"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
TÖÖJÕUKRIIS EESTI ETTEVÕTJAD: tööjõupuudus valitseb Soomes igal pool. Ükskõik kellega ei räägiks (0)
11. juuni 2021
Foto: Pixabay

„Tööjõupuudus valitseb igal pool, ükskõik kellega ka ei räägiks, ja see omakorda kruvib ehitushindu üles,“ sõnas Soomes tegutsev eestlasest ettevõtja Kalev Vinkel, kelle väitel ei taha soomlastest töötud ise kõrgete toetuste tõttu tööle minna. Peaaegu lukus piiri tõttu saavad edasi-tagasi sõita vähesed valitud, sealhulgas kohalikuks elanikuks registreerunud eestlased. Soome riik lubab rohkem tööjõudu Eestist vaid rasketele lühitöödele, mida soomlased ise teha ei taha: võsa niitmine või maasikate korjamine.

„Me otsime praegu endale ehitustööle mõnest teisest ettevõttest ära läinud eestlasi, kes on Soomes registreerunud alaliseks elanikuks, ja kellele seejuures ka Eesti-Soome vahet sõitmise piirangud ei laiene,“ rääkis ehitusettevõtja Kalev Vinkel. „Tööjõupuudus valitseb Soomes igal pool, ükskõik kellega ka ei räägiks, ja see omakorda kruvib ehitushindu üles. Tavaehitajaid siia praegu ei lasta, aga samas pole väljapääs ka Soome alaliseks elanikuks registreerimine, sest see on pikk bürokraatlik protsess. Mul on üks töömees, kes on alalise elaniku staatust taotlenud neli kuud ja praeguseni ei tea, kas ta selle saab.“

Millal Soome taastab töörände laevadega, ei tea tegelikult keegi. Välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer oli optimistlikult meelestatud, rääkides nädal tagasi ERRile, et Soome põhjendab ainult lennukiga töörände lubamist oma kriisist väljumise strateegia järgimisega. Selle esimene samm on lennuliikluse avamine, millele järgneb muu transport nagu näiteks laevad. Lootus on, et algaval nädalal vaatab Soome valitsus töörände küsimuse uuesti üle.

Ettevõtjad, kellega Pealinn vestles, pole aga samas sugugi nii optimistlikud.

Soome töötu eestlase firmasse ei tule

„Ma ei usu, et enne septembrit midagi laiemalt juhtub,“ märkis ehitusettevõtja Kalev Vinkel. Kuigi uks on avatud vaid n-ö ühiskonna või riigi huvides toimetavale võõrtööjõule, nagu haiglate personal jms, siis teisalt on riigi huvi laialt tõlgendatav. Nii võetakse tööle Eestist lühiajalistele otstele kõrgepingeliinide alt võsalõikajad. Samuti hakatakse tõenäoliselt riiki lubama ka maasikakorjajaid. Need on tööd, mida kohalikud tegema ei soostu.

Kalev Vinkel ise mahub oma ettevõttega samuti tüüpilise erandi alla. Tema klient on riigi osalusega kompanii. Endal tal on Soomes ülikooli praktikandi ehk õppuri staatus ja ta mahub nimekirja, kel lubatud ilma isolatsiooni jäämata Soome pääseda. Siiski tähendab igakordne sõit Eestisse laevapiletitele jm kulule lisaks covidi-testi, mis maksab ligi 60 eurot. Selleta Soome tagasi ei pääse. Laeval saab testi teha 39 euro eest.

Kalev Vinkel ütles, et mõistagi on tallegi arusaamatu, miks piiri ikka veel kinni hoitakse. Küll arvab tema, nagu paljud Eesti taustaga ettevõtjad, et põhjus seisneb soovis omi töötuid rohkem tööle suunata. Siiani pole sel küll märkimisväärset edu olnud. Nii Vinkel kui mitmed teised Eesti ettevõtjad räägivad, et on hädaga püüdnud ametisse meelitada soomlastest töötuid. Kuid see on lootusetu. Ka ei ole abi tumedama nahavärviga inimestest, keda varem on põgenikena riiki lubatud.

„Sotsiaalne ühiskond on tekitanud olukorra, kus keegi ei taha töötada,“ märkis Kalev Vinkel. „Ollakse kavalad ka. Käiakse üks kuu tööl ja siis jälle saadakse 1,5 aastat töötutoetust 80% palgast.“

„Kuna olen ise pärit Eestist, Ida-Virumaalt, on mul väga kahju peredest, kes on üsna palju praeguses olukorras kaotanud,“ rääkis omakorda ehitusettevõtja Mark Svetlanov. „Ma arvan, et praegused piirireeglid tuleks kiiremas korras ära muuta.“

Tema sõnul on kõige suuremas mures just Ida-Viru pered. „Mu isa töötab kaevanduses vahetuse vanemana, ta kardab, et seoses põlevkivi kaevandamisest loobumisega võib ka tema varsti tööst ilma jääda, ja sama mure on paljudel peredel, kes enne maandasid riski Soome abil.“

OÜ-tamine Soomes

Mark Svetlanov on ise praegu Eestis käimas. Taas on võlusõnadeks „riiklik tellimus“, mille abil tema ehitusettevõte Soomes tegutseb. Nõnda saab ka Mark koroonatesti abil edasi-tagasi sõita.

Praegu asub tema ettevõte OÜ-na Eesti registris, kuid ta kavatseb selle esimesel võimalusel Soome üle viia, et seal maksud maksta. Eesti ettevõtteid ei saada Soomes sageli hea kuulsus.

Svetlanov räägib oma tuttava juhtumist, kes asus Soomes tööle Eestis registreeritud ehitusfirmas. Kuid ta jäi paljude teistega koos palgast ilma, sest ettevõte tasus vaid riiklikke makse ja jättis palgad maksmata. Tegemist on Mark Svetlanovi sõnul Soomes väga levinud petuskeemiga, kus kasutatakse varifirmasid. Abi pole ei politseist ega maksuametist, sest Eesti maksuresidentidega pole midagi peale hakata. Nõnda on paljud Eesti taustaga ehitajad Eesti ettevõtete suhtes Soomes väga kartlikeks muutunud. Otsitakse tööd suurfirmades nagu YIT, Skanska jt, et saada kindel tööleping. Seega ei saa öelda, et umbusaldust kahe maa suhetesse on tekitanud vaid Soome pool.

Pääseteeks on muidugi ametiühing, mille liikmeks astumine tagab, et petetute huvide kaitseks võitlusse asutakse ja 18% saamata jäänud tasust leivarahaks makstakse. Kuid jällegi – see eeldab aega nõudvat kohalikuks elanikuks registreerimist.

„Me püüame tõestada, et töötame hästi ja otsime tuttavaid ja tuttavate tuttavaid, kes meid tunnevad, et saaks leida inimesi tööle,“ rääkis Mark kohati lootusetuna tunduvast ehitustööliste otsingust Soome objektile.

Kuigi piiriuudiste tõttu võib tunduda, et kalevipojad tungleksid Soome tööle, tahetakse leivaisana näha ikka Soome firmat. Kuna Marki ettevõte on seotud riikliku ehitustellimusega, siis lubatakse tal Eestist tööjõudu tuua. Kui ainult oleks keda tuua, sest eestlased kardavad Soomes tegutsevaid OÜ-sid.

Soome peaministri Sanna Marini väitel on kavas avada ka muud töörände võimalused kui praegu lubatud ainus viis – lennukiga. Siseministeerium on ette valmistamas ja esitab järgmisel nädalal valitsusele arutamiseks eelnõu, kuidas on võimalik tervisele ohutult korraldada töörännet laevade ja maapiiripunktide kaudu. Märkimisväärne, et Marin isegi ei avaldanud arvamust, kas piirangud võivad kahjustada kahe riigi suhtes.

Marin esines lühikese sõnavõtuga meedias, kui kommenteeris Eesti peaministri Kaja Kallase kirja.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.