"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
100 aastat tagasi: liiga kallid suvituskorterid, Pelgulinn jääb pimedusse, 1800 jalgratturit ja Paljasjalgne Tõnisson (0)
06. juuni 2021
Ajaleht Waba Maa 3. juunil 1921.

1921. aasta juunikuu esimese nädala Tallinna-uudiste seas leidis märkimist asjaolu, et linn ei jaksa Pelgulinna elektrikaablit vedada ja majaomanikud üritavad elektrit mujalt hankima hakata. Lisaks tuli juttu trammiettevõtte kasumist, jalgrataste suurest hulgast ja esimesest teadaolevast eestlasest, kellest sai budistlik munk.

Tallinna Teataja kirjutas 31. mail 1921 sellest, et pealinlaste kultuurilembus ei ole siiski nii suur, kui ehk arvata ja eeldada võiks.

“Estonia” teatri hooaja lõpupidu pühap. õhtul pakkus palju huwitawat oma mitmekesise eeskawaga. Olgugi et mäng üksikutes osades palju soowida jättis, wõrreldes sellega, mida talwejooksul oldi harjutud nägema, wõeti ettekanded siiski elawate kiiduawaldustega wastu. Mitmeid näitlejaid austati lilledega ja isegi etteütlejat polnud ära unustatud.
Kahjuks oli osawõtmine kaunis wäike, mida ilusa õhtuga, mis inimesi looduses hoidis, seletada tuleb. Weel wäiksem oli osawõtmine järgnewast ballist.

Samas lehenumbris mainiti ära ka purjuspäi vendade vahel tekkinud tüli, millest oleks võinud halvimal juhul saada vennatapp.

Haawamine. 28. mail teatas Hugo Kont, et samal päewal Kose metsast linna tulles Marienbergi mäel tema wend Franz Kont joobnud olekus lärmitsema hakanud ja temale kaks haawa noaga löönud. Haawad ei ole kardetawad. Asja üle tehti protokoll.”

Jalgrattal pimedasse Pelgulinna

1921. aasta juunikuu esimese päeva Tallinna Teataja tegi nukraks nii mõnegi Pelgulinna elaniku meele, sest elektrivalgust jagavat imelist kaablit ei jaksavat linn nii kaugesse paika välja vedada.

Linn ei saa Pelgulinna elektrikaablit ehitada. Pelgulinna majaperemehed paluwad linna, et linn ehitaks Pelgulinna elektrikaabli Pelgulinna walgustamiseks, lubades 500 000 marka abi anda. Linnawalitsus on kaabli ehituse eelarwe hiljuti kokku seadnud, millest näha, et ehitus 5 miljoni maksma tuleb. Et linn sarnaseid suuri tulusid kanda ei suuda, siis peab kaabli ehitamine ära jääma. Pelgulinna elanikkudele lubatakse aga walgustust mõnest neile ligidale olewast elektrijaamast wõtta.”

Samas lehenumbris tuli juttu ka tollasest jalgrattauputusest – nimelt võib linna statistikast välja lugeda, et jalgrattaid oli linnas 1921. aastal oluliselt rohkem, kui kõiki teisi liiklusvahendeid kokku.

“Sõiduriistade ja woorimeeste arw Tallinnas. Käesolewal aastal on linna kassast wälja antud numbrid: sõiduwoorimeestele – 488, tööwoorimeestele – 569, muude hobuste pidajatele – 550, kärumeestele – 258, autode ja mootorrataste jaoks 148 ja jalgrataste jaoks 1988.”

Kalamehed ei jõua poodi ja politseiga trussikute vastu

1. juuni Tallinna Teataja kirjutas Kalaranna kalameeste täiesti mõistetavast murest ja avaliku linnaruumi praktilistest kasutusvõimalustest.

“Kalaranna kalamehed on linnawalitsust palunud, et wiimane lubaks Kalarannas nr. 1 asuwale poepidajale Paemurdile poodi hommikul kella 6 kella 9 õhtul lahtihoida. Oma palwet põhjendawad palujad sellega, et neile just hommiku wara ja õhtu hilja poest ostmisi tuleb teha.”

“Politsei tähelepanu juhime järgmise wäikese asja peale. Keegi on heaks arwanud Kik in de Kök’i kõrwal olewal awalikul jalutusplatsil suurel hulgal pesu kuiwatada. Pesunöörid on tõmmatud puude ja põõsaste külge. Publikum wõib seal pesust “lõbu” tunda, sest käidaw tänaw läheb platsi juurest mööda. Sarnast pesukuiwatamist kesklinna tänawa ääres, awalikus kohas, ei tohiks aga lubada. Alles eila wõis seal weel kõiksugu särke ja aluspükse rippumas näha. Loodame, et politsei siin oma wõimu tarwitab.”

Vesi läheb valesse kohta ja mõnda kohta ei jõuagi

Tallinna Teataja võttis 1. juuni numbris nõuks kurta ka tänavakastmise kui kaljapoodide kehva hügieeni üle.

“Kuidas meil tänawaid kastetakse. Eila lõuna ajal oli üks tänawa kastja kojamees Pika ja Pühawaimu tän. nurgal wastu börsekeldrit tänawakastmisega nii kibedasti ametis, et wett mitte üksinda tänawale, waid ka möödaminejatele inimestele wastu nägu ja riideid kastis, nii, et mõnedki märja kuuega koju pidid minema.”

“Mustus walitseb nii mitmes wäikses kwassi poes, iseäranis linna serwas ja suwituskohtades. Wäga hooletult käiakse joogiklaasidega ümber, sagedasti ei pesta neid sugugi. Praegusel soojal ajal, kus karastawaid jooka palju tarwitatakse, wõib niisugune lohakus terwisele kahjulikuks saada. Iga wõtja peaks ise nõudma, et enne tarwitamist saaks klaas puhtaks pestud.”

Paljasjalg ja puiesteede puhtus

2. juunil 1921 kirjutas Tallinna Teataja Vend Vahindra ning Paljasjalgse Tõnissonina tuntud mehest, kellest sai hiljem budistlik munk. Loe tema kohta täpsemalt siit!

“Paljasjalgsest Tõnissonist, kes mõni aasta tagasi Tallinna tänawatel oma silmatorkawa ülikonnaga weiderdas, teawad Wenemaalt tulijad kõneleda, et ta mõni aasta tagasi Kaukasuses kusagil koopas elanud, et waikselt ja segamata “teaduste raamatut” kirjutada, kuid “wäärtuslik käsikiri” läinud peale walmissaamist kaduma. Siis asunud Tõnisson linna elama, kus ta pargiwahi ametit pidanud. Ka seal ei ole ta ennast rahuldatud leidnud ja kolinud Peterburisse, kus Nowaja Derewnjas Budda usu templisse astunud, millest ta praegugi ühel kõrgemal kohal püsida.

Järgmise päeva Tallinna Teataja tõi esile kaunite puiesteede ilu oluliselt vähendava prügi probleemi, mille vähendamiseks tehti täiesti loogiline ettepanek prügikastide paigaldamiseks.  

Puiesteede puhtus
. Meil on palju ilusaid puiesteesid, kuid nende ilu wähendab sagedasti mustus, iseäranis mitmesugused jäänud, mida pinkide juures wõib rohkesti leida. Oleks soowitaw, et ka meil saaks wäljamaa eeskujul sellekohased korwid puude külge pandud. Muidugi tuleks ka meie publikumil enesel siis rohkem korda pidada.

Tehas 45 miljoni eest rendile ja üliedukas trammiprojekt

Ajaleht Waba Maa kirjutas aga 2. juunil sellest, et Vene-Balti laevatehas renditakse tollases mõttes  ulmeliste rahasummade eest Inglismaa ettevõttele.

“Inglise laewaühisus wõtab Wene-Balti tehase enda kätte. Inglise laewaehituse osaühisuse esitajad, kes Wene-Balti laewatehase kuratooriumiga ja walitsusega läbirääkimisi pidasid, on teatanud, et walitsuse wastus mõnede tingimistega neid täielikult rahuldab. Inglise ühisus palub, et teda siin Eesti wabariigi seaduste järele registreeritaks. Ühisuse esitajate poolt saadetakse nende wolinik Londoni tehase olukorra üle seltsi peawalitsusele lähemaid seletusi andma.
Leping järele läheb Wene-Balti tehas kuualgul 8 a. inglaste kätte, kusjuures lepingut tarwilisel korral järgmise kolme aasta peale wõib pikendada. Inglased maksawad kuratooriumile tehase eest umbes 45 miljoni marka aastas renti.”

4. juunil 1921 kirjutas Waba Maa aga linna ühistranspordi võidukast stardist – kolme nädalaga olla jõutud juba kasumisse.

“Linna mootortramwai puhtakasuga töötanud. Umbes kolmenädalase liikumise kokkuwõtte järele on Tallinna “tramwai” üsna tähelepandawa ülejäägiga töötanud. Ülejäägist on maha arwatud juba kõik mootoride ja teedeparandamise kulud. Suure aurumootorite juures kaswab ülejääk arusaadawalt.
Jääb ainult soowida, et linnawalitsus mootorite soetamist kiirustaks.”

Kuidas kiirelt rikastuda?

Tallinna Teataja 4. juuni numbrist võis leida õpetlikku infot nii üürile andjatele kui suvise üürikorteri otsijatele.

“Nõmmel suwekorterid weel saada. Kewadel kruwisid Nõmme majaomanikud üürid suwitajatele sedawõrd kõrgeks, et mitmed majadest tühajs jäid. Maja, mille eest kewadel 18-20 tuhat nõuti, wõib nüüd saada juba 10 tuhandega kätte. Tuleb nii wälja: “Suur tükk ajab suu lõhki!”.”

“1000-1500 marka toakese eest kuus wõetakse Kehras suwitajatelt. Läinud aastal ei julgenud keegi seesuguse toa eest sadat markagi kuus nõuda. Et nõudmine suur, siis osatakse ka maalgi hinda wõtta.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.