"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
Platvormitöö tegijad jäävad suures osas sotsiaalkindlustuseta (0)
09. juuni 2021
Eestis teeb iganädalaselt digiplatvormide vahendusel töid ligi 56 000 inimest ehk 7% tööealisest elanikkonnast. Foto: Ilja Matusihis

„Riigi kohustus on tagada kõigile inimestele sõltumata nende töö tegemise vormist, olgu see siis ettevõtlus, töölepinguline suhe, võlaõiguslik teenuse osutamine või ettevõtluskonto ligipääs sotsiaalkindlustusele,“ ütles sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar.

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et ligipääs ei tohi olla ebamõistlikult keeruline või kallis, et inimesel tekiks motivatsioon süsteemis osaleda. „See tähendab, et maksusüsteemi kaudu peab olema inimesel võimalik panustada erinevatesse kindlustusskeemidesse ja saada panusele vastavat kaitset ja hüvitist,“ sõnas ta.

Saar selgitas, et selliste võimaluste loomiseks on toimumas arutelud töötuskindlustuse laiendamiseks, et kõigil oleks kohustus maksta töötuskindlustusmakset ja saada töötuse korral vastavat hüvitist. „Arutelud teiste sotsiaalkindlustusskeemide osas on samuti käimas. Minimaalne sotsiaalkindlustus on tagatud kõigile Eesti elanikele, muuhulgas vältimatu arstiabi, rahvapensioni ja toimetulekutoetuse kaudu,“ tõdes ta. 

Riigil puudub ülevaade platvormi töö tegijatest

Riigikogu Arenguseire keskus tutvustas eelmisel nädalal uuringut „Platvormitöö Eestis 2021“, millest selgub, et riigil puudub täpne ülevaade platvormitöö tegijatest ja sellega seotud maksuaugu suurusest. Kui platvormitöö osakaal tulevikus veelgi suureneb, jääb järjest suurem osa töötajatest sotsiaalkaitseta.

„Riigil puudub täpne ülevaade, kui paljud inimesed ja kui palju digitaalsete platvormide vahendusel töötades teenivad,“ rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Platvormid pole praegu kohustatud riigiga jagama mingeid andmeid platvormitöötajate kohta.“

Vallistu sõnul annab platvormitöö küll tööturule vajaliku paindlikkuse, kuid praeguse regulatsiooniga jätab sageli lahtiseks sotsiaalkaitsega (näiteks tervishoid jms) seotu. „Platvormitöötajale pannakse vastutus oma sotsiaalkaitse korraldamise eest, aga sageli ta seda pigem ei tee,“ sõnas Vallistu. „Seega maksab odava platvormitöö pikas plaanis kinni maksumaksja, kui sotsiaalkindlustuseta inimesel on vaja näiteks tervishoiuteenust.“

Platvormitöö levib tööviisina järjest enam

Vallistu kinnitusel levib platvormitöö tööviisina järjest enam ja sotsiaalkaitse teemade lahendamata jätmisel probleemid süvenevad. „Platvormitöö pakub Eesti inimesele hea võimaluse saada osa ka globaalsest tööturust, kuid sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuseks peavad regulatsioonid muutuvate töövormidega kaasas käima,“ lisas ta.

Eestis teeb iganädalaselt digiplatvormide vahendusel töid ligi 56 000 inimest ehk 7% tööealisest elanikkonnast. Viimase aasta jooksul on platvormitööd teinud vähemalt korra üle 160 000 inimese, kes keskmiselt teenivad platvormitööst ligi viiendiku (18,4%) oma sissetulekust.

Võrreldes 2018. aastal tehtud uuringuga on suurenenud aeg-ajalt platvormitöö tegijate hulk – vähemalt kord kuus teeb seda ligi 100 000 inimest.

Platvormitöö on digitaalse töövahendusplatvormi abil leitud tööotste tegemine erinevatele klientidele. Platvormitöö võib olla nii kohapõhine kui veebipõhine ning väheseid või spetsialiseerunud oskuseid eeldav. Enim tuntud platvormitöö tüübid on sõidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.