"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
RAHANDUSEKSPERDID Hüperinflatsiooni ei tule, kuid ka pangakontol on vaba raha hoida kahjulikum kui varem (0)
11. juuni 2021
Foto: Pixabay

„Nii hulluks asi kindlasti ei lähe, kui rubladest loobumise ajal,“ lohutab rahandusekspert Heldur Meerits inimesi, kel pangakontodel suuremaid hoiuseid, mida aga inflatsioon üha halastamatumalt närib.

Ajal, mil üha rohkem inflatsioonihirmus inimesi püüab sääste tarbekaupade vastu vahetada, soovitab omaaegse Hansapanga asutajaliige selle asemel siiski investeerimist. Kasvõi pensioni kolmandasse sambasse, kui kinnisvara soetamiseks jaks puudub.

Inflatsiooni allikas on mõistagi Ühendriikide uue administratsiooni 1,9 triljoni dollariline majanduse stiimulpakett ja teisalt Euroopa Keskpanga massiivne rahatrükk majanduse ergutamiseks – ametlikult öeldes varaostuprogramm -, mis tekitab sisuliselt vaid virtuaalset raha juurde. Põhimõte seisneb selles, et keskpank võib majandust turgutades piiramatult raha juurde «toota». Ametlikult öeldakse, et inflatsiooni ongi vaja majanduse turgutamiseks tõsta 2%ni. Teisalt väidavad kriitikud, muuhulgas ajakirjas Politico https://www.politico.eu/article/former-ecb-chief-economists-warn-of-eurozone-debt-trap-inflation/, et inflatsioon võib n-ö kontrolli alt väljuda ja siis on juba raske džinni pudelisse tagasi toppida. Kaudselt toetab seda Saksamaa keskpanga arvamus, et aasta lõpuks võib inflatsioon rohkem või vähem ajutiselt tõusta üle 4%.

Tarbekaubad inflatsiooni eest ei päästa

Lisaks kinnisvaraturul kasvanud tehingute arvule on kasvanud Eestis inimeste huvi autosid osta – kohati käiakse kümneid tuhandeid välja suisa sularahas. See toob silme ette viimase suurema inflatsiooni perioodi ehk 1990ndate alguse. Kui oktoobris 1988 maksis kilo kartuleid 50 kopikat, siis oktoobris 1991 1,5 rubla. Inimesed tahtsid iga hinna eest vahetada sääste tarbekaupade vastu ja tasusid üha paksemate rublapakkidega. Midagi sarnast toimub ka nüüd ja Statistikaamet viitas juba 4. mail ilmunud blogipostituses https://www.err.ee/1608240516/neivelt-eesti-peaks-julgemalt-riigieelarvet-puudujaagis-hoidma inimeste hirmule rahatrükist tingitud raha väärtuse kao ees. Ostjad on üles leidnud isegi vähem väärtuslike piirkondade suvilad, mille vastu enne valitses kesine huvi.

„Nii hulluks asi ei lähe kui rubladest loobumise ajal,“ lohutas rahandusekspert Heldur Meerits. Ta lisas küll samas, et kuigi hüperinflatsiooni silmapiiril ei paista, inflatsioon siiski üha kiireneb.

„Siiamaani on rahatrükk peegeldunud aktsiate hinnas, nüüd näitavad märgid, et selle mõju on jõudnud tarbijahindadesse,“ ütles Meerits. „Nõukogude aja lõpul osteti kokku soola ja seepi, aga see ei kaitsnud inflatsiooni eest mõistlikult.“ Seetõttu on Meeritsa sõnul mõttetu joosta tormi autodele jm tarbekaupadele, vaid investeerida kasvõi pensioni kolmandasse sambasse, kui puuduvad võimalused kinnisvara soetada. Kõige mõttetum ja kahjulikum on aga sääste hoida lihtsalt pangakontol.

Euroopa Keskpank on Meeritsa sõnul praegu nagu vägilane muinasjutus, kes seisab teelahkmel, millel suunaviidad: lähed vasakule, kaotad hobuse ja lähed paremale – kaotad pea. Ühelt poolelt oleks vaja nüüd juba loomulikult inflatsiooni pidurdada. Teisalt on Euroopa riikidel nii suured võlad, et intresside tõstmisel ja inflatsiooni pidurdamisel Euroopa Keskpanga poolt võivad nood sattuda väga raskesse olukorda.

Näiteks Itaalias on riigivõlg 150% SKPst ja Kreekal 200 –  Eestis kasvas see mullu 18 %-ni. Maastrichti kriteeriumi ülempiir on teatavasti 60% SKP-st. Seetõttu kritiseeris majandustegelane Indrek Neivelt ERRile antud usutluses https://www.err.ee/1608240516/neivelt-eesti-peaks-julgemalt-riigieelarvet-puudujaagis-hoidma taaskord soovi riigieelarvet kärpida.

Mõned analüütikud prognoosivad, et inflatsioon võib süveneda 5-10%ni, kuid hullemat langust, mis küüniks hüperinflatsioonini, siiski eurotsoonis ei tule. Kaotavad hoiustajad ja pensionärid, võidavad ettevõtjad. Heldur Meeritsa sõnul peaksid nüüd varsti, väikese viitaja järel hakkama ka palgad tõusma.

Kõikmajanduse probleemid nuheldakse hoiustajate kaela

„Inflatsioon on kindlasti ettevõtja sõber ja hoiustaja vaenlane,“ tõdes ettevõtja ja endine pankur Jüri Mõis. „Ühiskonna arengu seisukohalt on inflatsioon isegi kasulik. Kui ettevõtja võtab laenu, siis mõtleb tänulikult, et peab edaspidi (inflatsiooni võrra) vähem tagasi maksma. Niikuinii nuheldakse kõik majanduse probleemid hoiustajate kaela. Inflatsiooni tekitamise mõte seisnebki selles, et turul esineks vähem laiska, seisvat raha.“

„Sellist inflatsiooni nagu rublaaja lõpus ei ole ega tule ka,“ märkis omakorda tööstur Enn Veskimägi. Ta meenutas, et viimasest 6000 rublast vabanemiseks lasi ta rahareformi ajal teha endast passipilte ühes viimastest kohtadest Mustamäel, kus veel rublasid vastu võeti.

Veskimägi sõnul, kuigi võib esitada suuremat inflatsiooni toetavaid argumente,  on ta niivõrd suure rahatrüki vastane, nagu see on viimastel aastatel Euroopas laiemalt toimunud, sest see hävitab inimeste usu ja kindlustunde tuleviku suhtes. Nõnda nagu  võib ka näha nüüdsest küll mitte paanilisest, aga kohati kirglikust ostlemisest.

Teisalt kergitab rahatrükk kinnisvarahindu, nõnda nagu seda võib näha mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Kuid noortele peredele jäävad omaette eluasemed seetõttu üha kättesaamatumaks.

Veskimägi sõnul oli ta püüdnud meedia tähelepanu sellele juhtida juba aastaid enne kriisi, kui Euroopa keskpanga kaudu samasuguseid nn stimuleerimispakette ellu viidi. Toona ei osanud muidugi keegi arvata, et toonased stimuleerimispaketid on vaid praeguse 1,3 triljonilise rahatrüki eelmäng.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.