"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kohus peatas metsaraie Natura 2000 aladel (0)
12. juuni 2021
Albert Truuväärt

Tallinna halduskohus rahuldas keskkonnaorganisatsiooni Eesti Metsa Abiks (EMA) taotluse ja keelas esialgse õiguskaitse korras metsaraie Natura 2000 aladel – vaidlus puudutab ühtekokku 106 metsateatist, vahendas BNS.

EMA-d kohtus esindavate vandeadvokaatide Indrek Kuke ning Karin Marosovi sõnul on tegemist selle kümnendi ühe olulisema keskkonnaalase vaidlusega. “EMA asus tänavu veebruaris analüüsima, kui palju metsateatisi on keskkonnaamet viimase aasta jooksul Natura 2000 aladel metsaraiete teostamiseks väljastanud. Selgus, et ohus on kümnetel loodus- ja linnualadel paiknevad kaitsealused metsad ja püsielupaigad,” rääkis advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Indrek Kukk.

Ta lisas, et kohtule esitatud kaebus puudutab metsateatisi kaheteistkümnel loodus- ja linnualal. Kaebust ei esitatud alade osas, kus mets oli juba maha võetud.

Märkimisväärne on ka see, et Euroopa Komisjon algatas hiljuti Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses sellega, et Eesti ei rakenda Natura 2000 aladel metsaraieid lubades asjakohaselt EL-i õiguses sätestatud keskkonnamõjude hindamise nõudeid. 

Asjakohased keskkonnamõjude hindamised

“Sarnaselt Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse asjaoludega, tugineme ka meie sellele, et keskkonnaamet ei ole metsateatisi registreerides viinud läbi asjakohaseid keskkonnamõjude hindamisi,” kinnitas vandeadvokaat. “Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb iga tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärgi saavutamisega, eeldada selle olulist keskkonnamõju. Ühelgi juhul ei ole vaidlustatud metsateatiste alusel raie teostamine olnud seotud kaitse-eesmärkide saavutamisega, mis tähendab seda, et läbi tulnuks viia asjakohane keskkonnamõjude hindamine, et üldse asuda kaaluma metsaraieks loa andmist.”

Vaidlustatud metsateatiste puhul on Indrek Kuke sõnul oluline arvestada ka nende kumulatiivset mõju. Paljudel juhtudel on ühe loodus- või linnuala osas registreeritud lühikese aja jooksul kümneid metsateatisi. Näiteks Taarikõnnu-Kaisma linnualal registreeriti eelmise aasta 5. oktoobrist kuni 17. detsembrini ühtekokku 13 metsateatist valdavalt lageraiete tegemiseks ligikaudu 21 hektaril. Seega isegi juhul, kui ühe metsateatise aluse raie teostamise negatiivne keskkonnamõju ei pruugi olla oluline, võib see omada märkimisväärset negatiivset mõju kaitsealustele objektidele koosmõjus. Loodusdirektiivi kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, kui kavandatava tegevuse või projekti puhul, sealhulgas koos teiste projektidega, ei ole objektiivselt välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine Natura 2000 võrgustiku alale.

Ka välismeedia juhib tähelepanu

Järjest ulatuslikumale metsaraiele kaitsealustes Eesti metsades on juhitud tähelepanu ka välismeedias. Näiteks avaldas Postimees 20. jaanuaril artikli pealkirjaga „Taani meedia: Eesti kaitsealadelt pärit biomass põleb Taani ahjudes“.

Artiklis viidatakse Taani tehnika- ja loodusteaduste ajakirjas Ingeniøren avaldatud uurimusloole, mille kohaselt pärinevad Eesti ja Läti puidugraanulid muhulgas Natura 2000 kaitsealadelt ning iga-aastaselt kasvavate raiemahtude põhjuseks on teiste riikide, sealhulgas Taani nõudlus puidugraanulite järele, et kütta CO2-neutraalse biomassiga.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.