"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
100 aastat tagasi: Tallinn upub mustusesse, regulaarne laevaühendus Piritaga, koerapüük saab hoo sisse (0)
13. juuni 2021
Ajaleht Waba Maa 12. juunil 1921.

1921. aasta juunikuu teise nädala ajalehtede Tallinna-uudiste külgedelt võis lugeda palju kurtmist selle üle, et Tallinna erinevates paikades on suur probleem korra ja puhtuse hoidmisega. Eeskätt said terava kriitika osaliseks Kopli piirkonna elanikud ja nende poolt lagastatud kunagine linlaste meelispuhkepaik. Lisaks räägiti hulkuvate koerte probleemiga tegelemisest, kõnniteede remondist, filmikunstist ja paljustki muust.

Nädala esimene põrutavam uudis tuli ajalehest Waba Maa, mis kirjutas 6. juunil 1921 juhtumist, kus lõbusõidupurjekaga sõitnud seltskond ei vaevunud uppujate päästmiseks midagi tegema.

“Südameta kalk wastutulek uppujatele merehädalistele. Eile peale lõunat sõitsid Aegna saarelt madrused Aleksander Teho ja Oskar Melk paadiga merele, et Tallinna jõuda. Umbes 6-7 wersta Tallinnast ajas aga merel möllaw äge torm paadi ümber ja mehed kukkusid wette.

Parajasti juhtus Tallinna poolt tulew Eesti purjek lõbusõitjatega merehädalistest kaunis lähedalt mööda sõitma ja uppujad hakkasid appi karjuma. Neid nähti ja keegi lõbusõitjatest tõusis püsti, et õnnetumaid paremini silmitseda. Mis pidid aga merehädalised mõtlema, kui nägid, et purjek lõbusõitjatega rahulikult edasi libises, neid hoolimatalt surmasuhu jättes.

Üle pooleteise tunni lootusetult lainetega wõideldes kerkis silmapiirile soome aurik “Ebba Munk”, kes Soome rahwuslisi skoutisid Eesti welledele külasse tõi. JUba kaugelt märkasid terawad skoutide silmad uppujate kogusid ulgumerel, tüürisid lähedale, paar skouti ühes laewameestega hüppasid merde ja – madrused olidgi päästetud.

Tänumeelel jutustasid uppumissurmas wiibinud madrused peale päästmise sadamas Soome wellede tähelepanelikkust ja wahwust nende päästmises, kuna nendest külmalt möödasõitjate Eesti purjeka lõbusõitjate wastu kõige wastikumat põlastust awaldamata jätta ei saanud.”

Linn mattub sõnnikusse

Järgmise päeva Waba Maa võttis sõna praeguse riigi paraadväljaku – Vabaduse väljaku – asukohal olnud endise heinaturu puhtuse teemal.  Vaata pilti – umbes selline võis väljak tollal välja näha.

“Mustus endisel heinaturul.  Endisele heinaturule “Kalewi” aia wastasel platsil, kus tööwoorimehed seisawad, koguneb päewa kestel hobuse sõnnikut, heinte prahti ja wirtsa. Umbes lõunasel ajal lahkuwad woorimehed endi hobustega sellelt platsilt. Koristada enne järgmise päewa hommikut ei mõtle platsi keegi. Ja nii ta seisabki hommikuni, olles suwisel pealelõunasel ajal heaks sigimiskohaks kärbestele ja muudele putukatele.

Kas Tallinna linna terwishoiuosakonnal ei oleks põhjust niisugust nähtust meele tuletada wendosakondadele, ja kommisjonidele ja töömajadele, kelle otsekohene asi on hoolitseda awalikkude platside puhtuse eest?”

Sama päeva (7. juuni 1921) Tallinna Teataja kirjutas puhtusest ja selle pidamisest märksa pikemalt, rääkides nii Tallinna turu puhtusemuredest kui ka Kopli tollasest košmaarsest olmest.

“Tallinna turu puhtusest, mis paljugi soowida annab, on sagedasti ja palju ajalehtis juttu olnud. Nüüd suwel iseäranis oleks sellekohastel wõimudel aeg Tallinna turu puhastusest rohkem huwitatud olla. Peab ütlema, et just eestkätt turu neil kohtadel, kus wankrid seisawad, ja kalu müüakse, mustus on märgataw. Kas ei saaks siin näituseks Helsingi turu eeskujul iga päew turuplatsi tähendatud kohad ülepesta, mis puhtuse tõstmiseks paljugi kaasa aitaks?”

“Mustusest Koplis.

Teliskoppel, see endine põline tammik ja kuuse puhmastik, kuhu tallinlane mõni aeg tagasi, peale wäsitawa päewase tegewuse wärsket õhku tõttas sisse hingama, on muutunud lühikese aja jooksul kohaks, millest on hakatud wõimalikult eemale hoidma – nagu katkust.

Ühes tehastega ehitati siia tehaste tööliste ja ametnikkude tarwis elumajad (kasarmud), kuhu asusid elama Wenemaalt tulnud Wene töölised.

Et harimata wene töölisel ilutunne puudub ja nad wäga mustalt elasid, siis omandas koht peagi inetu ja räpase wälimuse, millest Eesti tööline, keda küll ka just puhtuse eeskujuks ei saa pidada, ometi hirmunult eemale hoidis.

Wene töölised on nüüd küll juba mõnda aastat Koplist lahkunud, kuid nende aegne mustus ja rüwetus wahib weel praegugi igalt pool wastu.

Hiljem, sõja ajal ja läinud aastail, kus plekiline soetõbi meil möllas, asus siin keskhaigemaja, kuhu kõiksugu “element” mahutati, kes omakorda ümbrust rüwetas.

Nüüd, kus korteri häda suur, on Wenemaalt tulewad optandid Kopli üles otsinud ja asuwad siia elama. Osa majadest, milledes elawad tehaste teenijad, wõib enam-wähem koristatus pidada, kuna suurem osa majadest, milles ligikaudu 500 toakest, armetus seisukorras on. Ahjud neis tubades on ära lõhutud, aknad puruks peksetud, iga wähem kui tarwilik ja wäärtuslikum asi ära wiidud.

Siia on nüüd optandid elama asunud, kes ise jõudu mööda on katsunud neid korterid wähegi korda seadida. Kuid selleks, et kõike mustust ja ülearust siit kõrwaldada, läheb palju käsi tarwis. Juba üksinda Böderi tehase majadest, milledest mitut näib otse wäljakäigu kohaks olewa tarwitatud, tuleks mitu päewa inimeste wäljaheiteid koristada.

Siin wiibides tuleb mulje, nagu oleksid siinsed elanikud ühes nende majadega häwinemisele määratud. Muutuwad küll ajad, ja wahelduwad elanikud, kumardasid kirwe ees oma laiakroonilisi päid põlised tammed Koplis, kuid üksinda mustus näib siin igawesti püsima jääwat.”

Kes siin elavad ja kuidas neid lõbustatakse?

8. juuni Waba Maa andis väga täpse ülevaate sellest, kes täpselt Tallinnas elavad.

“Tallinnas 114 297 elanikku. Linna statistika-büroo kokkuwõtete järele ulatas Tallinna elanikkude arw 1. juuniks k. a. 114 297 peale, nendest 59 050 naiste- ja 55 247 meesterahwast. Rahwuse järele wõetult oli eestlasi 97 312 (48 080 meeste- ja 49232 naisterahwast), sakslasi – 9123 (3993 m. ja 5132 n.), wenelasi – 3186 (1225 m. ja 1961 n.), juute – 2118 (802 m. ja 1316 n.), lätlasi (1693 (719 m. ja 974 n.), poolakaid – 407 (171 m. ja 236 n.), soomlasi – 101 (56 m. ja 45 n.), tatarlasi – 89 (49 m. ja 40 n.) ja rootslasi 27 (14 m. ja 13 n.).

1. mail ka. a oli Tallinnas elanikka registreeritud 115 242, nõnda siis 945 rohkem, kui kuu hiljem, s.o. 1. juunil. Tegelikult ei ole elanikkude arw pealinnas muidugi mitte wähenenud, waid maikuu jooksul sõitsid õige paljud perekonnad ja ka üksikud elanikud linnast suwekuudeks teistesse maakonnalinnadesse ja maale, ning lasid endid ajutiselt Tallinna elanikkude nimekirjast wäljakirjutada.”

Tallinna Teataja kirjutas 9. juunil 1921 taaskord tollase kohaliku filmitööstuse esimestest sammudest.

“”Estonia”-Film´i poolt walmistati täna naljajanti. Üleswõtted algasid Rataskaewu tän. ja Pikkjala nurgal olewa lillekaupluse juures, siis Wiru tän., Kadriorus ja Pirital. Pildi tegelased ja üleswõtjat meelitasid hulga uudishimulisi kokku, kes imestades waatlesid, mis sünnib. Naljapilt tuleb arwatawasti lähemal ajal Tallinna kinodes näitusele. Pildi korraldamist juhtis Draamateatri näitejuht Paul Sepp.”

Piritale peesitama või jaanipäevaks Soome

10. juuni Tallinna Teataja tõi rõõmuuudiseid neile, kes merehaigust ei põe ja laevasõitu ei pelga.

“Eila hakkas Tallinna-Pirita wahel laew käima. Siiamaale tegid Tallinna-Pirita wahel korralikka sõitusid ainult mootorpaadid. Eila hakkas esimest korda ühendust pidama wäike rannasõidu aurik. Sõit on wõrdlemisi odaw: üks ots 30 marka.”

“Soome sõit jaanipäewal. Nagu nüüd selgub, sõidab jaanipäewal Tallinnast Soome wähemalt neli laewa lõbureisijatega, s.o. umbes paartuhat inimest. Tõuget selleks on annud reedene jaanipäew, mis wõimaluse annab paljudel isikutel kolmeks päewaks ametist ära olla.

Juunikuul sõidawad soome ka Eesti õpetajad, mõnede koolide õpilased ja kuulu järele ka noorsepad-scoudid.”

Maasikad ja muud magusad, ent riknevad tooted

11. juuni Tallinna Teataja tutvustas äsja müügile saabunud maasikate turuhindu ning rääkis ka sellest, et majaomanikud palusid linnalt ajapikendust kõnniteede korrastamiseks.

“Esimesed maasikad turul olid täna uudiseks. Metsamaasikatest nõuti 120 marka toobist, kuna aiamaasikate, umbes pooletoobise korwi, eest 100 marka küsiti.”

“Kõnniteede kordaseadmise asjus pööras Tall. majaomanikkude selts linna politsei ülema poole palwega, tähtaega mis 15. mail oli, ühe kuu wõrd pikendada – arwesse wõttes sellekohaste materjaalide puudust ja majaomanikkude rasket majanduslist seisukorda. Wiimaselt poolt on ka palwele lahkelt wastu tuldud – tähtaega 15. juunini pikendades. Majaoman. selts juhib oma liikmete tähelepanu selle peale, et kõnniteed eelnimetatud ajaks parandatud saaksid.”

Waba Maa võttis aga sama päeva numbris nõuks avaldada ülevaate linna suguhaigetest.

Suguhaigused Tallinnas käesolewa aasta esimesel neljal kuul. Tabelite järele, mis linna statistika-büroo on kokku seadnud arstidelt saadud andmete põhjal, on Tallinnas käesolewa aasta esimestel neljal kuul 647 suguhaiget registreeritud, neist jaanuaril – 175, weebruaril – 151, märtsil – 147, aprillil – 174.

Sifilishaigeid oli selle aja sees – 182, tripperihaigeid 427 inimest.

Vabapidamiskoerte ajastu lõpp

Nädala viimased Waba Maa numbrid trükkisid nii laupäeval kui pühapäeval ära koeraomanikele mõeldud uudised, mis annab ülevaate ka sellest, et ka tollal üritati olemasolevate vahendite ja arusaamade kohaselt hulkuvate koerte probleemiga tegeleda.

“Koerteomanikkudele tähelepanemiseks.

Linnawalitsuse korraldusel kinnipüütud koerad saawad Suure Pärnu maanteele nr. 128 wiidud. Tänase päewani asub seal 18 koera. Omanikud wõiwad oma terweid loomi tagasi saada koeramaksu kwiitungi ettenäitamisel ja tunnistuse wastu looma-arsti Arrase poolt.”

12. juunil ilmunud Waba Maa artikli numbrid eelmisel päeval avaldatud uudise numbritega küll väga täpselt kokku ei klapi, aga ilmselt tasub uskuda uuemat infot.

“31 koera kinnipüütud oli kunni eilaseni Tallinnas. Eila õhtul hukati juba osa koeri, kes wiis päewa kinnipeetud ja kelledele nende omanikud järele läinud ei olnud, ära. Et marutõbe eest elanikka kindlustada, siis hakatakse tulewikus linnawalitsuse korraldusel suurema hoolega kõiki linnas wabalt ilma suukorwita ehk ketis pidamata ümberjooksjaid koeri kinnipüüdma. Pealegi annab walitsuse poolt hullutõbe wastu wõitlemiseks wäljaantud määrus õiguse wiiwitamata kõiki loomi surmata, kelle kohta kahtlus wõiks tõusta, et nad hullude loomade kokkupuutunud. Sarnane kahtlus on aga praegu, kus koerte seas marutõbesse jäämisi Tallinnas ette tulnud, iga wabalt ümberjooksja koera kohta olemas.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.