"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Eesti prioriteet NATO tippkohtumisel on kinnitus liitlaste ühtsusele (0)
12. juuni 2021
Ilja Matusihis

„NATO tugevus seisneb tema ühtsuses. Ka hiljutiste sündmuste valguses saame vaid tõdeda, et solidaarsus on oluline,” sõnas välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Rein Tammsaar.

Eesti prioriteet esmaspäeval Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel on kinnitus liitlaste ühtsusele ja USA täielikule pühendumisele atlandiülese piirkonna julgeolekule ning kollektiivkaitsele, vahendas BNS välisministeeriumit.

Samuti on Eesti julgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega otsused NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise osas, teatas välisministeerium. Lisaks ootab Eesti NATO 2030 tulevikku suunatud otsuste kinnitamist, mis võimaldab NATO-l kohaneda ja jääda domineerivaks sõjalis-poliitiliseks alliansiks ka uues julgeolekupoliitilises olukorras.

Põhiväärtuste samasus

“Ühisosa leidmine 30 liitlaste vahel nõuab koosmõtlemist ja koostegutsemist. See on võimalik vaid siis, kui põhiväärtused on samad ja vaade julgeolekuohtudele kattub,“ ütles Tammsaar. „Eesti prioriteediks Brüsseli tippkohtumisel on kinnitus liitlaste ühtsusele ja Ameerika Ühendriikide täielikule pühendumisele Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule ja kollektiivkaitsele, samuti otsused NATO kaitse- ja heidutushoiakut edasi tugevdada.“

„NATO on jätkuvalt kriitilise tähtsusega Euroopa ja Eesti julgeolekule. Kollektiivkaitse on ja jääb NATO põhiülesandeks. Ei tasu unustada, et kollektiivkaitse, NATO aluslepingu artikkel 5 ja NATO vihmavari laiemalt tagavad meie vabaduse ja heaolu,“ ütles Eesti suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Elling. „Eesti järgib 2 protsendi reeglit: ootame seda ka teistelt liitlastelt, ühtlasi toetame NATO 2030 otsuste raamistikus NATO ühisrahastuse suurendamist. Varasematel tippkohtumistel antud lubadused ja otsused kehtivad, sealhulgas liitlaste lubadus kulutada rohkem kaitsele selleks, et NATO püsiks sõjaliselt tugev ja tõhus. Tasub märkida, et viimastel aastatel on selles vallas palju saavutatud, sealhulgas meie piirkonnas. Kuid palju on veel teha, et tagada kogu hiiglasliku euroatlandi piirkonna kaitse.“

Tähelepanu eelarvele on oluline ka seetõttu, et alliansil tuleb oma põhiülesannete täitmisel arvestada üha enam uute tehnoloogiate plahvatusliku arenguga kaasnevate riskide ja võimalustega. Tippkohtumisel kiidetakse NATO 2030 dokumendi raames heaks ka NATO innovatsioonikiirendi loomine, mis võimaldab era- ja avaliku sektori koostööd ning iduettevõtete kaasamist, et tuua uued tehnoloogiad NATO võimearendusse. Samal ajal teadvustab allianss ka kliimamuutuste mõju julgeolekule ja asub ette valmistama samme, et vähendada oma tegevuse kliimamõju.

NATO tänavune tippkohtumine on esimene kord pärast pandeemia algust, kui 30 liitlase riigi- ja valitsusjuhti, nende seas ka USA president Joe Biden, kogunevad taas füüsiliselt maailma ajaloo kõige võimsama sõjalis-poliitilise alliansi ühise laua taha. Tippkohtumisel juhib Eesti delegatsiooni peaminister Kaja Kallas. Tippkohtumine kinnitab alliansi ühtsust ja kollektiivkaitse tugevust

Poliitilise ühtsuse tugevdamine

Liitlaste riigi- ja valitsusjuhid arutavad Euro-atlantilise julgeoleku sõlmküsimusi ja langetavad NATO tuleviku seisukohast olulisi otsuseid. Põhirõhk on sellel, kuidas tugevdada alliansi poliitilist ühtsust ja sõjalist võimekust ning kuidas edukalt tõrjuda ohte ja väljakutseid atlandiülesele ühiste väärtuste ja huvide ruumile – kuidas kohaneda üha keerulisemaks muutuva globaalse julgeolekukeskkonnaga säilitades piirkondlik fookus atlandiülese ala julgeolekul ja kaitsel, mida ohustavad Venemaa, terrorism, Hiina rahvusvahelist maailmakorda eirav käitumine ja ohud küberruumis.

Seekordse tippkohtumise sümboolne teravik on Atlandi-ülese sideme taaskinnitamisel: NATO kaalukaima liitlase Ameerika Ühendriikide presidendi John Bideni osalemine rõhutab USA pühendumist liitlassuhetele ja NATO kollektiivkaitsele. Kohtumisel kinnitavad liitlased NATO ühtsust ja kohanemisvõimet ning tahet tugevdada nii poliitilist kui ka sõjalist koostööd. Et NATO jääks ka tulevikus globaalset julgeolekupoliitilist maastikku domineerima, tuleb liitlastel üheskoos tagada selleks vajalikud ressursid.

Avatus uste poliitika

Eesti toetab jätkuvalt NATO avatud uste poliitikat, mis on end tõestanud tõhusa tööriistana atlandiülese ühistel väärtustel põhineva ruumi laienemisel ja selle ruumi julgeoleku kindlustamisel. Tippkohtumiselt ootame kinnitust, et NATO avatud uste poliitika jätkub – ühelgi kolmandal riigil ei saa olla poliitiliste, majanduslike ega sõjaliste survevahenditega vetoõigust riikide suveräänsete otsuste ega ka NATO otsuste üle.

Esmaspäeval Brüsselis toimuval tippkohtumisel võetakse vastu terve rida dokumente, mis loovad raamistiku alliansi edasiseks arenguks ja tegevuseks. Kohtumisel kinnitatakse traditsiooniline ühiskommunikee ja 30 riiki peavad jõudma kokkuleppele NATO 2030 tegevuskavas. Eraldi dokumentidena pannakse paika ühine nägemus NATO ja liitlaste kerksuse tugevdamiseks, samuti võetakse vastu NATO kliima ja julgeoleku tegevuskava. Värske pilguga vaadatakse üle NATO küberkaitsepoliitika.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.