"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Juubilar Mati Kaal: sa pead midagi ohverdama, et kedagi armastada (0)
08. juuni 2021

„Igasugune armastus on ohverdamine. Sa pead midagi ohverdama, et kedagi armastada,“ ütles 75. aastast juubelit tähistanud Mati Kaal. “Neid on ka olnud, kes arvavad, et on suured loomaarmastajad, kuid ei pea siin kaua vastu. Sellistel juhtudel pole nad mitte loomi armastanud, vaid enda loomaarmastust, mis peaks välja paistma nagu loomaarmastus.”

“Kui me oleme teinud avaliku arvamuse küsitlusi, kus küsime inimeste käest, mis on nende esimene seos, mis neil tekib loomaaiaga, siis valdavalt on vastatud – Mati Kaal,” ütles Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran sel neljapäeval Mati Kaalu 75. sünnipäeva kõnes.

Mati Kaal loomaaia endise ja lausa legendaarse direktorina pühendas ligi 50 aastat enda elust Tallinna Loomaaiale. Sel neljapäeval tähistas ta Tallinna Loomaaias enda 75. sünnipäeva ning üllatuseks pühendati talle seal omanimeline pink

“See oli absoluutne üllatus. Mind siia kutsudes mulle öeldi vaid, et mõned minu endised töötajad tahavad tulla ja et ma ka tuleksin. Enne, kui Tiit sellest pingist siin rääkima hakkas, siis ma ei pannud seda üldsegi siin tähele. See oli absoluutne üllatus,” kirjeldas Mati Kaal. 

Mati Kaal teostas ka kõige lennukamad ideed

Poole sajandi jooksul on Mati Kaal juhtinud ja kujundanud loomaaeda suurimate muudatuste ja ka kolimise ajal. Endised töötajad ütlevad, et vahel olid Matil loomaaia arendamisel ka liiga lennukad ja suurejoonelised ideed, mille teostumist keegi ei uskunud ent kõigi üllatuseks tegi Mati need ikka alati kuidagi ära.

Tiit Maran küsis hiljuti loomaaia endiselt töötajatelt, kuidas nad Matit iseloomustaksid ning joonistus välja kolm põhilist omadust – heatahtlik, humoorikas ja järjekindel.

“Näiteks üks Mati ütlus oli alati see, et vihastamise asemel tasub alati imestada. See aitavat kurjusest paremini üle saada. Seda olen mina siiamaani järginud,” tõi näite Tallinna Loomaaia kõige staažikam töötaja Anne Saluneem.

“Kui ta nägi, et me tööd tehes väga ära väsisime, siis ta tuli ja rääkis mõne anekdoodi. Ta oli ära muidugi ääretult järjekindel. Kui oli miski otsustamisel, siis me arutasime selle põhjalikult läbi ja kui oli otsus tehtud, siis enam kõikumist polnud,” meenutas Tallinna Loomaaia endine töötaja Ivi Uudelepp

“See on selline halvas mõttes põikpäisus, heas mõttes järjekindlus. Kas uksest sisse, aknast sisse või korstnast sisse, aga idee peab käiku minema – nii on Mati toimetanud ja ega ilma selleta Loomaaeda sellisel kujul nagu ta praegu on, kindlasti ei oleks olemas,” arvas Maran.

Mati kaal ise ütles, et kõigil neil, kes loomaaias on püsinud ja siin loomadega tegelevad, on eranditult sees mingi salapärane “linnuke”, mis neid seal hoiab.

“See tähendab seda, et loomaaia palgad on niisugused, et palga pärast ei tööta siin ükski inimene,“ lausus Kaal. „Siin peab olema korralik loomaarmastus. Neid on ka olnud, kes arvavad, et on suured loomaarmastajad, kuid ei pea siin kaua vastu. Sellistel juhtudel pole nad mitte loomi armastanud, vaid enda loomaarmastust, mis peaks välja paistma nagu loomaarmastus. Igasugune armastus on ohverdamine. Sa pead midagi ohverdama, et kedagi armastada. Kunagi tegime statistikat, et kes on siin juba kuus aastat olnud – need lähevad jalad ees.“  

„Kas ta peab just fanaatik olema, aga midagi peab siin töötava inimese maailmas olema, mida ta peab oluliseks oma elus ja oma tegemistes. Ilmselt peab ta olema natuke testsugune kui need, kellel kõike defineerib raha. Siin meil on ju palgad väiksed. Siin on teised hoovused, mis panevad inimesi töötama,“ ütles Maran.

Keerulistel hetkedel küsib loomadelt nõu

Mati Kaalu lapsepõlv möödus Saaremaal. Juba väikse poisina oli näha, et ka temal on see “linnuke” sees, kui ta hakkas tegelema erinevate putukate ja loodusest leitud elukatega.

„Maal kasvades olid mul ju koduloomad ka ümberringi. Ma olen lapsepõlves koju tassinud igasuguseid nastikuid, triitoneid, verekaane ja loomi, mida kodus ei saanud pidada,“ ütles Mati.

„Mati noorena, olles huvitatud putukatest ja mutukatest tuli Tallinnasse kooli õppima, et neist rohkem teada saada ja üks minu mälestus puudutab minu vanaema Hell Maranit, kes oli sel ajal loodusmuuseumi direktor. Ta mulle korduvalt rääkis, et ühel hetkel tuli tema juurde säravate silmadega poiss, kes entusiastlikult teatas, et tahab sealsete kollektsioonidega tutvust teha. See on minu vanaemalt kuuldud mälestus Matist ajal, kui ta Tallinnas koolis käis,“ meenutas Maran.

Mati ütleb, et ka täna aastaid hiljem mängib Tallinna Loomaaed tema elus olulist rolli. Keerulistel hetkedel tulebki ta just loomadelt nõu küsima. Vanemad loomad tunnevad ta ka ära. 

„Kui  närv krussi läks, siis ma alati jalutasin loomade juurde ja see lasi närvi lõdvaks. Praegu koroona ajal ei õnnestunud siin nii palju käia, aga nüüd praegu käin ikka jälle regulaarselt loomaaias jalutamas,“ sõnas Mati Kaal.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.