"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
EKSPERT Sigaretid jäävad vanaemadele, noored on sõltuvuses e-sigaretist ja huuletubakast (0)
07. juuni 2021
Albert Truuväärt

“Minu kõige noorem patsient oli kümneaastane poiss. Nõustamisel selgus, et ta oli suitsetamisega algust teinud juba kuueaastaselt,” rääkis dr Tiiu Härm. “Suitsetajad olid nii tema isa kui ka ema, lahtised suitsupakid vedelesid pidevalt laua peal.”

Pikka aega suitsetamisest ja sõltuvustest loobujaid nõustanud dr Tiiu Härm pälvis hiljuti tervise arengu instituudi elutööpreemia. Pealinn tegi temaga intervjuu.

Kui vana on olnud teie kõige noorem patsient?

Minu kõige noorem patsient oli kümneaastane Tapa linna poiss, kel kroonilist suitsetamise staaži juba neli aastat. Minu juurde nõustamisele tõi lapse Tallinnast külla sõitnud vanaema, kes avastas lapselapse juures tugeva suitsulõhna. Eriti oli suitsulõhna tunda siis, kui poiss oma sagedastelt jalutuskäikudelt koeraga õuest tuli. Nõustamisel selgus, et poiss oli suitsetamisega algust teinud juba kuueaastaselt! Suitsetajad olid nii tema isa kui ema, suitsupakid vedelesid lahtiselt laua peal pidevalt. Poiss võttis ühest ja teisest pakist, kuid suitsetajaist vanemad poisi juures suitsulõhna ära ei tundnud. Olgugi, et poiss tegi üle kümne sigareti päevas.

Millised märgid lapse suitsetamisharjumusele viitavad, oskavad ju teismelised seda juba paremini varjata?

Nikotiinisõltuvus tekib lastel eriti kiiresti, nädalate ja isegi päevadega. Kui taskus on juba oma suitsupakk, näitab see noore sõltuvuse tekke ära.
Lastehaiglasse tuli hiljuti ema oma 14-aastase tütrega, kes tarvitab tubakata nikotiinipatja – valget tupsu. Ema märkas seda ja oli mõistetavalt mures, kuid tüdrukul endal motivatsiooni loobuda ei olnud. Oli küll emale tõotanud loobuda, kuid midagi välja sellest ei tulnud. On neidki teismelisi, kel juba paarist sigareti proovimisest sõltuvus tekkinud. Neid on eriti heameel nõustamisel näha, sest mida varem sõltuvusest vabaneda püütakse, seda paremad on tulemused. Kahjulikust harjumusest aitavad loobuda siirad arutelud. Nõustajana soovin olla patsiendile võrdne partner, olla temaga ühel tasemel. Püüame koos selgusele jõuda, milline on noore elumuster, millised on tema huvid ja hobid.

Seega on tähtis noorele suitsetamsise asemele hoopis õige rakendus leida?

Just! Küsimus on, kuidas leida nikotiinile õige asendus, õige tegevus. Püüame iga patsiendi tegeliku huvi ja hobi koos üles leida. 12-kuuline sõltuvusest vabanemise periood on raske, kuid ennekõike on tähtis üles leida õige motivaator. Üks noormees hakkas näiteks luuletusi kirjutama, mõni hakkab joonistama, mõni muusikat tegema – nad leiavad üles oma tegeliku huvi! On see siis tervisesport, nagu käsipall ja jalgpall, või poks. Põhjusi ja uusi võimalusi mõista püüdes on kergem sõltuvusest välja tulla. Ennekõike on see inimese oma otsus, tema positiivne tahe. Nii ei muutu ka inimene pahuraks, kiuslikuks või agressiivseks.

Milline on kodu roll suitsetamisest loobumisel?

Leitud huviala tuleb koduski vajadusel ikka ja jälle meelde tuletada ning jälgida, et noor vabal ajal niisama ringi ei logeleks ega taas halba seltskonda ei satuks. Sõltuvusest jagu saamine on pikk ja pidev töö, kus tulemust ehk kindlat tahet suitsetamisest loobuda ei pruugi saavutada nädalate ega kuudega. Siiski võib suitsetamise maha jätta päeva pealt, kui on leitud õige motivatsioon. Soovitan loobumispäeval osta suur kogumiskassa, kasvõi roosa elevandina, ja sinna iga päev krõbistada allesjäänud suitsupaki raha. Aastaga võib senisel pakk päevas suitsetajal sinna 1400 eurot koguneda.

Mis põhjusel üldse suitsetamisega algust tehakse, kas kambavaimu mõjul?

Kümme-viisteist aastat tagasi tõesti. Nii täiskasvanud kui ka teismelised tunnistasid, et teistega kaasaminek on neile oluline. Tehases töötajad rääkisid näiteks, et suitsunurgas levivad uudised kõige kiiremini ja saab tööpausina puhkusevõimaluse ka! See aeg aga on ümber. Praegu pole sigareti suitsetamine enam popp! Praegu tänavapildis ja koolide ümbruseski noored valdavalt enam ei suitseta. Suitsetavad aga vanemad inimesed.

Kas siis tõesti käituvad tänapäeva nooored tervislikumalt?

Värske Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et 16-24-aastaste meeste seas oli 2020. aastal igapäevasuitsetajaid 19%, samal ajal 45+ meeste seas 28% ehk tunduvalt rohkem! Ka ei hakka noored enam tubakat proovima 11-12-aastaselt nagu varem, vaid hiljem. Paraku tunduvad noortele põnevad elektrooniline sigaret ja huuletubakas, kuid neistki jõuab nikotiin organismi sõltuvust tekitama. Kui sigaretid on moest minemas, siis paraku on turu vallutanud uued tooted: e-sigaret, huuletubakas, kuumutatavad tubakatooted. Nikotiin aga satub organismi lihtsalt eri teid pidi.

Kas siiski e-sigaretid ja kuumutatud tubakatooted reklaamile vaatamata sõltuvust ära ei hoia?

Et uued e-vidinad suudaksid sõltuvust ära hoida, on kallutatud ja nihkes seisukoht, mis töötab tubakatööstuse kasuks. Nikotiin toimib ikka ühtmoodi, olgu siis suitsumahviga kopsu tõmmates, huuletubakana igeme vahel või nikotiinipadjakese kaudu. Ka põsktubakas snus on nikotiinipreparaat. Kõik need tekitavad ühtviisi sõltuvust, ka kuumutatud tubakatooted. On fakte, et e-sigarettidegi nikotiinivabas e-vedelikus leidub nikotiini. Esialgu tekib neid uuemaid tooteid proovides küll imelik ja paha enesetunne, kuid sama semu uuesti kohates tekib soov uuesti proovida. Nii vajadus kujunebki. Tekib hetkeline rahuldustunne, mured leevenduvad, elu muutub värvilisemaks. Mida nooremalt proovida ja katsetada, seda kiiremini sõltuvus tekib.

Mida nikotiin organismiga teeb?

Nikotiin imendub läbi kopsude verre ja sealt ajju nikotiinitundlike retseptoriteni. Üleserutatud atsetüülkoliini retseptorid avavad ajus mõnukeskused, eritades heaolu- ja rahulolutunnet tekitavat dopamiini ja noradrenaliini. Sigaretis on 4000 toksilist ainet, 40 neist vähki tekitavat. Tänapäeval lisab tubakatööstus juurde veel maitse- ja lõhnaaineid ning suitsupilve värvivaid aineid, mille põlemise laguproduktid tekitavad samuti toksilisi jääke. Seega praegu on ühes sigaretis juba ligi 7000 toksilist ühendit, neist 60 kantserogeenset. Nikotiinisõltuvus põhjustab meeleolu ja õpivõime langust, võib põhjustada peavalu ja seedehäireid.

Kui lapsevanem üllatusega koolilapse taskust suitsupaki avastab, siis kas pahest aitab võõrutada järjekindel rangus ja nõudlikkus või hoopis leebus?

Minu arvates toob edu ühiskonna tasandil koostöö, mis algabki kodudest. Teismelise vastuvõtule tulles on esimene küsimus, kes peres veel suitsetavad. Ja tihtipeale pole suitsetajaks vanemad, vaid vanavanemad. Vanaisa on juba surnud, kuid vanaema toas suitsetab! Seega mõnikord peavad oma käitumise läbi mõtlema vanemadki. Eeskuju on oluline! Algatuseks tuleks pahe avastades maha pidada üks tõsine, kuid rahulik perejutt.

Kas passiivset suitsetamist peaks veelgi piirama? Eluruumides suitsetada ei tohi, kuid rõdudel ja bussipeatustes tehakse seda ikka.

Trepikodades on samuti suitsetamine keelatud, kuid tubakaseadust tuleks muuta nii, et ka rõdudel suitsetada ei tohiks. Suitsetatakse kodurõdul, köögis ahjusuu ees või ventilatsioonikubu all. Suitsu aga imbub tuppa ikkagi, ventilatsioonitorude kaudu kõrvalkorteritessegi. Lõhn levib riiete ja juuste kaudu. Saaste jääb õhku ja tahked nano-osakesed vajuvad maha vaipadesse ja tekstiili, millest isegi keemilise puhastusega raske vabaneda. Õues ei tohiks suitsetada otse välisukse juures või teiste akende all, vaid vähemalt viis meetrit eemal. Jälgida tuleks tuule suundagi ja samuti hoiduda laste liivakastide lähedusest. Mina elan suures 360 korteriga üheksakorruselises kümne trepikojaga majas ja mul on hea meel, et ühistu koosolekul olid just noored pered need, kelle soovitusel üldkoosolek maja rõdudel suitsetamise keelustas. Keelusildid on teadetetahvlil väljas ja vähemalt oma trepikoja ukse ees ja rõdudel pole ma küll enam suitsetajaid kohanud.

Mis haigusi tubaka- ja nikotiinitoodete tarbimine tekitada võib?

Suitsetamine põhjustab südame-veresoonkonna haigusi ja kroonilisi kopsuhaigusi. Samuti soodustab kasvajate, eriti kopsuvähi teket. 90% kopsuvähist on tingitud suitsetamisest. Passiivset suitsetajat ohustavad samad haigused.

Kuidas me rahvusvaheliselt heas või halvas mõttes silma paistame?

Taanis ja Norras on igapäevasuitsetajaid 15%, Soomes ja Norras 14%. Oleme sellega Euroopa keskmised või isegi pisut paremad nagu teisedki Põhjamaad. Tubakavaba päeva tähistatakse 31. mail juba aastakümneid üle maailma. Meil on Ei tubakale! päeva moto tänavu soovitus tubakast loobuda soovijail julgelt nõu küsida ka apteekidest, näiteks käsimüügiravimite kohta. Nõustavad ka perearstid ja pereõed.
Seega tubakas võiks jääda haruharvaks nähtuseks, nagu see tegelike tubakaleiutajate puhul oligi? Indiaanlastel oli see ju rahupiibuks, nad naersid eurooplasi, kes selle igapäevaseks harjumuseks võtsid.
Nende jaoks on see tõesti vaid harukordne rahupiip! Kahjulikuks muutunud harjumusest vabanemiseks on meil nõustamiskabinetid iga suurema haigla juures, teenus on tasuta ja saatekirja sinna vaja pole. Küll aga on vajalik eelregistreerimine. Esmakordne nõustamine on põhjalikum ja pikem, järgnevad seansid lühemad. Patsiendiga koos koostame ka loobumis- ja raviplaani.

Kuidas teil tekkis huvi suitsetamisega võitlusse asuda?

Sisearstina töötades riivas mul tänavapildis suitsetamine silma pidevalt, eriti kui seda tegid noored. Tervise arengu instituudi eelkäijas, tervisekasvatuse keskuses töötades võtsin arstitöö kõrval esimeseks suuremaks projektiks südametervise, mis omakorda viis põhjalikuma nikotiinisõltuvuse uurimiseni. Nii olengi juba aastaid pühendanud end peaasjalikult tubakast loobumise nõustamisele. Tõuke selleks andsid mu lapsedki, üks neist samuti arst ja teine töötanud tervisliku eluviisi projektiga Pariisis UNESCO liinis. Tervise arengu instituudis olen selle teemaga põhjalikumalt tegelenud 2006. aastast. Lisaks nõustan tubakast loobujaid kahes haiglas –Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Tallinna lastehaiglas, kuhu võivad nõustamisele pöörduda inimesed üle Eesti vanusest sõltumata.

Nõustamisele saab registreeruda ka telefoni teel
• Suitsetamisest loobumiseks saab abi Ida-Tallinna Keskhaigla AS C-korpuses (Ravi 18), tel 666 1900.
• Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27), tel 626 1314.
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Mustamäe korpuses (Sütiste tee 19), tel 617 2060.
• Lapsed ja noored kesklinna lastepolikliinikus (Ravi 27), tel 697 7200.

Sigaretis 4000 mürgist ainet

• Tervise arengu instituudi värsked andmed näitavad, et sigaretisuitsetajate arv on kümnendi jooksul üle Eesti 8%, meeste seas koguni 11% vähenenud. Kui 2010 oli igapäevaseid suitsetajaid 26%, siis praegu 17,9%. Mehi nende seas 25,7% ja naisi 12,6%. Meeste seas on aga langustrend märgatavam – veel 2010. aastal oli see 36,8%. Langustrend on ka naiste seas – 2010. a oli naiste seas suitsetajaid 18,7%.
• Samas e-sigarettide tarvitajate kasv on paari aasta võrdluses kohati kahekordne. Igapäevaseid e-sigareti kasutajaid oli 2020. aastal 1,6% ja igapäevaseid huuletubaka või nikotiinipatjade kasutajaid 2,1%. Mõlema toote puhul on igapäevane kasutus suurim 16-24-aastaste meeste seas. Nüüd on nende seas igapäevaseid e-sigarettide kasutajaid juba 5% ja huuletubaka kasutajaid 14,2%. Vähemalt mõnikord kuus on e-sigarette tarvitanud 3,8% ja huuletubakat 3,7%. Huuletubakat on tarbitud 2018. a võrreldes kaks korda rohkem. Hoolimata sellest, et nende uute toodete tarbimisel ei teki tõrva ega vingugaasi nagu sigareti suitsetamisel, jääb nikotiin ikkagi organismi kahjustama ja sõltuvust tekitama.
• Sigaretis on 4000 toksilist ainet, 40 neist vähki tekitavad. Enim tervist kahjustavad on nikotiin, vingugaas, tõrv ja raskemetallide soolad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.