"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VISA DOPINGUKÜTT Olen kõndinud isegi sportlasel 12 tundi sabas, et ta lõpuks proovi annaks (0)
07. juuni 2021
Erakogu

“Sportlased peavad arvestama, et dopinguproovi ajal ei saa nad viia last ringi ega minna hambaarsti juurde,” ütleb Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) testijuht Triin Lepp. “Kui inimesel on tõesti möödapääsmatu vajadus, läheme temaga kaasa, et saada proov kätte esimesel võimalusel. Proovi andmisega võib vahel mitu tundi minna, sest sportlane ütleb, et ei saa pissida.”

Hiljuti pääses võistluskeelu alt dopingukahtlustuse saanud maadleja Heiki Nabi. Pealinn tegi intervjuu dopingukütt Triin Lepaga, et küsida, miks ikka keelatud ained ja nende tarvitamise kahtlustused tänapäeva spordis nii oluline teema on.

Miks üldse on dopinguained ja dopingumeetodid keelatud? Ehk laseme kõik vabaks ja vaatame, kas inimvõimetel on üldse piire?

No siin tuleb mängu mitte ainult ausa konkureerimise vajadus, vaid ka sportlaste tervis. Mõlemad on tähtsad ja olulised dopingu puhul. Pigem räägime eetikast ja ausast spordist. Aga loomulikult on need ained ohtlikud. On ju omaette lood sellega, millist kahju need sooritusvõimet suurendada aitavad ained sportlaste kehaga ja tervisega teevad. Sportlased on ise rääkinud, et igasugused tervisehädad, ka vaimse tervise omad, kaasnevad steroidide tarvitamisega. See on ju teada, see pole mingi uudis. Need probleemid järgnevad paraku mõne aja pärast, mitte ei avaldu kohe pärast tarvitamist. See on juba omaette jutt, mille jaoks oleks vaja lausa teadus appi võtta.

Mäletame Nõukogude Liidu ning Ida-Saksa jämeda hääle ja vuntsidega naissportlasi, kes hiljem kurtsid, et treenerite ja spordiarstide antud tundmatud ained rikkusid nende elu ja viisid tervise. Kas niisugused asjad on ka tänapäeval võimalikud?

Põhimõtteliselt küll, aga miks me seda nii drastilisel kujul ei näe, tuleb sellest, et ained, mida võetakse, on läinud paremaks ja selliseid sümptomeid kohe ei teki. Aga pikaaegsel tarvitamisel need muutused tulevad. Dopinguained võivad põhjustada sõltuvust. Anaboolsed steroidid näiteks võivad panna juuksed välja langema, meestel rinnad kasvama, tekitada eluohtlikke maksa- ja südamekahjustusi. Ka stimulantide liigne tarvitamine võib lõpuks viia neerupuudulikkuse, infarkti ning surmani. Palju on olnud uudiseid selle kohta, et on surnud noored sportlased. Ega nad ju lihtsalt niisama ei kuku kokku. See on ikka mingite asjade koosmõju. Sellepärast käib meie asutus treeneritele tegemas koolitusi ja nendega rääkimas, et nad oleksid teadlikud niisugustest ohtudest. Tahame, et meie noorportlasi juhendatakse õigesti.

Eestis tegutseb ka antidopingu vihjeliin – kui palju sinna laekunud vihjetest on osutunud tõeks?

Ikka on osutunud küll. Aga teinekord tuleb ka selliseid vihjeid, mis on tehtud lihtsalt inimlikust kadedusest. Nende vihjetega saame siiski mitte ainult üksikuid sportlasi kätte, vaid ka suuremaid võrgustikke, mis samuti tegutsevad. Ja siin aitab meid juba politsei, kes saab operatiivtoimingute abil kontrollida vihjetega saabuvaid signaale.
Kuid ega inimeste jälitamine pole meie eesmärk. Ma tahan rõhutada, et meie eesmärk on ikkagi toetada puhast ja ausat sporti. Pigem oleme me üks ennetusega tegelev organisatsioon. Ega see üksikute karistamine pole kõige tähtsam asi, mis seda eesmärki aitaks ellu viia.

Jah, kõlab hästi, kuid paljud muigavad seda lugedes, et kõik head tulemused ja suured rekordid on tehtud ikkagi tänu dopingule. Kas võib öelda, et tegelikult käib pidev võidujooks dopingu loojate ja kontrollijate vahel?

Meie ei oska öelda, kui kaugele need ainetega manipuleerimised on jõudnud, kuna me ju selle arendamisega ei tegele. Vastupidi, nagu ma ütlesin, seisame meie ikka ausa ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva spordimaailma eest. Ma ei hakka siin spekuleerima, kui palju rekordeid või võite võib olla tehtud nende ainete abiga, mis polegi veel dopingunimekirja kantud. Eks see on paratamatult nii, et kui salamisi midagi sepitsetakse, siis selle jälile saada püüdjad on ikka mitu sammu maas nendest, kes juba tükk aega on selle kallal pusinud ja vaeva näinud. Selles pole midagi erilist, kogu kuritegelik maailm on oma jälitajatest natuke eespool. Ja eks ta on sedapidi ka dopingumaailmas. Aga kõik areneb pidevalt ja kontrollimine muutub järjest tõhusamaks.
Tehtud on mitmeid uuringuid. Lätlased ja soomlased on vaadanud, kui palju võidakse ühe või teise ala puhul keelatud aineid tarvitada. Aga niisugused inimeste küsitlemised on alati siiski subjektiivsed, kui pole konkreetseid näiteid ja tulemusi. Me ei saa mingite hinnangute põhjal öelda, kes kui palju dopingut tarvitab.

Aga kas me võime öelda, missugustel spordialadel kergemini läbi kontrollijate sõela läbi lipsata on õnnestunud? Kulturismis me kohe eeldame steroide, aga males ei oska kedagi kahtlustada.

No siin peab alustama sellest, mis aine see saab olla, mis näiteks males nii tohutult edasi aitab. Kui peale vaadata, siis võib ju arvata, et jumal teab, millega need kulturistid oma musklit kasvatavad, ja vahel saab see ala ka teenimatult pihta. Musklid on väga näha. Muidugi võib öelda, et kulturism ja jõualad on natuke problemaatilisemad olnud. Võib-olla on jõudu nõudvate musklite kasvatamisel kiusatus lisaainete kasutamise järele suurem kui jooksjal.

Mis ained siiski veel võivad aidata paremate tulemusteni, mis praegu polegi keelatud?

Kui vaadata, kui kiiresti arendatakse tänapäeval välja vaktsiine, siis areneb see ala ka tohutu kiirusega. Seepärast täiendatakse igal aastal ka keelatud ainete nimekirja. Kui midagi uut kuskilt välja imbub, siis lisab labor selle oma analüüsipaketti. Aga see asi käib niimoodi, et kõigepealt peab WADA (maailma antidopingu agentuur – toim) ütlema, et need ained on ka keelatud, ja siis lasevad laborid need ained oma analüüside paketti. Muidugi ei saa keelata neid, mille olemasolust meil aimugi ei ole. Sellepärast käib ka proovide uuesti analüüsimine, et laborite võimekus kogu aeg kasvab. See kõik võimaldab paremini tuvastada keelatud aineid väiksemas koguses kui varem.

Millised on sellised stimulandid, mis igapäevaelus ja ka tervisesportlastele on lubatud, aga profisportlastele mitte? Kas energiajoogid ja kohv näiteks?

Kofeiin ja energiajoogis sisalduv tauriin on kõikidele lubatud. Muide, ka alkohol ei ole keelatud ainete nimekirjas. See on keelatud võistluste ajal vaid aladel, mida reguleerivad teised seadused – nt auto- ja motospordis, laskespordis jne.
Räägitakse irooniliselt ka Norra suusatajate astmaravimitest. Kas tõesti annab üks haigus kellelegi eelise teiste ees?
See on jällegi üks linnalegend, mis ütleb, et kõik astmarohud on keelatud. Inhaleeritavad astmarohud ei ole keelatud. Igasugused süstitavad ja tableti kujul võetavad astmarohud vajavad tõesti eriluba, millest me rääkisime. Mina ei ole Norra suusatajate terviseandmeid kunagi näinud ega oska ka kommenteerida, kui paljud neist võivad olla astmaatikud. Ma arvan, et ka keegi teine pole neid andmeid oma silmaga näinud.
Aga kuna norrakad pole neid kahtlusi suutnud veenvalt ümber lükata, siis elavad need linnalegendid ju oma elu edasi?
Jah, nii see paraku on. Aga teades, missugune võimas antidopingu meeskond on Norras, muutuvad need legendid ikka vähe usutavaks. Norra antidopingu organisatsiooni ei saa ju võrrelda Venemaa omaga, vaevalt et Norras tegeldakse kinnimätsimisega. Täpselt samamoodi nagu kontrollitakse Eesti antidopingu organisatsiooni, kontrollib WADA ka Norrat. Mingi kinnimätsimine ei ole reaalne.

Kas keelatud ainete nimekiri on kõigile sportlastele ja treeneritele kogu aeg teada?

Jah, see on neile ja kõigile asjaomastele inimestele teada. Igal aastal 1. jaanuaril avaldatakse uus täiendatud nimekiri, sest nagu ma ütlesin, areneb dopingumaailm pidevalt edasi. Kõik sportlased peavad neid keelatud aineid teadma ja iga sportlane ise vastutab selle eest, et ta need ained tema organismi ei satuks. Meie antidopingu kodulehel on ka ravimiotsing. Oleme teinud lihtsa lahenduse sportlaste jaoks kõigist Eestis registreeritud ja kasutatavatest ravimitest ja toimeainetest ning nende järgi saab kindlaks teha, millised ravimid annavad positiivse tulemuse kontrollis, kui neid on tarvitatud võistluse ajal või natuke enne seda. Paljud sportlased tunnevad ise huvi, helistavad meile ja küsivad, ning siis me aitame neid. Sest ei saa ju keelata ravimi võtmist üldse, aga peab teadma, milliseid näite nende tarvitamine võistlustel tehtavatel proovidel võib anda. Kui on sportlasel vaja kasutada sellist ravimit, mille koostises on mingi keelatud aine, siis saab selle kohta ka kehtestada ettekirjutuse ja lubada sportlasel ravimit kasutada. Näiteks astmaravimeid või muud, suhkruhaigetel insuliini. Siis tuleb koos oma raviarstiga teha ravimi kasutamise eriluba. Selle alusel on siis võimalik sellist ravimit tarvitada teatud koguses.

Maadleja Heiki Nabi kehast avastati naiste rinnavähi ravimis leiduv keelatud ainet ja ta ise väitis, et see oli sattunud sinna juhuslikult. Kui võimalik see on, et midagi satub organismi juhuslikult?

Kogu aeg räägitakse saastunud toodetest. See on kõige tavalisem seletus, kuidas need ained võivad organismi sattuda. Näiteks klenbuterooliga on olnud sagedasi juhtmeid, et sportlane väidab – ju ma sõin mingit saastunud liha. Aga seda väidet peab sportlane ise tõestama, et kus ta seda liha sõi, sest ainult Hiinas või Vietnamis võib veiseid selle ainega süstida. Euroopas kindlasti mitte. Tavaline on keelatud aine omastamine ka toidulisanditest, mida on väga palju. Teatud osa neist on ka kontrollitud ning on teada, mis nende sees on. Aga väga palju on ka kontrollimata toidulisandeid. Kui ostate internetist mingit valgupulbrit, mis on toodetud mingis X riigis, siis meil ei ole võimalik teada, mis seal sees täpselt on.

Kas harrastussportlased võivad tarbida mida iganes? Ega rahvaspordivõistlustel nagu Tartu maraton jne keegi kontrolli, kas nad midagi tarbinud on?

Dopinguvastased reeglid kuuluvad kõikide sportimise reeglite hulka, nagu teisedki mängureeglid. Nii maailmas kui ka Eestis kehtib sportlastele “numbripõhimõte”, et kui paned numbri selga ja lähed starti, ei tohi keelatud aineid tarvitada. Kuna üks moodus dopingukontrolli sattuda on loosiga, võime ka testida. Kui aga harrastaja dopinguproovis sisaldub keelatud ainet (nt vererõhuravim), antakse talle võimalus taotleda ravimi eriluba tagantjärgi. Tippspordis kehtivad dopinguvastased reeglid lihtsalt lisaks ka sportlasele ka tema kaaskonnale: treeneritele ja arstile.

Kui tüütu teie töö on? Vahel peab ju sportlasel tükk aega järel käima, enne kui tal pissihäda peale tuleb ja ta proovi anda saab…

Spordivõistlused toimuvad ka enamasti nädalavahetustel ja õhtuti. Kodus käiakse proove võtmas enamasti varahommikul, nii et kontrollid saavad oma tegemisi klapitada oma põhitöö ja muude tegemistega üsna hästi.
Jah, sellega võib vahel mitu tundi minna, kui sportlane ütleb, et ei saa pissida. Näiteks võistlustel, kui neil on oluline oma kehakaalu hoidmine ja nad pole tõesti kaua aega tarbinud mingeid vedelikke ega ka söönud. Siis võib tõesti see ootamine minna teinekord päris pikaks. Olen ise ka kõndinud sportlasel kümme tundi sabas… Kui on sportlast teavitatud dopingukontrollist, siis ta selle ametniku pilgu alt enam ära minna ei saa. Ka selle põhjendusega mitte, et pissi ei tule. Siis me käimegi tal sabas kogu aeg. Nii siis, kui ta treenib, kui ka siis, mil ta läheb sööma. Ka tualetis käime temaga koos, et kui viimaks midagi tuleb, olla kindlad, et see on tulnud ikka tema seest. Ja kogus peab ka olema selline, et saaks teha laboris analüüsi. Vahel juhtub, et sportlane tahab anda minimaalse uriiniproovi, aga see ei lähe läbi. Kui vaja, siis käime koos ka kolm korda tualetis! Sedagi on ette tulnud.
Sportlane ei tohi enne proovi andmist minna ka duši alla, sest me peame olema kindlad, et proov, mille me peale võistlust saame, on ikka see esimene uriin pärast sportlase teavitamise hetke.

Kas kuidagi on piiratud ka see proovi andmiseks kuluv aeg ja kas sportlane tohib teadasaamise hetkest kuni proovi andmiseni süüa ja juua?

Jah, sportlane tohib küll süüa ning juua. Meie seda ei keela. Jooma isegi peab, kui läheb kauem aega ja proovi võtmiseks ei ole vajalikku kogust uriini. Aga proovi andmise ajal ei tohi alkoholi tarvitada. Ja hoiduda tuleb väga magusatest, suure suhkrusisaldusega söökidest-jookidest ning kofeiinist. Mina ise olen ka kümme kuni kaksteist tundi sportlasel sabas käinud. Tõesti, mõnikord võib ka nii palju aega selleks kuluda. Aga võtab aega, mis võtab, seda protseduuri tohib katkestada ainult väga ekstreemsete asjaolude ilmnemisel, mida tavaliselt ette ei tule. Mingit aega, mille jooksul test peab olema tehtud, ei ole ette antud. Organismi tööd ei saa ju ka ette näha, ühel hetkel on see hoogsam, teisel korral jälle väga aeglane.

Kui suur suhtlemise virtuoos dopingukütt olema peab?

Meil on siin ka oma hierarhia, on need kogenud inimesed, kes tegelevad kontrolli ja paberimajandusega, ning sportlaste saatjad ehk need, kes teatavad sportlasele, et ta on oodatud kontrolli ja saadavad sportlase kontrolli või siis käivad temaga koos nii kaua, kuni ta saab minna kontrollija juurde. Neid saatjaid koolitatakse ka eraldi välja, kes peavad võistlustel sportlastega suhtlema ja nad kontrollimisele viima. Üldiselt hinnatakse meie testijaid kõrgelt, Tokyo olümpiamängudele on minemas kolm meie dopingutestijat. Seal on see sõel ju hästi tihe, sinna kandideeritakse igalt poolt maailmas. Meilt valiti välja isegi viis inimest olümpiale, aga kaks neist ütlesid ära isiklikel põhjusetel.

Kas selline jaht toob kaasa ka dopinguküttidele endale terviseprobleeme? Kui raudne teie enda tervis peab olema?

(Naerab.) Jah, eks see nii ongi, aga ega igal hommikul ju ei pea niimoodi sabas käima. Ja alati ei lähe nende asjadega ka kaua aega. Tavalise uriiniproovi võtmisega peab arvestama umbes tunni ajaga. Selle tunniga arvestavad ka sportlased, ja nii-öelda korralise, ette öeldud proovi ajaks ei võeta endale mingeid muid kohustusi ega minemisi ei hambaarsti juurde ega last ringi viima. Kui sportlasel on sel ajal tõesti mingi möödapääsmatu vajadus kuhugi minna, no sel juhul lihtsalt minnakse temaga kaasa ja tehakse see proov ära esimesel võimalusel.

Millised ained on keelatud ning mida need tervisele teevad?

• Anaboolsed steroidid
Nii meestel kui ka naistel esinevad kõrvaltoimed on noorte kasvupeetus; maksakahjustus, mis võib viia maksavähi tekkeni; neerukahjustus; südamelihase kahjustus, mis võib viia eluohtlike südame rütmihäirete tekkeni; lihaste ja kõõluste kahjustus, mille tõttu võivad sportimisel tekkida tõsised vigastused. Tekib raskemeelsus, suureneb agressiivsus ja viha. Selliste psüühikahäirete all kannataja võib muutuda ohtlikuks oma lähedastele ja kaaslastele. On esinenud juhtumeid, kus steroidide kasutaja on lõpetanud elu enesetapuga.
Meestel esinevatest kõrvalnähtudest võib nimetada munandite kahanemist, suguvõimetust ning rindade suurenemist, mis ei pruugigi enam taanduda.
Naistel kutsuvad anaboolsed ained esile menstruatsiooni ärajäämise, hääle madaldumise, liigse karvakasvu või kiilaspäisuse.

• Hormoonid
Erütropoetiin ehk EPO on neerudes toodetav hormoon, mille eraldumisel luuüdisse suureneb vere punaliblede arv. Kuna EPO toimel veri pakseneb, võivad veresoontes tekkida ummistused ehk trombid. Nende tekke risk suureneb kuuma ilmaga, kuna siis on intensiivse higistamise tõttu ka keha vedelikukaotus suur. Veresoonte ummistumise tagajärjel võib tekkida südame-, kopsu- või ajuinfarkt.
Siia kuuluvad ka antiöstrogeense toimega ained, mida sportlased võivad kasutada illegaalselt anaboolsete steroidide kõrvaltoimete vähendamiseks. Samas on nende ainete kõrvaltoimetest täheldatud mao-sooletrakti funktsiooni häireid, kuumahoogusid, vedeliku peetumist kehas ja venoosseid tromboose.

• Beeta-2-agonistid ehk astmaravimid
Beeta-2-agonistid (salbutamool, formoterool, salmeterool) on ained, mida kasutatakse meditsiinis astma raviks. Need võivad põhjustada peavalu, iiveldust, unehäireid, käte värisemist, maksavähki, südamehaigusi, aga ka närvilisust ja agressiivsust.


• Diureetikumid ja maskeerivad ained
Diureetikumide kasutamisel võib tekkida keha veetustumine, mille esmasteks tunnusteks on pearinglus, peavalu, iiveldus ja lihasekrambid. Kui kaasneb veel intensiivne higistamine treenimisel või võistlemisel kuumas kliimas, võib asi lõppeda ülepingutusest kokkuvarisemisega. Samuti suureneb eluohtlike südame rütmihäirete risk.

• Stimuleerivad ained
Stimuleeriva toimega ained (kokaiin, efedriin, amfetamiin jt) on ergutid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ja avaldavad adrenaliinile sarnast toimet. Kahjulikud kõrvalmõjud on agressiivsus, südame löögisageduse tõus ning eluohtlike südame rütmihäirete tekkimine. Stimulaatorite kasutamisest areneb tugev sõltuvus.
(Allikas: spordinpuhtalt.ee)

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.