"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
ADVOKAAT SUURFIRMADE MAKSUSTAMISEST Kui sood kuivendatakse, siis konnadelt ei küsita (0)
08. juuni 2021
Foto Pixabay

„Kui sood kuivendatakse, siis konnade käest ei küsita,“ kommenteeris maksunõustaja, vandeadvokaat Kaspar Lind äsjast G7 langetatud otsust suurkontserne maksustada, mis paljude väikeriikide jaoks tuli üllatusena, ehkki positiivsena. Hiidfirma Amazoni pääsemine maksu alt sunnib aga pärima, kas tegemist ei ole siiski vaid kosmeetilise otsusega.

Kuigi äsjast G7 riikide otsust globaalkontsernid 15% tulumaksuga maksustada võib pidada positiivseks, on vandeadvokaadi sõnul veel vara rääkida lõplikust võidust. Kokkuleppe praktilise rakendumiseni kulub veel aastaid ja Eestil tuleb hakata mõtlema, mida teha oma tulumaksusüsteemiga, sest praegu see ei sobi hiidkontsernide maksustamise ette pandud skeemiga.

Majanduskriisi võitjad on digihiiud

Teatavasti otsustasid laupäeval G7 riikide rahandusministrid läbirääkimiste tulemusel kehtestada rahvusvahelistele suurfirmadele tulumaksu 15% miinimummäära. Otsuse eesmärk on sundida suurkontserne nagu Apple, Microsoft, Google ja Facebook maksma maksu riikides või riikidele, kus nad oma tulu on teeninud. Praegu peidetakse kasumit sageli maksuvabades piirkondades.

Vandeadvokaat Kaspar Lind märkis, et nimetatud otsuse konkreetse rakenduseni kulub veel palju aega, võimalik et aastaid. Teisalt võib suuriikide kokkulepete põhjal arvata, et otsustatu viiakse ka ellu. G7 moodustavad Ühendriigid, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Saksamaa ja Ühendkuningriik.  

„G7 moodustab Vikipeedia andmetel 58% maailma kogu majandusest ja 46% kogu majanduse siseproduktist,“ märkis Lind. „G20, kelle lauale see küsimus edasi viiakse, moodustab juba 80-90% ja kui nii suured on kokku leppinud, siis võib öelda: kui sood kuivendatakse siis konnade käest ei küsita. Tõenäoliselt tulevad siia juurde veel mingid rahvusvahelised kokkulepped – ma arvan, et Euroopa Liidu enda sees samuti tehakse mingid kokkulepped. Teisalt, kuni konkreetsete mehhanismideni jõutakse, kulub aega ja on vaja veel üsna palju dokumente ja õigusakte alla kirjutada või vastu võtta.“

Suurkontsernide maksustamisest on räägitud palju aastaid ja seekord saavutati läbimurre selles osas, et Ühendriigid on nõus kaasa aitama. Varem käis võitlus tasandil Euroopa Liit versus Ühendriigid. Ameeriklased ei olnud vaimustuses, et Euroopas hakatakse nende kontserne maksudega ahistama.

Teisalt on Prantsusmaa viimasel ajal survestanud Euroopa Liidu rahandusministreid kehtestama tehnoloogiahiidudele digimaksu, mis on põhjustanud korralikku hõõrumist Ühendriikidega. Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire teatas mullu septembris EL rahandusministrite kohtumisel, et „majanduskriiside ainsad võitjad on digihiiud“. Kuna istutakse kodus, tarbitakse nende teenust rohkem.

Eesti maksusüsteem kokkuleppel jalus

Ettevõtte tulumaksu eripära Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Praegu ongi juba käimas poliitiline vaidlus, kas Eesti peaks taotlema rahvusvahelistelt organisatsioonidelt erandit, mis lubaks ettevõtte tulumaksu kogumist mingiteks aastateks ajatada. Nimelt peaks G7 aetava poliitika järgi seega hakkama hiidkontsernid tulumaksu tasuma igal aastal, aga Eestis saaks seda siis edasi lükata või ajatada, nagu praegune süsteem ette näeb.

Vandeadvokaat Kaspar Lind märkis, et praegu on taoline maksusüsteem keeruline, üsna erandlik ja temalgi juristina on tegemist, et seda välismaistele klientidele arusaadavaks rääkida. Lisaks on praegune olukord on käsitletav topelt maksustamisena. Pealegi on meil ettevõttest välja võetava kasumi puhul tulumaksu määr kõrgem kui G7 kokku lepitud 15% ehk 20/80.

„Eesti on nii väikene, et kui me tekitame topelt maksustamise kahtluse, siis meie turule ei tulda,“ hoiatas Kaspar Lind, et poliitikutel tuleb käsi arenevate sündmuste pulsil hoida. „Eesti on nii väike turg, et Netflix (videoteenus, mis laseb interneti kaudu filme ja seriaale vaadata) jõudis siia üsna hilja (2016) ja kui maksusüsteem tekitab ebakõlasid, siis suures kontsernis Eesti turg maha kriipsutada ei ole suur probleem. Peamine, et võime seoses praeguse ettevõtte tulumaksu süsteemiga sattuda konkurentsi mõttes halba olukorda.“

Seda sama toonitas hiljuti ERRis rahandusministeeriumi asekantsler Helen Pahapill: kui Eesti äriühingu kohta arvestuse pidamine osutub emaühingu asukohariigis ebamõistlikult keeruliseks, siis see võib meie konkurentsivõimet mõjutada.

Sellele samale, et kõige keerulisem osa ehk rakenduslikes  kokku leppimine seisab veel ees, osutas ka Estonian Business Schooli rektor Meelis Kitsing.

„Saatan peitub nagu alati detailides.“ lausus ta. „Huvitav, et enne ei suutnud EL riigid tulumaksu osas ühisele kokkuleppele jõuda ja jäeti see igaühe oma asjaks. Üks on üldsõnaline deklaratsioon, hoopis midagi muud aga selle rakendamine igapäevaelus. Eri riikide maksusüsteemid on keerulised.“

Miks Amazon maksustamisest pääseb?

Kaspar Linnu sõnul on administreerimine aga hea tahtmise juures lahendatav.

„Kui ostad tarkvara ja või e-teenuseid, siis arvuti põhjal tuvastatakse sihtkoha riik ja selle põhjal toimub maksustamine,“ ütles ta. „Muidugi peab tekkima riikide vaheline usaldus, info vahetus, administreerimine.“

Maksude peitmine maksuvabadesse piirkonda nagu näiteks Iirimaa teatud osadesse, pole tema sõnul seega enam võimalik: „Kui tahad tegutseda, peab olema selge peakontor, see pool ei ole keeruline. Reklaamimüügis ka, kui Facebook tegutseb, müüb reklaami, ja konkureerib meie meediaga, siis vajadusel saab selle ära tuvastada, kus peakontor asub ja kus kohast nad arveid väljastavad ja kuidas see kõik toimub.“

Huvitav on samas, et maksustamisele kuuluvad praeguse, juulis allkirjastatava kokkuleppe järgi üksnes hiiud, mille kasumimarginaal on vähemalt 10%. See jätab aga kõrvale taolise gigandi nagu Amazon, mille kasumimarginaal 2020. a oli ainult 6,3%.

Nii on Ühendkuningriigi väljaanne The Guardian märkinud, et Luksemburgis maksude „võlumaailma“ abil tegutsev veebimüügiettevõte ei tasunud oma 44 miljardi eurose Euroopa käibe pealt üldse mingeid makse. Peakorter on tal Ühendriikides Seattle´is.

Saladus, miks tulude peitmise üks sümbolettevõtteid võib maksustamisest pääseda, seisneb asjaolus, et käibe ja töötajate arvu poolest maailma suurim internetiettevõte investeerib massiivselt enda laienemisse. See muudabki kasumimarginaali madalaks. Kuid samamoodi võivad end hakata „optimeerima“ ka teised hiiud. Kõik sõltub, nagu Amazoni puhul, millist ärimudelit rakendada ja kuidas „mängida“ tütarettevõtetega.

Õiglase Maksustamise Võrgustiku tegevjuhi Alex Cobhami sõnul, kui taoline auk ka hilisemas läbirääkimiste protsessis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga sisse jäetakse, ei rahulda see mitte ainult inimeste õiglustunnet, vaid annab ka teistele eeskuju tegelikust maksustamisest pääsemiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.