"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
VANA SÜSTEEM ÄHVARDAB KOKKU KUKKUDA Isikutuvastamise andmekogu eelnõuga on kiire (0)
10. juuni 2021
Andrei Korobeinik Foto Ilja Matusihis

„Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS) eelnõuga on riigikogus kiire sellepärast, et praegune süsteem ähvardab kokku kukkuda,“ ütles siseminister Kristian Jaani täna valitsuse pressikonverentsil.

„Praegune sõrmejälgede süsteem on töös aastast 2005 ning vajab igal aastal restarti. Kui sel suvel uus start teha, siis ei pruugi vana süsteem enam uuesti käivituda ning võime kaotada kõik kurjategijate sõrmejäljed,“ tõi ta näiteks, miks oodatakse parlamendilt kiiret seaduse vastuvõtmist.

Jaani soovitas eelnõu arutelu osas jälgida rohkem siseministeeriumist tulevat tõest infot, mitte avalikkuse ette toodud müüte silmaiiriste ja DNA andmete kogumisest. „Tulevikus saame ABIS-e abil erinevalt praegusest hakata üksteisest eraldi hoidma biomeetrilisi (sõrme- ja näokujutised) ja biograafilisi (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) andmeid. Inimeste andmed on seeläbi paremini kaitstud ning nad saavad ka ise jälgida, kes nende andmete vastu on huvi tundnud,” sõnas Jaani.

Riigikogu liige ja juhtivkomisjoni poolne eelnõu ettekandja Andrei Korobeinik ütles, et ABIS-e jõustumisel tekib küll uus andmebaas, kuid uusi andmeid sinna ei tule. „Sõrmejälgi ning näokujutisi kogutakse täpselt nii nagu praegu, nüüd aga jõuavad nad ühte andmebaasi, kust puuduvad muud andmed inimeste kohta (nagu nimi, vanus jne).“ 

Korobeinik tõi näiteks, et praegu on sõrmejälgede salvestamiseks mitu andmebaasi, kuhu pannakse kirja ka sõrmejälje omaniku muud andmed, mis on vähem turvaline.

Korobeinik kinnitas, et andmete kogumise protseduurid ei muutu ning midagi uut sinna andmebaasi praegu ei jõua.

Rääkides väidetest, et andmeid hakatakse müüma teistele riikidele, sõnas ta, et sõrmejäljed ja näokujutised pole just selline info millele oleks palju rahvusvahelisi ostjaid ning enda elanike andmeid Eesti riik ei müü. „Koostöö teiste riikidega toimib ka praegu, kuid kriminaalmenetluste raames tehakse päringuid vaid politsei andmebaasi, mitte näiteks viisataotlejate andmebaasi. See olukord ei muutu. ABIS-es ei ole kõik andmed “ühesugused”, tehakse vahet kes ja mis andmeid saab pärida.“

Korobeinik kummutas samuti ümber väited, et politsei saab juurde palju lisaõigusi. „Politsei lisaõigusi ei saa. Kui muidu üldine turvalisus tõuseb ja biomeetriliste andmete omanik ise saab teada, kes tema andmete vastu huvi tundis, siis politsei päringute puhul on järelevalve protseduurid asutuse sisesed. Olukord ei muutu halvemaks ega paremaks.“

Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.

Uus seadus võimaldab sõrmejälgede ja näopiltidega vabamalt ringi käia. Varasem kord nägi selle võimaluse ette rangemate piirangutega, näiteks prokuratuuri kirjaliku loaga või ainult esimese ja teise astme tahtlike kuritegude uurimiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.