"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
MUUTUSED ÕPETAJATÖÖS Liina Kersna: Kui eelmisel aastal kasutas videotunde iga kaheksas õpetaja, siis nüüd juba iga teine (0)
12. juuni 2021
Albert Truuväärt

“Kui eelmisel aastal kasutas videotunde iga kaheksas õpetaja, siis nüüd juba iga teine. See tähendab, et väga paljud muutsid oma tavapäraseid õppimise rutiine ja tulid muutustega siiski kaasa,” sõnas haridusminister Liina Kersna, kelle sõnul on õpetajad hakanud sagedamini kasutama digitaalseid õppeplatvorme.

Kersna võttis Haridusfoorumi suurfoorumil Tartus kokku kriisijärgse olukorra hariduses ning küsis, kuidas edasi? Ministri sõnul on selgeks saanud, et lapsed peavad saama koolis käia isegi siis, kui nakatumisnäitajad on kõrged. 

“Loomulikult see eeldab seda, et koolis on tagatud ohutusmeetmed, aga põhimõte, et me ei saada lapsi distantsile võiks olla sügiseks ühiskonnas läbi arutatud ja kokkulepe tehtud,” sõnas Kersna.

Minister tõi välja, et teadlaste järgi peavad saama koolis kindlasti käia 1.-6. klassi õpilased pluss erivajadusega lapsed. See peab olema reegel, et neid lapsi ei tohi distantsõppele saata. Samas peab ka põhikooli kolmanda astme ja keskkooli koju saatmine toimuma vaid eriti ekstreemses olukorras. “See peab olema väga suur erand,” lisas ta.

“Kui vaatame OECD analüüse, siis on näha, et riigid on käitunud covid-kriisi ajal koole sulgedes väga erinevalt. Me ei saa välja tuua ühtset käitumismustrit, et kui nakatumisnäitajad on teatud kõrgusel, siis pannakse koole kinni,” sõnas minister. “Need riigid, kelle PISA tulemused on keskmisest kõrgemad, hoidsid ka oma koole keskmisest rohkem lahti. Meie olime kindlasti koos Soomega need, kes püüdsid koole rohkem lahti hoida.”

Asendusõpetajad tõttasid appi

Ministri sõnul nägime, kui suur väljakutse on distantsõpe õpetajatele. Uuringutest oli näha, et õpetajad töötasid suurel ülekoormusel. Lisatööd nõudis nii videotundide ettevalmistus kui paljude uute asjade õppimine korraga. Rääkimata tagasisidestamisest ja kontakti loomisest õpilastega, mida on füüsilises ruumis kergem teha.

Samas andis kriis võimaluse ka edasiminekuteks. “Kui eelmisel aastal kasutas videotunde iga kaheksas õpetaja, siis nüüd juba iga teine. See tähendab, et väga paljud muutsid oma tavapäraseid õppimise rutiine ja tulid muutustega siiski kaasa,” sõnas Kersna. Samuti on õpetajad hakanud sagedamini kasutama digitaalseid õppeplatvorme.

Õpetajate toetamiseks suunas nii Tallinna kui Tartu Ülikool õpetaja õppekoolitusel olevad tudengid abiõpetajana koolidesse appi. “Tänaseks on üliõpilased enam kui 3500 tundi koolides õpetajaid aidanud,” sõnas ta.

“Lisaks tegime lepingu asendusõpetajatega, et koolid saaksid kasutada tasuta asendusõpetajate teenust. Seda on kasutatud enam kui 2500 tundi koolides,” lisas minister. Lepingut on nii ülikoolide kui asendusõpetajatega pikendatud vähemalt selle aasta lõpuni. 

Koostöös koolipsühholoogidega pandi käima õpetajate tugiliin, kuhu Kersna sõnul pöörduti väga tõsiste muredega. “Need kõned olid väga pikad ja probleemid väga tõsised,” sõnas ta. “Ma tänan kõiki õpetajaid, kes küsisid abi. Loodan, et nad ka said abi,” lisas ta. 

Tugiliiniga planeeritakse jätkata ning sihtrühma laiendada. “See muutub koolipsühholoogide tugiliiniks, kuhu saavad helistada ka noored ise, õpetajad, aga ka lapsevanemad,” lisas ta.

Tulevik nõuab paindlikku lähenemist

“Selge on see, et me ei saa jätta tähelepanuta seda, et tõesti osadele noortele iseseisev ja distantsilt õppimine sobivad väga hästi,” sõnas minister. Küsimus on tema sõnul selles, kuidas muuta õppekorralduse nii paindlikuks, et personaalsetest õpiteedest rääkimise asemel oleks võimalik seda ka päriselt rakendada.

Hea näitena tõi minister Põlva gümnaasiumi, kus tehti õppeaasta alguses kokkulepe, et kaks nädalat ollakse distantsõppel ning kaks nädalat kontaktis. “Sellega nad jooksid natuke umbe, kriitikat oli palju,” sõnas Kersna. Samas on arusaadav, et selline õppevorm ei pruugigi kõigile sobida. Niisiis jõuti kokkuleppele, et noored, kellele distantsõpe sobis, tegid kooli avalduse ja said nö 2+2 õppel jätkata.

“See sobis hästi. Esialgsed andmed on näidanud, et nende laste õpitulemused olid paremad, kes said suuremas mahus iseseisvalt õppida,” lisas Kersna.

Minister tõdes, et selline lähenemine nõuab aga nii koolilt kui õpetajatelt suurt paindlikkust ja valmisolekut ning ei pruugi olla realistlik. “Teades seda kui väsinud on koolipere, siis seda enam mulle tundub, et sellest sügisest paindlikke õpiteid reaalselt rakendada nõuab eriti suurt enese kokkuvõtmist. Igal juhul on paindlikud õpiteed see, kuhu peame edasi liikuma,” lisas ta.

Arutluse all on laste vaktsineerimine

Selleks, et õpilased saaksid sügisel taas füüsiliselt kooli kohale minna on ministri sõnul ülioluline nii hea ventilatsioon haridusasutustes kui võimalikult lai vaktsineeritus töötajate ja õpilaste seas. Tänase teadmise järgi on 838 haridusasutuse seast loomuliku ventilatsiooniga 258 asutust. “Riik ja kohalikud omavalitsused peavad kindlasti panema seljad kokku, et ventilatsioone parandada ja oleme teinud ministeeriumis tööd selle nimel, et leida lisaraha,” sõnas ta.

Vaktsineerimine on aga selgelt kõige tugevam meede selleks, et koolid saaksid avatud olla. Ministri sõnul on vaja edasi minna lasteaedade ja hoidude personali vaktsineerimisega, mille hõlmatus on hetkel 50% ligi. Täna saab vaktsineerida juba 16+ vanuses, kuid immunoprofülaktika komisjon on arutamas ka laste vaktsineerimist. “Sellega alustame tõenäoliselt vahetult enne kooliaastat augustis, aga vaktsineerimine on see, mis lubab meil hoida kindlamini lapsi koolis,” lisas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.