga pärast ei tööta siin ükski inimene, on ligi 50 aastase staažiga loomaaiatöötaja Mati Kaal veendunud. “Siin peab olema korralik loomaarmastus,” rääkis ta. “Siin on olnud inimesi, kes on tulnud ja öelnud, et oi kui suur loomaarmastaja ma olen. Nad ei pea kaua vastu, sest armastus ei ole mitte loomade vastu, vaid enda loomaarmastuse vastu. Et ta paistaks välja nagu loomaarmastaja. Igasugune armastus on tegelikult ohverdamine. Sa pead ennast ohverdama, et kedagi armastada. Kui siis nad kokku puutuvad tegeliku eluga, siis on nende loomaarmastus kadunud. Aga kes on kuus aastat siin olnud, need lähevad jalad ees. Kes pole kiiksuga, need kaovad enne kuut aastat ära.”

Mati Kaalule on endiselt hingelähedasemad need loomaaia vanemad olijad, kes teda veel tunnevad. Aga tegelikult on kõik loomad huvitavad. “Minu meelest pole maailmas ühtegi inetut elukat,” kinnitab Mati Kaal.

Mati Kaal oli töötas loomaaias 48 aastat ning läks pensionile 2016 aastal.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid