“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Maria Jufereva-Skuratovski: Tallinna rattastrateegia arvestab linnaelanike soovidega (0)
09. juuni 2021
Ilja Matusihis

Kuulasin hiljuti raadiosaadet, milles meelega sõimati Tallinna linnajuhte selle eest, et nad ei arvesta ratturite vajadustega kergliiklusteede võrgustiku arendamisel. Luban endale mitte nõustuda, kuna viimasel ajal on linnaruumis näha silmapaistavaid arenguid, mis vastavad inimeste ootustele antud valdkonnas,” sõnas Tallinna linnavolikogu liige ja Riigikogu liige, keskerakondlane Maria Jufereva-Skuratovski.

Jah, mõningad probleemid kindlasti jäävad, ent neid ei ole võimalik pidada lahendamatuks. Mind panevad eriti rõõmustama arengud Lasnamäe piirkonnas. Oleme Tallinna volikogus kiitnud heaks otsuse eelnõu, mis käsitleb Lasnamäe rattatee ühendus kesklinnaga. Tegemist on Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektiga, mille toel rajatakse Valge tn – J. Smuuli tee – Liikuri tn ning Tondiraba pargi ühendustee. Tööde esimese etapi tulemusel ühendatakse omavahel Lasnamäe ja Kesklinna linnaosad ühtsesse kergliiklusteede võrgustikku.

Rattaga mugavalt Lasnamäelt Kesklinna

Rattatee rajamise teise etapi raames on planeeritud rajada Valge tänava ühendus Kadrioru pargiga ehk laskumine Tallinna klindilt Kadrioru parki, pakkudes idatallinlastele kauaoodatud ligipääsu peamisele pargile. Kadrioru pargist saab omakorda mööda Weizenbergi ja Narva maanteed jõuda kesklinna.

Lasnamäe linnaosa vanemana töötades arutasime toonase Kesklinna linnaosa vanema Vladimir Svetiga, kuidas on võimalik rajada laskumist Valge tänavalt Kadrioru parki, kuna niikuinii Lasnamäe elanikud kasutavad liikumiseks looduslikku rada vaatamata sellele, et tegemist on ebaturvalise ettevõtmisega. Mõistagi emad kärudega ei suutnud sellist rada kasutada, kuna see on liiga järsk ja libe. Tallinna Kommunaalamet aga leidis, et ei ole otstarbekas panustada ühe laskumise rajamisse ja keskkonda tuleks vaadelda laiemalt. Seega võib öelda, et nüüd on Lasnamäe elanike soovidega arvestatud isegi suuremal määral, kui nad ise seda eeldasid ja unistasid.

Ametis olev linnaosavanem Vladimir Svet on rõhutanud, et uue rattaühenduse eesmärgiks pole pelgalt luua uut vaba aja veetmiseks ja sportimiseks mõeldud trassi. Suurem tähendus hakkab rattateel ja sellega seotud võrgustikul olema igapäevase transpordiühendusena tuhandetele lasnamäelastele, kelle jaoks rattaga tööl ja koolis käimine muutub reaalseks alternatiiviks autodele. Kuigi rattatee kulgeb läbi rohelise koridori, hakkab see tegelikult ühendama arvukaid õppeasutusi, tihedalt asustatud elamurajoone ja mitmeid äriparke sadade kui mitte tuhandete töökohtadega.

Praegu tihedalt asustatud Mustakivi ja Seli asumites puudub jalgrattatee otsene ühendus kesklinnaga. Pole rattateed, mis viiks jalgrattureid Tondiloo pargist Tondiraba parki. Samuti puuduvad ühendused Liikuri tänaval ja Võidujooksu tänaval. Eelnevast tulenevalt on tekkinud vajadus antud piirkonnas rajada uus rattatee, mis aitab tõsta elukvaliteeti, leevendada mürataset ja saastatust ning luua ühendusi tõmbekeskustesse ja töökohtadeni.

Projekti elluviimise tulemusel ehk 2023. aasta suveks paraneb mitte ainult infrastruktuuri kvaliteet kui ka teenuste ja ühistranspordi peatuste kättesaadavus. Puuduva lõigu rajamise tulemusel luuakse võimalus kergliiklejate ohutumaks liiklemiseks, eraldades autode ja jalgsi/jalgrattaga liikujad. Ühtlasi luuakse puhtam, keskkonnahoidlikum, turvalisem ja atraktiivsem linnakeskkond ning rajatakse uut avalikku linnaruumi vähemalt 20 000 m2.

Uued kergliiklusteed ja sportimisvõimalused Lasnamäe lõpus

Muuga elanikuna mööda Peterburi teed sõites jälgin igapäevaselt, kuidas edeneb Väo kahetasandilise liiklussõlme ehitus. Aga mitte kõik lasnamäelased teavad, et uuendatud Väo liiklussõlm, mis peaks valmima käesoleva aasta lõpuks, tagab ka jälakäijatele ja jalgratturitele ohutu liiklemise uute tunnelite ja kergliiklusteede abil.

Esimeses järgus uuendatakse Väo liiklussõlme rekonstrueerimise käigus Rahu tee olemasolev teelõik, mis jookseb sõites Peterburi teelt Tallinna linna suunas paremale ja ühtib Laagna teega. Riigieelarve vahenditest laiendatakse teelõik 2+2 kujule ning lisaks täiendatakse seda kergliiklusteedega kahes suunas.
Järgmiseks on võetud eesmärk, et rekonstrueeritud Rahu tee lõik peab olema pikendatud Ussimäe teeni ehk sinnani, kus ühele poole on rajatud Priisle äripark koos erinevate poodide, söögikohtade, jõusaali ja mitmete ärihoonetega ning teisele poolele jääb tühermaa. Rahu tee lõigu väljaehitamine selles piirkonnas lubab vähendada ummikuid Ussimäe ja Kärberi tee ristmikul, mis on praegusel juhul liiklusest ülekoormatud, eriti tipptundidel.

Olen korduvalt rõhutanud Lasnamäe tagumise otsa arendamise tähtsust, kuna rajatav infrastruktuur pakub lisavõimalusi tervisliku ja sportliku eluviisi jaoks mitte üksnes Lasnamäe, vaid ka Muuga, Viimsi, Loo ja Lagedi elanike jaoks. Mul on hea meel ka selle üle, et Tallinna võimud koostöös erasektoriga panustavad spordi- ja tervisevaldkonna arendamisse Lasnamäe lõpuosas. Kindlasti on vaja arendada Pirita jõeoru maastikukaitseala, millest on kujunenud populaarne piknikukoht paljudele kohalikele elanikele. Lisaks kergliiklusteede võrgustiku arendamisele on võimalik kaaluda uute matkaradade ehitust just Pirita jõe ümbruses, mis võiksid ulatuda kuni Jürini.

Lõppkokkuvõttes soovin öelda, et elame ajastul, mil linnakodaniku hääl on kuuldavam kui kunagi varem. Seega võtke kindlasti osa Tallinna linna poolt korraldatavatest aruteludest ja öelge oma sõna sekka linnaruumi arendamisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.