"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
TALLINNA EELARVE Raha saab nii Tallinna Haigla, Lauluväljaku külastuskeskus kui ka koolistaadionite avamine linnaelanikele (0)
09. juuni 2021

“Tallinna Perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogi kohta, sest koroonaepideemia on kasvatanud perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart täna Tallinna lisaeelarvet tutvustades. “Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust.”

Ühtlasi lisanduvad linnapea sõnul Tallinna Lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ning puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.

COVIDi kriis ja ehitusbuum neelavad Tallinna eelarvest üle 100 miljoni lisaraha

“Ühest küljest on lisaeelarve menetlemine rutiinne tegevus igal aastal, mille raames me täpsustame linna kulusid ja tulusid. Samas oli see  aasta erakordne ja mõju eelarvele oli tingitud eelkõige kahe ajaoluga – esiteks COVIDi kriis ja teiseks tänane olukord ehitusturul,” ütles linnapea tänasel pressikonverentsil.

“Seega sel aastal tõepoolest tekkis vajadus täpsustada kulusid natuke suuremas mahus kui tavapäraselt. Veel üks aspekt, mis suures osas mõjutas eelarve täpsustamise vajadust, oli Tallinna Vee aktsiate hind. Teadaolevalt otsustas linn otsustas osta Tallinna Vee aktsiaid juurde, selleks, et võtta kontrollpakett enda kätte ja tänaseks on see aktsiate arv täpsustatud ja ka hind on teada,” selgitas Kõlvart.

Linnapea sõnul on lisaeelarve üldmaht 106 279 540 eurot ja sellega kasvab käesoleva aasta täpsustatud eelarvemaht 968 350 637 euroni.

“Vaatamata COVIDi kriisile saame me jätkuvalt konstanteerida, et tänu linna konservatiivsele finantshaldusele on meie finantsseis stabiilne – suutsime säilitada vajaliku likviidsuspuhvri, mis omakorda andis meile võimaluse ka kriisi ajal teha operatiivseid otsuseid ja katta vajalikke kulusid. COVIDi kriisi perioodil suutsime me linnas pakkuda teenuseid samas mahus, aga samas suutsime ka rohkem inimesi toetada ja pakkuda erinevat viisi tuge erinevates valdkondades,” tõdes linnapea.

Linna stabiilset finantspositsiooni kinnitab ka aprillis reitinguagentuuri poolt uuendatud krediidireiting, mis on jätkuvalt heal tasemel.

“Viimase perioodi jooksul on kasvanud 10 miljoni euro võrra tulu, mida me saame üksiksiku tulumaksust, 2 miljoni võrra on kasvanud on ka dividendide tulu, eelkõige tänu sellele, et meil on suurenenud Tallinna vee aktsiapakett, mis toob linnale stabiilselt raha tagasi. Oleme tänulikud ka riigile, et ka sel aastal rakendati omavalitsuste toetuste paketti,” lisas Kõlvart, kelle sõnul oli Tallina osa paketist 16,7 miljonit eurot.

Samas pidi linn COVIDi olukorrast tulenevalt arvestama ka tulude vähenemisega.

“Kõiki teenuseid ei olnud võimalik pakkuda, aga samas pakkusime nii inimestele kui meie koostööpartneritest ettevõtetele erinevaid soodustusi. Tänu sellele suurenesid ka meie tegevuskulud 19 miljoni võrra ja kõige olulisemad valdkonnad, kus me praegu näeme kulude kasvu on sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja linnatransport. Kulude kasv nendes valdkondades on seotud eelkõige COVIDi kriisist tingitud probleemide lahendamisega,” märkis linnapea.

Lisaraha saavad nii Tallinna perekeskus, lastekodu, kiirabi kui ka õppenõustamiskeskus

“Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid laste hoolekandeks, sealhulgas laste ja perede psühholoogilisele nõustamisele ja teraapiale suunamiseks. Tallinna Perekeskusesse luuakse kaks täiendavat psühholoogi kohta, sest koroonaepideemia on kasvatanud perede vajadust psühholoogilise nõustamise järele.”

Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel on võimalik osutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuseid ning arendada neile sobilikku transporditeenust. Ühtlasi lisanduvad Tallinna Lastekodu eelarvesse vahendid tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele ning puuetega isikute hoolekande kulusid suurendatakse sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks. Lisaeelarvega nähakse ette ka täiendavad vahendid isikliku abistaja teenuste ja tugiisikuteenuste osutamiseks.

Tervishoiu valdkonnas kasvavad Tallinna Kiirabi tegevuskulud seoses osutatava teenuse mahuga ja COVID-19st tulenevate lisakuludega. Samuti suurendatakse haiglaravile suunatud eakate transpordi toetamiseks ette nähtud vahendeid seoses vajadusega transportida koroonaviirusesse nakatunuid.

Haridusvaldkonnas on COVID-19 olukorrast tingituna ja linna rakendatavatest täiendavatest kohatasu soodustustest lasteaedadele ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Täiendavad vahendid nähakse ette ka koolistaadionite avamiseks linnaelanikele suveperioodil, Tallinna Kopli Huvikooli uute ruumide rendimakseteks aadressil Kari tn 13 ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse uue filiaali avamiseks sügisel uues Lasnamäe Põhikooli hoones.

Kultuurivaldkonnas nähakse ette lisavahendid SA-le Tallinna Lauluväljak Lauluväljaku külastuskeskuse avamiseks. Lisaeelarvega suurendatakse kirikurenessansi programmi ja muude restaureerimiste kulusid.

Hakkab Tallinna haigla meeskonna loomine

“Tervishoiud valdkonnas tooksin välja ühe täiendava kulu, millega me arvestame – see on Talllinna haigla meeskonna mehitamine, see tähendab, et me võtame seda protsessi väga tõsiselt ja soovime olla valmis selleks, kui tuleb Euroopa komisjoni lõplik positiivne otsus, saaksime me koheselt alustada,” ütles Mihhail Kõlvart.

“Nagu me ka varasemalt oleme tõdenud, käib ettevalmistustöö kogu aeg. Nüüd me näeme ka vajadust tuua uusi meeskonnaliikmeid, kes hakkavad projekteerimisega tegelema. Nii oleme lisaeelarves ette näinud 206 546 eurot Tallinna Haigla projektimeeskonna kulude katteks alates selle aasta augustist kuni selle aasta lõpuni.”

Investeeringute valdkonnas on linnapea sõnul kõik lisaeelarves toodud täpsustused seotud eelkõige ehitusturu olukorraga – kuna riigihangete maksumus kipub pidevalt suurenema, tekitab see vajadust lisaraha leidmiseks või mõnedest hangetest loobumiseks.

“Mõnede objektide puhul me saame seda hinnatõusu aktsepteerida, aga minu üldine sõnum seisneb selles, et kui me näeme, et ehitusturg on praegu nii kuum, et hinnad kasvavad mõnel puhul enam kui 100% võrra, ei hakka me Tallinna poolt seda olukorda süvendama. Me ei hakka aktsepteerima riigihangete kallinemist, kui see hakkab olema üle mõistuse suur – siis me neid tulemusi ei aktsepteeri ja tühistame hanked. Ei saa kindlasti olla üldine lähenemine, et iga objekti puhul +30% või +100% on normaalne.”

Laenukoormus jääb jätkuvalt mõistlikuks

Tallinna laenukoormus jääb samaks, nagu see tänavuseks aastaks prognoositud eelarve menetluse käigus kokku lepiti ehk 35% tasemele ning see ei kasva ka pärast lisaeelarve vastu võtmist.

“Teadaolevalt saab omavalitsus õiguslikus plaanis lubada endale netovõlakoormust kuni 80% – see võimalus jääb veel mõneks aastaks ja sealt edasi on maksimaalne laenukoormus kuni 60%,” täpsustas Kõlvart.

“Meie lähtume jätkuvalt konservatiivsest finantspoliitikast ja soovime hoida võlakoormust kontrolli all. 30-40% on mõistlik koormus, mis annab võimaluse säilitada finantspositsiooni ja jätkuvalt saada vajadusel laenu soodsatel tingimustel.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.