"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
PALGATÕUSUTA JÄÄNUD ÕED ON PETTUNUD Õdede palgaläbirääkimised riikliku lepitaja vahendusel lõppesid lahenduseta (0)
04. juuni 2021
Albert Truuväärt

„Oleme ääretult pettunud, et riiklik lepitaja ei tegelenud õdede pöördumisega sisuliselt,” ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. “Eriõed on oma pädevustele ja ülesannetele vastavat töötasu oodanud juba aastaid, kutsega hooldustöötajate töö tunnustamine soodustaks hooldajaks õppimist ja tagaks patsientidele veel parema hoolduse.“

Riikliku lepitaja vahendusel toimunud kollektiivlepingu läbirääkimised Eesti Õdede Liidu ja tervishoiu tööandjate vahel jäid lahenduseta. Palga- ja töötingimuste läbirääkimiseks ei antud Eesti Õdede Liidule võimalust ning riiklik lepitaja soovitas allkirjastada lepingu, milles lepiti kokku õdede selja taga.

„Lepitusmenetlus on selleks, et osapoolsed tuleksid oma ootustes üksteisele lähemale ja jõutaks kompromissini. Kuigi väljendasime mitmeid kordi soovi osaleda tervishoiu kollektiivlepingu läbirääkimistel koos teiste töötajate esindajaga, ei antud meile seda võimalust. Riiklik lepitaja pidas ainsaks lahenduseks seda, et kirjutaksime alla teiste töötajate poolt kokku lepitud lepingule,“ avas läbirääkimiste protsessi Kannus. 

Eesti Õdede Liit tegi lepitusmenetluse käigus ettepaneku sõlmida täiendav kollektiivleping, mis tagaks eriõdedele ja kutsega hooldustöötajatele pädevusele vastavad palgatingimused. Ettepanekut tõlgendas riiklik lepitaja uue läbirääkimisena, kuigi eriõdede ja kutsega hooldustöötajate palgatingimused on olnud algusest peale Eesti Õdede Liidu kollektiivlepingu projektis, mis esitati sotsiaalpartneritele juba eelmise aasta juunis.

„Oleme ääretult pettunud, et riiklik lepitaja ei tegelenud õdede pöördumisega sisuliselt. Meie jaoks jääb arusaamatuks lepitaja seisukoht, et õdede poolt aasta aega tagasi esitatud ettepanekuid ei ole vaja arutada, sest aasta 2023 on peagi käes ja siis saab juba uuesti arutada. Sisuliselt tõmbab see tervishoiu arengutele veel kaheks aastaks pidurit – eriõed on oma pädevustele ja ülesannetele vastavat töötasu oodanud juba aastaid, kutsega hooldustöötajate töö tunnustamine soodustaks hooldajaks õppimist ja tagaks patsientidele veel parema hoolduse,“ selgitas Anneli Kannus.

Tervishoiu osapoolte vahel tekkinud lõhe vajab lahendamist. Selleks kutsub õdede liit ühise laua taha tervise- ja tööminister Tanel Kiige, haigekassa juhi Rain Laane ning tööandjate esindajad Urmas Sule ja Lilian Läätse. „Ootame, et minister võtaks vastutuse oma haldusalas tekkinud ummikseisu lahendamise eest. Pakume ministrile võimalust juhtida nõupidamist, mille eesmärgiks on leida lahendused olemasolevatele murekohtadele ja leppida kokku järgmiste läbirääkimiste põhialustes. Kuna kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamise ettepaneku tegemisest on möödunud juba aasta, siis tuleb lahendusi otsida veel enne suvepuhkuseid,“ ütles Anneli Kannus.

Eesti Õdede Liit seisab suurima tervishoiutöötajate kutse- ja ametiühinguna oma liikmete, õdede, eriõdede ja hooldustöötajate õiguste eest. Liit on seadnud oma eesmärgiks elanikkonna tervise, õenduse arengu ning inimeste terviseteadlikkuse edendamise. Eesti Õdede Liit osaleb Rahvusvahelise Õdede Nõukogu ja Euroopa Õdede Nõukogu tegevuses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.