"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu Väga palju ennast vigastavaid - peamiselt lõikuvaid - lapsi on juurde tulnud (0)
10. juuni 2021
Karmen Maikalu. Foto: Scanpix

“Väga palju on käitumisprobleemidega lapsi, seda just siis väiksemates klassides;  on õppimisraskustega lapsi,” loetles Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu. “Sinna juurde depressiooni ja ärevusega lapsed:  väga palju ennast vigastavaid – peamiselt lõikuvaid – lapsi on juurde tulnud.”

Karmen Maikalu hinnangul ei ole vägivaldsus tegelikult suurenenud ei ühiskonnas tervikuna ega ka koolides, ent vägivallale selle erinevates väljendusvormides pööratakse lihtsalt rohkem tähelepanu.

“Mina küll ei ütle, et  vägivaldsus on tõusnud. On küll rohkem vaimse tervise probleemidega lapsi, aga kõik nad ei ole kindlasti vägivaldsed. Vägivaldsust küll massiliselt rohkem ei ole,” ütles psühholoog.

Laste psüühiliste probleemide põhjustena tuleks Maikalu hinnangul eelkõige vaadata täiskasvanute otsa.

“Lapsed on ju meie enda peegeldus. Kui ma vaatan seda, mis ühiskonnas toimub, täiskasvanute maailmas, siis kui palju meil on sellist teineteist austavat suhtlemiskultuuri? Minu arust on täiskasvanutel omavahel väga palju agressiivset suhtumist – kui keegi on teistsugune kui mina või kui ta arvab teistmoodi, siis kohati tundubki justkui norm olevat, et ma võin siis tema kohta halvasti öelda või olla tema suhtes ebaviisakas või lugupidamatu.”

Kuna koolipsühholoog tegeleb nii ennetustööga kui ka juba tekkinud probleemidega, siis on tal hästi lai ampluaa ja probleemid, mille lahendamisel tuleb abiks olla, on psühholoogi sõnul samuti erinevad.

“Väga palju on käitumisprobleemidega lapsi, seda just siis väiksemates klassides;  on õppimisraskustega lapsi, kelle puhul siis koolipsühholoog aitab välja selgitada, et millest need õppimisprobleemid tulevad,” loetles Maikalu. “Sinna juurde depressiooni ja ärevusega lapsed:  väga palju ennast vigastavaid – peamiselt lõikuvaid – lapsi on juurde tulnud. Ja suhteprobleemid nii koolis kui kodus.”

Jüri Gümnaasiumi juhtum oleks võinud olla ennetatav

Hiljuti leidis Jüri Gümnaasiumis aset intsident, kus kaks viienda klassi last eakaaslast peksid ja üks klassikaaslane seda kõike filmis. Olukorra lahendamiseks ei ole sel teemal Pealinnaga rääkinud psühholoogide hinnangul lihtsaid ja kiireid valikuid ning rohkem tuleks tegeleda ennetustööga.

Tallinna Perekeskuse nõustamisteenistuse psühholoog-koordinaator Kristel Jõgi ütles, et kuna agressiivsel käitumisel on väga palju erinevaid põhjuseid, siis tuleks välja selgitada, mille tõttu täpsemalt see käitumine aset leidis.

Psühholoog-koordinaator Kristel Jõgi. Foto: Albert Truuväärt.

„Sellest sõltub ka olukorra edasine lahendus. Abi vajavad kõik, kes vägivalla olukorraga kokku puutusid, teiste hulgas ka vägivalda kasutanud laps. Kõigi täiskasvanute sõnum võiks olla, et vägivaldsed teod ei ole aktsepteeritavad,” ütles ta.

Jõgi sõnul on vägivalla ennetamisel olulisel kohal laste käitumise muutuste varajane märkamine, mis on lastega töötavate inimeste hulgas juba väga levinud põhimõte.

„Seejuures on möödapääsmatult oluline kooli ja lapsevanemate omavaheline koostöö. Lapsi ümbritsevate inimeste ülesanne on leida omavahel ühine keel, et lapsi ja nende arengut parimal viisil toetada,” lausus Jõgi.

“Laiem vastutus on kogu ühiskonnal – kui soovime, et lapsed omavahel hästi läbi saaksid, peame täiskasvanutena panustama omavahelisse viisakasse ja lugupidavasse suhtlemisse.”

Jüri Gümnaasiumi juhtumist rääkides peab ka Karmen Maikalu oluliseks selliste intsidentide ennetamist piisava selgitustööga ja sotsiaalsete oskuste õpetamisega.

“Meil Eestis ka on juba olemas erinevad programmid, näiteks Kiusamisvaba Kool, kus tegeletakse sellega, et kujundatakse kogu koolikultuuri, kuidas omavahel hästi läbi saada, kuidas konflikte lahendada. Sellesse on haaratud niisiis lapsed, lapsevanemad kui õpetajad,” kirjeldas ta. 

Sotsiaalsete oskuste arendamine aitab konflikte vältida

Maikalu arvates peaksid koolid süstemaatiliselt tegelema ka õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisega.

“Sotsiaalsed oskused nagu eneseväljendamisoskus, konfliktide lahendamise oskus, enda emotsioonidega toimetuleku oskus – seda kõike saaks ja peaks koolis õpetama. Täna tehakse enamasti pigem reaktiivseid otsuseid, et siis kui midagi juhtub, siis hakkame sellega tegelema. Aga see peaks olema süsteemne ja ennetav töö, et lastel oleks need oskused olemas, kuidas toime tulla.”

Kuna kõiki konflikte ja tülisid alati vältida ei õnnestu, siis on nende tagajärgedega tegelemisel psühholoogi sõnul oluline vältida kohe alguses siltide panekut.

Maikalu sõnul tuleks vältida selliste kiirete hinnangute andmist, et sina oled süüdi või tema on süüdi. „Peaks hoogu maha tõmbama ja uurima, et mis seal toimus. Tihtipeale on neil konfliktidel ka sügavamad juured. Väga harva on nii, et kaks last saavad esimest korda kuskil kooli koridoris kokku ja täitsa tühja koha pealt tekib tüli,” märkis ta. “Seal on ikka sügavamad probleemid, mida tuleb uurida ja mida tuleb aidata lastel lahendada. Mõnikord on need põhjused kooliga seotud, ent mõnikord mõjutab last hoopis mõni kooliväline stressiallikas, millega ta ei oska toime tulla muud moodi kui end agressiivselt väljendades.”

Täiskasvanud ei taipa lapsi aidata

Tihtilugu ei julge lapsed konfliktide korral täiskasvanu käest abi paluma minna, sest talle öeldakse, et pealekaebamine pole ilus ja ta peaks oma asjadega ise hakkama saama.

“Tegelikult peavad täiskasvanud aitama, sest lapsed on sellistes olukordades abitud. Siin on täiskasvanu sekkumine kindlast vajalik, aga mitte süüdlase otsimiseks, vaid pigem just selleks, et leida üles konflikti põhjused ning aidata neil lastel see nii omavahel kui ka enda sees ära lahendada,” tõdes Maikalu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.