"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kaitsevägi arvab reservi ligi 2800 ajateenijat (0)
11. juuni 2021
Kolonelleitnant Priit Averkin. Foto: Scanpix

“Olen põhjendatult uhke, et sain koos selliste meeste ja naistega õlg õla kõrval Eestit turvalisemaks muuta. On meenutada nii mõndagi,” ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Priit Averkin reservi suunduvatele sõduritele. “Eesti kaitsevägi on reservarmee, see tähendab, et tegelik teenistus alles algab. Olles reservväelane ei tohi te unustada, Eesti on täpselt nii tugev  kui on tema inimesed, meie inimesed, teie siin.”

Kaitsevägi arvab sel nädalal reservi möödunud aasta juulis ja oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust juba reservis ehk ligi 2800 ajateenijat.

Käesoleval nädalal arvatakse 1. jalaväebrigaadis reservi kokku pea 1500 ajateenijat, kes omandasid riigikaitsmiseks vajalikke teadmisi ja erialaseid oskusi Scoutspataljonis, Kalevi jalaväepataljonides, tagalapataljonis, suurtükiväepataljonis, õhutõrjepataljonis, pioneeripataljonis, staabi- ja side-, tankitõrje- ning luurekompaniis, vahendab BNS.

Koroonaviirus jättis ajateenistusele oma pitseri

2. jalaväebrigaadist arvatakse reservi ligi 800 Kuperjanovi jalaväepataljonis teeninud ajateenijat. “Sellel nädalal lõppev ajateenistuse baasil sõjaaja üksuste ettevalmistamine oli 2. jalaväebrigaadis tagasi vaadates väljakutsuv. Kõrgemalt hinnata ei ole põhjust mitme teguri tõttu, kuid kaalukam nendest on siiski koroonaviirusest tingitud tervet ühiskonda puudutanud piirangud ning nende mõju. Mõju nii oskusteabe omandamisele kui ka lõpuks üksikvõitleja moraalile, mis ilmselgelt seostub vabadusega veeta nädalavahetused oma äranägemise järgi,” ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa tõdemusel, et täiendavalt tuleks tõhustada ajateenijate osakursuste mahtu ja sisu.

“Selleks, et kogu ahel oleks veelgi enam mõtestatud ning vastaks iga riigikodanikust reservväelase ametikoha nõuetele parimal moel. Kokkuvõttes: vaadates vaktsineerimise kulgu riigis, julgen olla olulisel määral optimistlikum juba juulis algava ajateenistuse tsükli osas,” lisas kolonel Metsa.

Staabi-ja sidepataljonist arvatakse reservi 216 ajateenijat, kes omandasid sidepataljoni väljaõppe käigus autojuhi, sidemehe, süsteemiadministraatori, kuulipilduri, tankitõrjuri, soomukijuhi, snaipri, väliköögi, jaoülema, rühmaülema, rühmavanema, parameediku, kompaniiülema abi väljaõppe ja kogemuse.

Tegelik teenistus alles algab

“Olen põhjendatult uhke, et sain koos selliste meeste ja naistega õlg õla kõrval Eestit turvalisemaks muuta. On meenutada nii mõndagi,” ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Priit Averkin reservi suunduvatele sõduritele. “Eesti kaitsevägi on reservarmee, see tähendab, et tegelik teenistus alles algab. Olles reservväelane ei tohi te unustada, Eesti on täpselt nii tugev  kui on tema inimesed, meie inimesed, teie siin.”

Lisaks arvatakse reservi üle 30 mereväelase, kes omandasid oma ajateenistuse jooksul sideoperaatori, motoristi, relvastusmadruse või kokka eriala. Samuti on vahipataljonist reservi minemas 140 ajateenijat, kellest põhiosa moodustavad sõjaväepolitsei väljaõppe saanud sõdurid, kelle seas on ka parameedikud, sidemehed ja autojuhid.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljonis lõpetas ajateenistuse sel nädalal 192 sõdurit, kelle hulgas on erialalt nii parameedikuid, autojuhte, tõstukijuhte kui mehhaanikuid.

“Alles see oli, kui siit väravast astus sisse hulk uljaid ja kuulikindlaid noori mehi. Teie hulgas oli nii vabatahtlikke entusiaste, aga ka neid, kes tulid teenistusse tõrksalt, ehk isegi vastumeelselt. Alguses oli segadus, kartused ja kõhklused, pinge ja stress. Siis toimus selginemine ja tekkis meeskonnavaim. Üsna pea muutus kogu teenistus kuidagi iseenesestmõistetavaks ja mõtestatuks, mõneti isegi rutiinseks – teist olid küpsenud valmis kaitseväelased. Teie kartused ja kõhklused on asendunud kindlustundega, kaoses on rohkem korda, stressikeskkond ei murra enam nii lihtsalt ning te oskate keerulistes olukordades õigemaid otsuseid teha ja paremini toime tulla,” ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Tambet Mäe reservteenistusse astuvatele sõduritele. “Tänane rivistus on sissejuhatus teie reservteenistusse. Siit väravast välja astudes teie teenistus ei lõpe, vaid tegelikult kõik jätkub, teadmisega, et olete loomulik ja täieõiguslik osa logistikapataljoni meeskonnast.”

Juulikuus astuvad teenistusse järgmised noored

Järgmised ajateenijad tulevad logistikapataljoni juulis ning nende teenistus kestab 11 kuud. Samuti on hetkel käimas väljaõpe talvekutse alusel teenistusse tulnutele.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.

Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.