"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
HEEROLLDI JUTUD Peeter I keelas raha võltsimise hirmus ära pronksikoonide valamise (0)
04. juuni 2021
Heerold Jüri Kuuskemaa ikoonimuuseumis.

„On üks jutt, et Peeter I keelanud ära pronksikoonide valamise, sest need pronksivalajad oleksid osanud ka hästi raha võltsida,“ rääkis heerold Jüri Kuuskemaa ikoonimuuseumis.

Heeroldiga koos oleme taas tulnud ikoonimuuseumi, kus eelmises saates alustasime Peipsi vanausuliste ikoonimaaliga. Nüüd me vaatame vanausuliste ikoonimaali ja ikoonikunsti arengut kolmes ikoonimuuseumi saalis, kus on eksponaate läbi viie aastasaja. Aukartustäratav ajajärk ja samuti imetlusväärne mitmekesisus erinevatest Venemaa piirkondadest.  

 „Nagu me teame, oli Venemaal nõukogude ajal asutud võitlusse kirikuga nii põhjalikult, et suurem osa kirikuid suleti, väga paljud ikoonid üldse hävitati ja mõned läksid ka erakätesse ja säilisid tänu sellele, et nad olid eravalduses. Õigupoolest nii on mitmete siinse muuseumi väljapanekutega,“ alustas heerold Jüri Kuuskemaa ringkäiku muuseumis. 

Üks vanimaid siin välja pandud ikoonidest on seisev jumalaema. „Õigupoolest see pärineb ühest suurest ikonostaasi seinakompositsioonist, kus keskel on Kristus – kohtumõistja – ja tema poole pöörduvad palves mitmesugused isikud, sealhulgas ka Neitsi Maarja, apostel Johannes ja nii edasi,“ selgitas heerold.

Varakambris näeb ikoone 16. sajandist

Jüri Kuuskemaa jõudis muuseumi varakambriks nimetatud ossa, kus seinas olevas vitriinis on näha kõige vanemaid ikoone kui ka hõbedat ja kalliskive.

„Need panagiad ja ristid on pärit Pihkva metropoliidi kollektsioonist ja on nüüd jõudnud siia,“ selgitas Kuuskemaa. „Kusjuures osa detaile on Bütsantsi päritoluga nagu ilmselt ka vaadake see väike Püha Jüri, mis on kivist nikerdatud. See on arvatavasti Pihkva töö 16.sajandist aga ka väga auväärne. Kusjuures haruldane süžeelt on Jumalaema Kristuslast imetamas. Idakunstis see süžee on haruldane, läänekunstis on tavalisem. Vaadake veel seda nimbust ja vaadake krooni ja kuidas on need kaunistatud rikkalikult kalliskividega.“  

„Põhja-Venemaal, niinimetatud Võgi piirkonna vanausulistel, keda ka pomoorideks ehk mereäärseteks nimetati, oli oma koolkond ja selle „tooteid“ me näeme siin üsna mitmeid,“ jõudis heerold järgmise väljapaneku juurde. „Osa neist on väga vanas stiililaadis aga samal ajal on näha ka arengut ja muutusi ametliku kunsti suunas. Üks huvitav arenguhüpe seisnes selles, et 18.sajandil võeti kasutusele särav sinine värv. Samas on veel silmatorkav ka see, et on hakatud ruumilisemalt kujutama inimeste nägusid ja keha. Tuleb juurde perspektiivikasutus, mida varasemal ajal ei olnud.“ 

Ikoon on alati arengus

Kuuskemaa juhtis tähelepanu sellele saaliosale, kus on näha vana klassikalise ikoonimaali transformeerumist moodsaks. „Siin on põlvitav Serafim Sarovski, aga siinsamas on ka väga rikkaliku reljeefse kullatud taustaga 20.sajandi alguse pühapilt ja mitmeid teisi. Need viitavad sellele, et ikoonikunst jäi ikkagi balansseerima selle vana Bütsantsi ja vanausuliste traditsiooni ja moderniseerimise vahele. Nii, et ikoon ei ole midagi tardunut. Ta on olnud alati arengus,“ kinnitab heerold. 

Enne revolutsiooni oli üks Venemaa ikoonimaalimise keskusi Paleh. „Kui tuli nõukogude võim, öeldi – mitte üks jumalapilt enam,“ rääkis Jüri Kuuskemaa. „Maalige papjeemašee karbikesi. Ja siis nad tegidki seda. See on siis nüüd nõukogude suveniiri üks liik, mida kõik mäletavad. Aga vaadake siin vitriinis on see päris õige kunstipärane paleh – need ikoonid mida maaliti kaugemas minevikus.“ 

Üks valdkond, millest ikoonimuuseum aimu annab on pronksikoonid. „Neid valmistati juba igiammustel aegadel,“ ütles heerold. „Tavaliselt olid nad pisikesed ja need võeti kaasa reisidele ja siis oli hea nende poole palvetada oma kaitsepühakut nähes. Hiljem hakati tegema juba suuremaid. On üks jutt, et Peeter I keelanud ära nende pronksikoonide valamise, sest need pronksivalajad oleksid osanud ka hästi raha võltsida. Aga nii või teisiti see jätkus ja jäi vanausuliste spetsialiteediks. Tähelepanuväärne on veel see, et need on kaunistatud emailidega, mis annab neile kunstiliselt täiendavat võlu.“ 

Heerold Jüri Kuuskemaa teadis öelda, et alles neil päevil jõudis muuseumisse Saksamaalt oksjonilt ostetud klapp-ikoon, mille keskmeks on Jumalaema põlevas põõsas.

„Ja siin ta nüüd ongi välja pandud ja see viitab asjaolule, et ikoonimuuseum tegutseb agaralt,“ kinnitas Jüri Kuuskemaa.  „Iga nädal tuleb üks kaks ikooni juurde. Nii, et tulge vaatama mis on praegu ja korrake oma visiiti mõne aja pärast sest võib kindel olla, et ikoonimuuseum on ennast järjekordselt täiendanud ja rikastanud.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.