"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
SOOMES TEGUTSEVAD ETTEVÕTJAD Viirusekriisi ettekäändel kaitstakse oma turgu (0)
07. juuni 2021
Scanpix

“Praegu on tööd nii palju, et olen viimase poole aasta jooksul kümneid objekte ära öelnud,” kirjeldab Eestist pärit ehitusettevõtja Andres Amossov töökäte puudust Soomes, mis tekkinud piiri suletuse tõttu. Samas on tekkinud kahtlus, et piirangute varjus püütakse Soomes kaitsta siseturgu ja võõrtööjõu asemel suunata tööle omaenda sotsiaalgarantiidega ära hellitatud töötuid.

Praeguse seisuga on Soome enda suletuse osas kehtivaid piiranguid pikendanud 27. juunini.Tööränne on võimalik vaid neile, kelle töö Soomes on Soome riigi silmis elulise tähtsusega või kes on oma elukoha Soomes registreerinud. Nendel lubatakse nagu vanasti, laevaga edasi-tagasi sõita, kui on ette näidata negatiivne test. Uue nüansina lisandus eelmisel neljapäeval töise pendelrände lubamine lennukiga, mis sisuliselt tähendab ikkagi selle mitte lubamist. Eesti välisministeeriumi kõneisiku Kristina Otsa teatel leidub praeguses korralduses mõningaid erandeid, kuid need on väga kitsad.
Piiri suletus tundub kummaline eriti seetõttu, et tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul on nakatumisnumbrid langenud sellisele tasemele, et praeguse prognoosi järgi ootab Eestit ees piirangutevaba suvi. Nõnda pole ime, kui Soomega suhtlemisest huvitatud inimesed näevad piiri suletuse taga peale viiruse kartuse muid ja peidetumaid huvisid.

Kümneid objekte ära öeldud

Ehitusettevõtja Andres Amossov, kes nüüdseks üle kümne aasta Soomes toimetanud, väidab, et töökäte puudus on painav: “Praegu leidub tööd nii palju, et olen viimase poole aasta jooksul kümneid objekte ära öelnud. Loomulikult on piirangud liiga ranged, töölised ei pääse kohale ja tavaelu juurde tuleks tagasi pöörduda.”
Seega püüavadki ettevõtjad, keda tööjõupuudus painab, end riigi tiiva alla suruda. Amossovi sõnul hakkab tema ettevõte peagi tööle mõnegi riigi huviga objekti jaoks. Töölised Eestist lubatakse sel juhul küsimusteta kohale. Eesti töötajate õnneks on määratlus “riigi huvi” Soomes suhteliselt lai. Jättes kõrvale haiglad ja kogu sotsiaalsüsteemi, on Soome riik teatavasti valdusettevõtte Solidium kaudu osanik tosinas börsifirmas. Lisanduvad veel muud riigi osalusega äriühingud.
Piiri kinnihoidmise turgutavat mõju kohalike töötute tööle sundimisel Amossov ei tähelda. Kes ei töötanud enne, ei tööta ka nüüd. Ja vaevalt et ettevõtted kiirustavad ka soomlaste endi tööle meelitamiseks palka tõstma.
Loomulikult ootavad lisaks nn kalevipoegadele piiripiirangute leevenemist pikisilmi Eesti turismiettevõtjad. Välisministeeriumi nõuniku Kristina Otsa sõnul pole Soome kodanike reisimist Eestisse otseselt takistatud. Teisalt soovitab Soome välisministeerium hoiduda vältimatu vajaduseta Eestisse reisimisest.
Kristina Otsa sõnade taustal jääb üle tõdeda, et enne Soome turistid siia saabuma ei hakka, kui riigivõimud seda otsesõnu ohutuks ei kuuluta. Jääb üle küsida, milles asi. Loomulikult tähendab iga päev suuremas osas suletud riigipiiri paljude inimeste jaoks nii ainelisi kui vaimseid kannatusi. Riigipiir jookseb läbi paljude perede keskelt. Lisaks alaliselt Soomes elavatele Eesti peredele hinnati enne kriisi pendelrändajate suurusjärguks umbes 15 000.

Kalevipoeg: kes tahab, see saab

Näiteks Marko (41) on endine kalevipoeg. Koka haridusega mees jäi Eestis kümmekond aastat tagasi palga poolest nälga ja läks Soome ehitajaks. Nüüd pusib ta ehitada Eestis, sest pere lastega on siin, ta ei taha Soome kolida ja tõmbab madalama palga tõttu vöörihma koomale. Sõbrad-tuttavad toimetavad aga Soomes edasi. Nende kaudu teab Marko, et töökäte ehk Eestist pärit tööjõu puudus on läinud Soomes niivõrd suureks, et ametlikud piirangud ja tegelik elu erinevad teineteisest suuresti.
“Piiri suletus on uudistes paljuski üles puhutud,” väidab ta. “Kellel on töökoht olemas, need käivad iga paari nädala tagant Eestisse ja tagasi. Ametliku töökoha puhul ei tea ma küll mingit probleemi. Raskem on nendel, kes soome keelt ei oska.”
Teisalt on seegi piirang, et lubatud on vaid ühiskonna või riigi huvides tööle tulek, “loominguliselt” tõlgendatav.
Marko toob näiteks eesti ehitajad, kes olid saabunud lehmalauta rajama. Mõistagi taheti nad algul piirilt tagasi saata. Aga nad värvanud talunik oli võimuesindajatele augu pähe rääkinud: kui nad nüüd lauta valmis ei ehita, tulevad talule sealselt põllumajandusametilt seoses rahastuslepingute rikkumisega suured trahvid kaela.
Marko pole seejuures kuigi originaalne, kui pakub ühe põhjusena, miks Soome piiri viimase momendini pigem kinnisena eelistab hoida, soovi eelistada oma tööjõudu. Sellele samale viitavad mitmed teisedki ettevõtjad ja töövahendajad. “Nad tahavad omaenda puhkavaid inimesi tööle saada,” ütleb Marko. “Kasvõi müüjat ei erguta tööle minema paar-kolmsada eurot, mida ta töötades toetustest enam teeniks.”
Teisalt sunniks suletud piir seega tööandjaid palku tõstma. Võõrtööjõuga, vaatamata ametiühingute valvsale kullipilgule, majandati siiski odavamalt.

Kas piiratakse pendelrännet?

“Vaikselt Soome tööle minemine ikka käib, aga sõltub ametist,” kirjeldab praegust pilti tööjõuvahendaja Irina Mäe. “Tavakoristajaks ei pääse, aga kui võetakse haiglat koristama, siis palun. Kui inimesel on sissekirjutus sealses üürikorteris, saab samuti minna. Mänguruumi üldiselt on. Ma pean põhjuseks, miks piiri pigem kinni hoitakse, et Soome huvides on töörännet piirata. Soovitakse, et inimesed elaksid alaliselt sealsamas, kus töötaksid. Paljude närvid ei pea praegusele olukorrale vastu ja nii kolitaksegi alaliselt Soome elama – või siis vastupidi, tullakse Eestisse ära.”
Perede lõhestatusest, mida Soomes töötamine kaasa toob, on räägitud palju. Seega ehk kõneleme liiga palju praeguse olukorra varjupoolest – teenimata jäävast rahast –, aga ei näe positiivsemat aspekti? Pered jäävad tervemaks ja lapsed näevad rohkem mõlemat vanemat, kui valitakse konkreetne asukohamaa.
Pendelrändaja argielu näeb ju välja selline, et pärast sadade kilomeetrite läbimist jõutakse kojutulekuks Helsingi sadamasse. Seal tund aega laevajärjekorda, siis kaks tundi laevasõitu. Laevalt maha sõidu järjekord, tipptunni ajal veel paljude jaoks pikk tunglemine linnast välja ja siis Via Baltica või Luhamaa maantee. Ja nii see kordub mitmeid kordi kuus ja aastate viisi – toomata rikkust õuele ning võimaldades vaid keskmist elujärge. Teadlased räägivad süvenevast üksindus- või võimetustundest.
Irina Mäe sõnul pidurdab praegu Soome tööle minemist just asjaolu, et kuigi isegi riiklikel objektidel valitseb tööjõupuudus, ei taheta kogu peret niisama lihtsalt sinna kolida. Kuigi praegu valitseb nakatumiste vähenemise mõttes päris hea pilt, ei tea ju keegi, mida tulevik toob: “Paljud, kes praegu isegi võiksid riigi jaoks oluliste objektide jaoks töötada, kardavad sedasama määramatust ja et nad peavadki Soome jääma.”
Kaudne kahju, mida piiri suletus toob Eesti majandusele, sest pendelrändajate teenitud raha kulutati ju suures osas Eestis, on üsna hoomamatu ja välja selgitamata. Lisaks pangalaenude maksmisele Soomest teenitud rahaga rändas ju pidevalt üle piiri suur kogus siit ostetud toitu ja alkoholi. Seega võidavad piiri suletusest ja pendelrände kukkumisest ilmselgelt sealsed ettevõtted. Rääkimata, et 2017. a kirjutas Äripäev Soomes rikastunute raha paigutustest Eesti nn põllupealsetesse elamuarendustesse.
Turismifirmade kahjumeid on siiski täpsemalt võimalik teada saada. 2020. aastal külastasid Eestit 1,71 miljonit turisti ja languse suuruseks on 72%. Jutt on siin kokku nii ühepäeva kruiisituristidest kui pikematest peatumistest. Iga teine külastaja on olnud soomlane.
Kui Tallinnast rääkida, siis kriisi eelsest enam kui poolest miljonist Soome turistist jäi möödunud aastal järele 200 000.
Väliskülastajad kulutasid Eestis 2020. aastal hinnanguliselt üldse ära 410 miljonit eurot. Terve miljardi vähem kui aasta varem.
“Seega välisturistide ärajäämisest tingituna haigutab riigi eelarves suur auk,” ütleb turismifirmade liidu asepresident Külli Karing. “Soome turistide panus turismisissetulekusse on märkimisväärne.”

Turismituludest jäi eelarvesse auk

Ainuüksi Tallinnas turismiga seotud ettevõtetel jääb soomlaste puudusel hooajal teenimata kokku sadu miljoneid eurosid.
Vanalinna ettevõtjate ühingu juhatuse liikme Mait Talu arvates olime jäänud liiga loorberitele puhkama. Me võtsime kriisi eel Soome turisti kui enesestmõistetavust. Nüüd ei tohiks seda viga enam korrata.
“Pidanuks neid rohkem hoidma, rohkem reklaami tegema,” räägib ta väikese kibedusnoodiga hääles. “Kõvaks meheks peeti seda, kes tõi näiteks 300 turisti Malaisiast, aga mitte 1000 Soomest. Vanalinna ettevõtjad loodavad tõsiselt Soome turistide naasmisele, me oleme sellega arvestanud. Loodame, et olukord Soomega ikka laheneb.”
Ainult kodumaisele kliendile lootmisega Tallinna vanalinna toitlustuskohad, hotellidest kogu linnas rääkimata, kaua ellu ei jää. Mait Talu sõnul on avanev pilt lihtne. Elus on valdavalt vaid linna rendipindadel tegutsevad toitlustuskohad, kelle jaoks linn teeb rendisoodustusi. Täna eksisteeritakse seega tänu linna toele ja kodumaistele klientidele. Eraomanike pindadel asuvad kohad on valdavalt uksed sulgenud ja ootavad paremat aega.
Tegelikult on turismiga seotud ettevõtja vaatest kõik veel noatera peal. Kas Soome loobub piirangutest, või vähemalt lõdvendab – aga Euroopa Komisjoni nõuded liigrangest süsteemist loobuda pole sealset valitsust seni morjendanud. Teine märgiline kuupäev 27. juuni järel, milleni piiranguid pikendatud, on 1. juuli.
Kokku 17 EL riiki on nüüdseks valmis saanud või saamas digilahendusi, mis peaks siis moodustama 1. juuliks ühtse süsteemi ehk EL nn rohelise passi.
Tehnoloogiaettevõte Guardtime täitis oma lubaduse Eesti riigi ees. Alates 30. aprillist on Covid-19 vastu vaktsineeritud inimestel võimalik patsiendiportaalist QR koodi näol nutiseadmesse laadida võltsimiskindel vaktsineerimistõend. Aprillis loodeti sellest muuhulgas läbimurret Eesti-Soome vahelise liikluse taastamisel. QR-kood oleks sadamates kiiresti ja kergesti loetav. Täna möönab Guardtime´i tegevjuht Ain Aaviksoo aga vaid Soome poole null-huvi.

Aaviksoo: see on ikka erakordne vaikimine

“Tehnoloogia pole kunagi olnud takistuseks, aga Soomes ametnikud soolot ei tee ja üsna ilmselt on tegemist poliitilise tahte puudumisega,” tõdeb ta. “Minu kogemuste taustal on tegemist erakordse vaikimisega,” ütleb kogenud juht, kel kogemusi nii sotsiaalministeeriumi asekantslerina kui ettevõtjana. “Meie poolt on antud nendele kogu info. Nad on olnud tänulikud ja aset on leidnud mitmeid kohtumisi. Kuid sellele tasemele on asi ka jäänud.”
Enam-vähem sama räägib välisministeeriumi kõneisik Kristina Ots, kelle sõnul on lisaks digivõimalustele Soome poolele veel igasuguseid piiriülest liikumist tutvustavaid lahendusi välja pakutud.
Olukord on selle võrra segasem, et üsna ähmane on ka eesmärk: milleni peaks Eesti jõudma või mida ette võtma, et Soome piiri n-ö vabaks laseks ja turistid taas vanalinna kohvikuid ja tänavaid täidaksid?
Ühelt poolt on asi selge. Ilma tööalase vajaduseta, s.o turistina reisimise võimalusest Soome saab sealse valitsuse meelest rääkida, kui Eesti nakatumisnäitaja on alla 25 inimese 100 000 kohta viimase kahe nädala jooksul. Päris karm barjäär – nende ridade kirjutamise ajal oli vastav number 137,4.
Millal aga kavatseb Soome valitsus tühistada Eesti suunalise reisihoiatuse ja mida peaks selleks tegema, on siiamaani segane. Seda vaatamata, et välisministeeriumi teatel on ametnike vahelisi kohtumisi toimunud aasta algusest kuni praeguseni päris muljet avaldav arv ehk 12.
Kuna konkreetseid nõudmisi pole Eestile esitatud, siis see panebki Soomega asju ajavad ettevõtjad omakeskis rääkima varjatud protektsionismi poliitikast. Importkauba maksu rolli täidab viirusekartus. Seda enam, et ka soomlaste sooviks näib olevat turgutada oma siseturismi. Teisalt ei ole hõimuvelledele ka midagi ette heita, et omasid kaitstakse, ehkki see käib EL reeglite vastu. Paluja ning sõltuja rollis oleme ikkagi meie.

EAS: enne kriisi saavutasime soomlaste osas külastusrekordid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) käivitab soomlaste tagasi meelitamiseks kampaania “Pluss üks”. Sellega pakutaks soodustusi siin puhkamiseks või aja veetmiseks nendele, kes on juba Eestis käinud, aga võiksid soovida siia uuesti tulla. Näiteks veeta siin järgmine kord päev kauem, võtta kaasa veel üks pereliige, külastada veel ühte linna jne.
EAS-i turismiarenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul on kõik soomlased, kes vähegi reisivad, Eestis juba käinud, ja seega tuleb neis uus isu tekitada.
“Lähireisi plaanides võiks soomlane kaaluda Eestit võrdsena soomemaise linna- või mökki-puhkusega,” arvab EASi peamine “reisijuht”. “Soomlase vajadust saada Eestis aina uute üllatuste osaliseks juhib ka meie turundust. Ja sel on juba tulemusi. Kui tavapäraselt on soomlased harjunud reisima Tallinna, Pärnusse ja Tartusse, siis on nad viimasel ajal hakanud tundma huvi ka näiteks Ida-Virumaa vastu. Kümme aastat tagasi oli see neile täiesti tundmatu maa.”
Samas lükkab Lepik tagasi süüdistused, nagu oleksime jäänud enne kriisi liiga loorberitele puhkama ja jätnud soomlaste vajadused ja nendele suunatud reklaami unarusse.
“Vahetult enne pandeemiat oli soomlaste reisimine Eestisse kõigi aegade rekordtasemel,” toonitab Lepik. “Jaanuaris 2020 kasvasid soomlaste ööbimised Eestis tervelt 28% ja veebruaris 2020 samuti 20%. Selliseid saavutada selliseid kahekohalisi kasvunumbreid ammuilma sisse töötatud turult midagi tegemata pole lihtsalt võimalik.”

Suured laeva- ja lennufirmad Soome valitsusele: me tahame haigusest paraneda

Eelmisel neljapäeval kutsusid suured laevafirmad Soome valitsust üles piiranguid lõdvendama.
Helsingin Sanomates avaldatud kirjas kutsusid Viking Line, Tallink, Silja Line, Eckerö Line, lennufirma Finnair ning mitmed teised turismi ja transpordiga seotud ettevõtted piire avama ja reisimist lubama. “Mõtlesin, et kirjutan Sulle, sest olen, nagu teisedki, olnud pikka aega haige,” kirjutatakse lühikeses pöördumises. “Pidevas ebakindluses elamine teeb mind ja kümneid tuhandeid minu lähedasi ja kolleege murelikuks. Mul on raske midagi ette võtta või planeerida, sest tunnen, et mind ei kohelda samamoodi kui minu kaaslasi mujal Euroopa Liidus.”
Kirjas kutsutakse veel üles järgima Euroopa Komisjoni ja nõukogu juhiseid ning avama piirid, et inimesed saaks reisida kogu Euroopaga samas tempos.

Turismi ahistab, et Tallinnast tulles nõutakse soomlaselt koroonatesti

Eestist Soome ei ole võimalik vabalt reisida ning Soome võimud vaatavad piirangud uuesti üle 15. juuniks, kuid see ei tähenda kaugeltki, et siis kõik kindlasti avaneb. Ehkki teisalt on võimalik osaline lõdvendamine.
Kes ei tööta Soomes, võib sinna praegu saabuda ainult koju tagasi tulekuks, transiitliikluseks, vältimatu põhjusega ning kui kuulutakse teatud erigruppidesse.
Tööreisidena lubatakse vaid neid, mis vajalikud ühiskonna toimimiseks. Täpsemat infot saab Soome piirivalvest https://raja.fi/en/guidelines-for-border-traffic-during-pandemic Oluline on veel teada, et alates 23. veebruarist nõutakse kõigilt välismaalt Soome saabuvatelt üle 12-aastastelt negatiivset koroonatesti. See puudutab ka Soome kodanikke. Täpsemad nõudmised leiduvad laevafirmade kodulehtedel. Peale selle on jõus Soome välisministeeriumi Eesti kohta tehtud reisihoiatus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.