"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
VÄRSKE ARVAMUSUURING Eestlased on tuleviku osas lootusrikkad (0)
03. juuni 2021
Albert Truuväärt

Kui valdavas osas Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidest vaatavad inimesed tulevikku ebakindlusega, siis 51 protsenti Eesti vastajaist on lootusrikkad, kinnitab Eurobaromeetri värske arvamusuuring.

Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuring, mis viidi läbi tänavu märtsis-aprillis, näitab Covid-19 pandeemia üha tuntavamat mõju kodanike isiklikule elule ja rahalisele olukorrale. EL-i prioriteetidena nimetavad vastajad rahvatervise kaitset, võitlust vaesusega, majanduse ja töökohtade toetamist ning kliimamuutuse ohjeldamist.

Üldiselt kinnitab värske uuring tugevat toetust Euroopa Liidule ja laialdast üksmeelt selles, et globaalsete väljakutsetega, nagu näiteks Covid-19 pandeemia, saab kõige paremini võidelda EL-i tasandil.

Pandeemia mõjutas sissetulekut

31 protsenti küsitletuist ja Eestis 25 protsenti nentis, et pandeemia on negatiivselt mõjutanud nende sissetulekuid. Lisaks arvas 26 protsenti ja Eestis 28 protsenti, et kriisi mõju nende isiklikule rahakotile avaldub lähiajal. Samas leidis 42 protsenti vastanuist ja Eestis 47 protsenti, et viirusekriis nende sissetulekuid ei mõjuta.

Hoolimata pandeemiaga seotud piirangute mõjust majandusele, arvab enamik vastanutest ehk 58 protsenti, et nende sammude tervisekasu kaalub üles majanduskahju. Seda arvamust jagavad enamiku EL-i riikide vastajad ning see annab tunnistust, et kodanike hinnang piirangutele on võrreldes 2020. aasta teise poolega oluliselt muutunud – toona oli ülekaalus arvamus, et majanduskahjud on suuremad kui tervisekasu. Eesti vastajate seisukoht on siinkohal veelgi selgem: 68 protsenti neist leiab, et tervisekasu ületab majanduskahju.

Eurooplased on hästi kursis Euroopa Liidu tegevusega Covid-19 pandeemia vastu võitlemisel: kaheksa kümnest eurooplasest ja üheksa kümnest Eesti vastajast on kuulnud, näinud või lugenud EL-i ühistegevusest ja peaaegu pooled kõigist vastanuist ehk 48 protsenti teavad, milliseid konkreetseid samme on astutud. Samas ei võrdu kõrge teadlikkus rahuloluga: vastanuist 48 protsenti on EL-i tegevusega rahul, ent 50 protsenti mitte. Eestis on EL-i tegutsemisega rahul 52 protsenti küsitletuist.

Uuringus osalenud ei ole rahul ka EL-i liikmesriikide omavahelise solidaarsusega võitluses pandeemia vastu: seda peab piisavaks vaid 44 protsenti küsitletuist ja Eestis 41 protsenti.

Värske uuringu kohaselt püsib toetus EL-ile viimase kümnendi kõrgeimal tasemel: EL-is keskmiselt hindab liitu positiivselt 48 protsenti küsitletuist, 35 protsenti suhtub liitu neutraalselt ning 17 protsenti negatiivselt. Eestis suhtub EL-i positiivselt 60 protsenti vastajaist, neutraalselt 28 protsenti ja negatiivselt 12 protsenti.

Samas kinnitab värske uuring, et kodanikud peavad väga oluliseks EL-i tegevuse reformi: vähem kui veerand eurooplastest ehl 23 protsenti pooldab EL-i “nagu see hetkel on”, samas leiab 47 protsenti, et liit vajaks muutusi.

Ulatuslike kriiside ohjamine

74 protsenti küsitletuist ja 85 protsenti Eestis soovib, et EL-il oleks suurem pädevus, et ohjata ulatuslikke kriise nagu Covid-19 pandeemia. Esmatähtsaks peavad eurooplased siinkohal kiiret ligipääsu ohututele ja tõhusatele vaktsiinidele 39 protsendiga, ravi ja vaktsiinide väljatöötamise eelisrahastamist 29 protsendiga ning Euroopa kriisistrateegia 28 protsendiga ja Euroopa tervishoiupoliitika väljatöötamist 25 protsendiga.

Euroopa Parlamendilt ootavad kodanikud, et see keskenduks rahvatervise probleemidele 49 protsendiga, sellele järgnevad võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega 39 protsendiga, majanduse toetamine ja uute töökohtade loomine 39 protsendiga ning võitlus kliimamuutusega 34 protsendiga. Eesti vastajad seavad siinkohal esikohale majanduse toetamise 46 protsendiga, järgnevad rahvatervise kaitse ja võitlus vaesusega.

Euroopa Parlamendi kevadise arvamusuuringu Eurobarometer küsitlus viidi läbi 16. märtsist kuni 12. aprillini 2021 EL-i 27 liikmesriigis. Uuringu käigus küsitleti 26 669 inimest ja seda nii näost-näkku kui ka veebipõhiselt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.