"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uuring: 90 protsenti vastanutest on vaktsiiniusku (0)
09. juuni 2021
Foto: Ilja Matusihis

Inimeste kokkupuuteid koroonaviirusega uurinud Tervise Arengu Instituut (TAI) märkis 13. aprillist 5. maini väldanud küsitluse järel, et ligi 90 protsenti vastanutest nõustusid, et vaktsiinid on efektiivsed tõsiste haiguste ennetamisel ja olulised ka teiste inimeste kaitsmise seisukohalt ning nad järgivad vaktsineerimise osas meedikute soovitusi. 

Küsitluse toimumise ajal tundis iga teine vastanu stressi või ärevust rohkem kui tavaliselt, mis on pisut madalam võrreldes eelmise kevadega, kuid kõrgem võrreldes eelmise suvega. 2020.aasta aprillis tundis stressi 53 protsent, sama aasta juuni-juulis 25 protsenti ning tänavu aprill 47 protsenti. Suuremat stressi tajusid sagedamini naised, nooremad ehk 18−29-aastased ja madalama sissetulekuga vastajad.

„Depressiooni sümptomeid esines viimase nelja nädala jooksul 19 protsendil vastajatel, sagedamini naistel ja noorematel kui 44-aastastel. Ligi kolmandikul esines vaimse kurnatuse sümptomeid ja seda sarnaselt sagedamini naistel ning nooremates vanusrühmades,“ selgitas tulemusi TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhtaja Sigrid Vorobjov.

Käte regulaarne pesu ja puhastamine on olulisim

Enamus ehk 93 protsenti pidas oluliseks käte regulaarset pesu ja 81 protsenti käte antiseptikat. Suur osa ehk 97 protsenti vastas, et kannab kaitsemaski, 88 protsenti väldib lähikontakti haigusnähtudega inimesega ja 86 protsenti katab aevastades suu. Pisut vähem nõustus, et väldib koosviibimisi/üritusi ja väljaspool kodu inimestest kahemeetrise vahe hoidmist. Kaks protsenti oli neid, kes enda sõnul ei järginud ühtegi ülal toodud meedet nakatumise vältimiseks. Ehk siiski inimesed on pidanud meetmete järgimist oluliseks ja väga väike osa oli neid, kes ei pidanud meetmete järgimist vajalikuks.

82 protsenti vastanutest pidas koroonaviirust ohtlikuks või väga ohtlikuks. Viirust pidasid vähem ohtlikumaks muukeelsed ja madalama sissetulekuga vastanud. Mõnevõrra ohtlikumaks hindasid viirust naised, vanemad ja kõrgema haridusega inimesed.

Koroonaohtu tajutakse sarnaselt mullusega

Võrreldes TAI varasemate sarnaste uuringutega oli koroonaviiruse ohtlikkuse tajumine käesolevas uuringus sarnasel tasemel kui eelmise aasta kevadel ja mõnevõrra kõrgem võrreldes eelmise suve küsitlusega, vastavalt 86 ja 78 protsenti. Enda nakatumist koroonaviirusesse pidas tõenäoliseks iga teine Eesti elanik ja see ei ole muutunud võrreldes varasemate andmekogumistega – sarnaselt 53 protsenti kõigis uuringulainetes.

36 protsenti vastanutest oli enda sõnul COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud mai alguse seisuga vähemalt ühe doosiga. Üle 65-aastastest 77 protsenti ja 55−64 aastaste vanusrühmast pisut alla poole. Vaktsineeritute hulgas oli rohkem eesti keelt kõnelevaid uuritavaid, enam kõrgharidusega ning rohkem maapiirkonnas elavaid inimesi. Piirkonniti oli madalaim vaktsineeritute protsent Kirde-Eestis ja kõrgeim Kesk- ja Lääne-Eestis.

Vaktsineeritutest ligi pool ehk 46 protsenti olid saanud Pfizer/BioNTech ja 49 protsenti Astra Zeneca vaktsiini. Väike osa eh viis protsenti oli vaktsineeritud Modernaga ja mõned üksikud ehk 0,3 protsenti Spuntnik V vaktsiiniga. Pooltel esines enda sõnul vaktsineerimise järgselt kõrvalnähtusid nagu palavik, väsimus, valu või muud sellist. 

Vaktsineerida mittekavatsevate hulgas oli rohkem põhihariduse ning pigem madalama sissetulekuga vastajaid. 

„Võrreldes varasemate TAI poolt läbi viidud küsitlustega oli suhtumine vaktsineerimisse üldiselt pisut muutunud. Kui kaheksa protsenti ei pidanud vaktsineerimist varem oluliseks, siis koroonaviiruse pandeemiaga on nende suhtumine muutunud ja nüüdseks peavad nad vaktsineerimist oluliseks. Viis protsenti ei ole oma suhtumist muutnud ja ei pea vaktsineerimist endiselt vajalikuks. Muutus võrreldes varasema küsitlusega on, kui eelmisel suvel iga neljas ei osanud hinnata vaktsineerimise olulisust, siis nüüdseks oli selliseid vastajaid vähem,“ tegi kokkuvõtte Vorobjov.

Üle poole uuritavatest oli testitud vähemalt korra koroonaviiruse suhtes. Mõnevõrra sagedamini muukeelsed, kõrghariduse, kõrgema sissetulekuga, kes elasid pigem suurema elanike arvuga linnades.

Veidi sagedamini oli COVID-19 diagnoosi saanud nooremad, 18−29-aastased mehed. Samas raskemad haigusnähud esinesid sagedamini üle 55-aastaste hulgas võrreldes ülejäänutega. Sagedamini vajasid haiglaravi vanemad uuritavad, kõige sagedamini üle 65-aastased mehed.

Pandeemia mõju tervisekäitumisele oli väike

Antud uuringute põhjal võib öelda, et pandeemia mõju tervisekäitumisele oli vähene. Võrreldes eelmise aasta tulemustega ei olnud alkoholi tarvitamise sageduses olulisi muutusi. Käesolevas uuringus tarvitas alkoholi kaks või rohkem kordi nädalas 17 protsenti vastanutest, eelmisel kevadel oli see näitaja 18 ja suvel 16 protsenti. Sarnaselt varasemaga ligi pool toitus enda sõnul tervislikult ja ligi kümnendik pigem ebatervislikult. Sama palju kui varasematel ajaperioodidel ehk 51 protsenti tegeles tervisespordiga kaks korda nädalas või sagedamini.

Viimase kuue kuu jooksul ligi pooltel vastanutest töökoormus ei muutunud, 29 protsendil suurenes, 15 protsendil vähenes, kaks protsenti oli leidnud uue töö ja üks protsent oli sunnitud puhkusel.

Võrreldes 2020 suviste andmetega oli sarnaselt üle poole neid, kelle sissetulek võrreldes eelnevate kuudega  ei muutunu ehk mullu juunis ja juulis oli see näitaja 67 protsnti, tänavu aprillis aga 66 protsenti. Kuid vähenenud oli nende hulk, kelle sissetulek langes – vastavalt 26 ja 20 protsenti, ning suurenenud nende hulk, kelle sissetulek suurenes võrreldes eelnevate kuudega – vastavalt kuus ja 14 protsenti.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.