"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Ühistranspordi ristkasutus päästaks pealinlased autode pendelrändest ja ummikutest (0)
12. juuni 2021
Ilja Matusihis

„Kogu linnale ja selle lähiümbrusele tuleb uuesti, värske pilguga otsa vaadata ning kaardistada, kus on elu- ja töökohad ning muud olulised sihtkohad. Kust ja kuhu inimesed praegusel ajal liiguvad ning selle põhjal kujundada vajalikud ühendused,“ ütles Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse liikuvusekspert Merlin Rehema.

„Andmeid kogutakse juba ka praegu, ent kahjuks ei rakendata nende kasutamise potentsiaali piisavalt,“ rääkis ta. „Muidugi on reisijatel soov ka kesklinna jõuda, ent Tallinna kesklinn ei piirdu ainult Viru keskusega. Paljudel inimestel on vajadus minna hoopis Pärnu maanteele, Liivalaia või Ahtri tänavale, kuhu on üha enam teenuseid ja töökohti koondunud,“

Rehema on varem välja öelnud, et Tallinna ühistransport on praeguseks planeeritud kesklinnapõhiselt ega ühenda aja jooksul asukohta vahetanud elu- ja töökohti. Ent kuidas paremini planeerida ühistranspordi kasutust?

Rehema sõnul peab ühistranspordi planeerimine käima käsikäes maakasutuse planeerimisega. „Nii tuleks  luua vajalikud ühendused koos sobilike peatuste ja toimivate liinidega juba enne mõne suurema arenduse valmimist, et inimestel tekiks varakult teadmine ja harjumus ühistranspordi kasutamiseks. Teiseks peaks ka olemasolevat liinivõrku pidevalt monitoorima ning seda lähtuvalt muutunud liikumisvajadustest ümber kujundama.“

Lisaks on paremale planeerimisele mängu sekkunud ka koroonaaegsed uued liikumismustrid, seda ka ühistranspordi kasutamisel. Kas need tendentsid on jätkuvad?

„Koroonaaeg on vähendanud ühistranspordi kasutamist kogu maailmas ja nii ka Tallinnas. Seetõttu on paljud linnad ja riigid otsustanud pakkuda alternatiivina nõudepõhist transporti ning parandanud jalgsi ja rattaga liikumise võimalusi,“ tõdes Rehema. 

Seda, kas selline tendents on ka pikaajaliselt jätkuv, on hetkel veel raske hinnata, kuna pole selge, kuivõrd püsivalt on muutunud näiteks inimeste liikumisharjumused ja eesmärgid. „Näiteks kui paljud inimesed jäävadki töötama pigem kodukontoris ja kui suure osakaalu säilitab poest toidu koju tellimine, mis mõjutavad omakorda seda, miks ja millal on inimestel tulevikus vaja liikuda.“

Rehema sõnul on ka linnal on suur roll selles, mil määral inimesed ühistransporti kasutama naasevad. „Vaja on  kohaneda nii uute liikumismustritega kui parandada teenuse kvaliteeti üldiselt. Samuti on oluline tagada vajalikul tasemel terviseohutuse meetmete jätkuv kasutamine. Ja nagu iga teenuse puhul, nii tuleb ka ühistransporditeenuse pakkujatel kasutajaid oma teenusest pidevalt teavitada ja ennast positiivsete näidete abil reklaamida.“

Transpordiliikide ülene planeerimine

Et koroona ajal on ühistranspordi kasutus pealinnas, nagu ka mujal linnades vähenenud, möönab ka liikuvusspetsialist Aksel Part. „On oht, et inimesed harjuvadki ühistransporti mitte kasutama ning selleks ajaks kui koroona möödub, on uued harjumused juba kinnistunud. Samas on ühistranspordi, välja arvatud rongid, kasutatavus olnud juba pikka aega languses, nii et selles osas tuleks astuda kiireid samme,“ rääkis ta.

Part, kes praegu töötab Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonnas, pidas autopõhise pendelrände vähendamisel võtmeküsimuseks paremaid ühistranspordiühendusi. „Hetkel on selles osas kõige põletavamad teemad erinevate regioonis tegutsevate ühistranspordiliikide ülese planeerimise juurutamine ja heade ümberistumisvõimaluste loomine. Regiooniüleselt tuleks ühtlustada ühistranspordisüsteemide liinivõrk ja piletisüsteem ning luua sõlmpunktid, kus inimesed saavad kiirelt ja mugavalt vahetada ühistranspordiliini ning kasutada liikuvusteenuseid.“

Ta pidas samuti kõige olulisemaks ühistranspordi arendamist (regiooniülene planeerimine, uued trammiühendused, sõlmpunktid) ja Tallinna rattastrateegia järgi jalgrattateede võrgustiku rajamist. 

Autodega pendelrändajad

Tallinn-Harju piirkonna jätkusuutlikku pendelrännet toetava transpordisüsteemi arendamise uuringus 2021, mida MTÜ Balti Keskkonnafoorum eesotsas Aksel Partiga teostas, räägitakse ka sellest, et Tallinna regioonis on töökohad hiljutise trendina koondunud ka

seda ümbritsevatesse valdadesse. Enamik lähivaldade hõivatutest käib tööl Tallinnas (kuni 80%). Pendelrändega tuleb Tallinnasse väljastpoolt igapäevaselt üle 60 000 inimese. Samas kui umbes viiendik Tallinna hõivatutest käib tööl väljaspool Tallinna.

Autosid veereb üle pealinna piiri veelgi enam. Transpordiameti andmetel ületas 2018. aastal päevas Tallinna piiri ligi 175 000 autot. Seda on 28 000 auto võrra rohkem kui aastal 2012. Harjumaa valdadest Tallinna pendelrändas 2017. aastal autoga ligi 50 000 inimest ja ühistranspordiga üle 11 000 inimese. Sellele statistikale lisanduvad pendelrändajad Tallinnast Harju- ja Raplamaale, keda on viimastel aastatel

jõudsalt lisandunud, sest Tallinna lähiümbrusse on koondunud tööstuslikud kontoritööd. Ligi viiendiku Tallinna hõivatute (u. 50 000 inimest) töökoht asub väljaspool pealinna.

Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Tauri Tuvikene näitas lisaks veel, kuidas koroonaajal on ka pealinna kaubanduskeskused tekitanud piisavalt suure liikumismahtude nõudluse, et sinna ühistransporti suunata. „Paraku on Eesti kaubanduskeskused liikumisvõimalustes enamasti autokesksed,“ tõdes ta.

Ühised liinid Harjumaaga

Niisugust autode voolu kasvu, kui see jätkub ka pärast koroonakriisi, ei pea pealinn enam vastu. Põhiliseks ettepanekuks olukorra leevendamiseks on ladusam ühistransport, mis hõlmab nii Tallinna kui lähivaldasid Harjumaal. 

„Üheks lahenduseks on Harjumaa ühine transpordikorraldus, et tekiksid ühised ühistranspordi liinid Tallinnaga ja ühtne piletisüsteem,“ rääkis transpordiameti ekspert Mari Jüssi. „See on vajalik eriti Harjumaa elanikele, kellele erinevad piletisüsteemid lähevad kuus maksma üle 100 euro. Loomulikult paneb see otsima autot, millega saaks linna kiiremini ja odavamalt.“

Jüssi tõi olulisema tegevussuunana Helsingi eeskujul välja kogu Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi liinivõrgu ühtse korraldamise ristkasutatava süsteemina, mis tähendab ka ühtse tsoonipõhise piletisüsteemi kehtestamine kõikide ühistranspordiliikide lõikes. „Tallinna liinid tuleb pikendada Harjumaale ning teha kõigile kasutatavaks. Ajaliselt poleks ühistranspordiga Tallinna kesklinna jõudmine siis enam nii ühistranspordi kahjuks ning inimesed istuksid hea meelega autodest mugava rongi, bussi või trammi peale.“

Sujuv kombineerimine

2019. aastal valminud Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 näebki ette, et pealinna piirkond on kaetud väga hea ühistranspordiga. Eesmärk on, et aastaks 2025 tehakse vähemalt 50% liikumistest Tallinna ja Harjumaa piirkonnas ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga ja aastaks 2035 vähemalt 70% liikumistest. Tallinnas ja Harjumaal on praegu autokasutuse osakaal juba üle 53% ning ühistranspordi ja kergliikluse kasutamise suurendamise võimalus on just pealinna ja selle lähivaldade vahelises pendelrändes.

Eesti ühistranspordi arendamise tegevuskava 2021-2025 tööversioonis lähtutakse tegevuste kavandamisel sihist nihutada vähemalt 10% praegustest autoga tehtavatest liikumistest ühistransporti ja suurendada ühistranspordi osakaalu motoriseeritud liikumistest 19%-lt 27%-le. „Peamine täiendavate ühistranspordi liikumiste arvu kasvu potentsiaal  on linnapiirkondades elavate, töötavate või õppivate inimeste igapäevaste liikumiste hulgas (nii linnasiseste liinide kui ka maakonnaliinide ja rongireisijate arvu kasvus) kui ka ratta, auto ning ühistranspordi sujuvas kombineerimises,“ seisab tegevuskavas.

Ettevedu linnaliinidele

Kas ühistranspordis piletisüsteemis ristkasutuse loomine  oleks lahenduseks Harjumaalt autode pendelrände lõpetamiseks?

Rehema tõdes, et ühistranspordi ristkasutus on üks mitmest vajalikust tegevusest, mis aitaks vähendada autodega pendelrännet Harjumaalt ja muudaks ühistranspordi kasutamise mugavamaks ja arusaadavamaks. 

Ent oluline on mõista, et ainult ühte võlumeedet ei ole ning muutuste saavutamiseks tuleb üheaegselt rakendada kompleksseid lahendusi. „Näiteks tuleks kindlasti parandada ka liinivõrku nii väljumiste sageduse kui ühenduskiiruste osas, rajada ühistranspordisõlmedesse nii lähivaldades kui linnas pargi ja reisi parklaid,“ pakkus ta.

Veelgi kaugemale minnes kutsus liikuvusekspert üles mõtestama laiemalt maakondliku ühistranspordi roll ümber etteveoteenuseks kiiretele linnaliinidele, kus hõredamalt asustatud kohtadest tuuakse inimesed linnapiiril asuvatesse tarnspordisõlmedesse kokku. „Sealt edasi sõidavad juba linnasisesed liinid, vältides nii liinide dubleerimist ning jättes rohkem ressursse ka hajaasustuse teenindamiseks,“ rääkis ta uuest võimalikust ühistranspordi korraldusest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.