„Kui kliimamuutus jätkub selles tempos, siis üks tume stsenaarium on see, et meil pole 30 aasta pärast üldse püstiseisvat metsa,“ sõnas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle sõnul on mitmed muud puude haigused on kohal just kliimamuutuste tõttu.
Teisipäeval, 14. juunil alustas keskkonnaministeerium koos partneritega kogu keskkonnavaldkonna arengut suunava dokumendi loomist, et suunata ja hoida looduskeskkonna arengut. Majanduskasvu ja loodusressurside teemal arutlesid arengukava avasündmusel tippteadlased ja ettevõtjad nagu teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, bioloog Aveliina Helm, Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe ja Rohetiigri nõukogu liige Merili Vares.
Oleme jätkusuutlikkuse piirid ületanud
Bioloog Aveliina Helmi sõnul on täna selge, et vajame süsteemset muutust, mis saab toimuda ainult läbi poliitiliste lahenduste ja uute maksusüsteemide. „Ideaalis võiksime jõuda olukorrani, kus kogu meie majandussüsteem on nii ülesehitatud, et tarbida ongi soodsam ja parem neid tooteid ja teenuseid, millel on jätkusuutlikkuse komponent sees,“ sõnas Helm.
Praegune süsteem ei võta bioloogi sõnul arvesse looduskapitali ja seda, et odava toidu tootmisel saastub veekeskkond või hävib elurikkus. „Kõik odavad tooted, mida hea meelega tarbime on tulnud keskkonnahinnaga. See süsteem tuleb vastupidiseks pöörata,“ lisas ta.
„Helmi sõnul on looduskeskkonna seisund täna selline, et oleme juba ületanud jätkusuutlikkuse piirid või need, mis võimaldavad teistel liikidel meil siin maakeral elada.
„Peame väga teadlikult ennast natuke tagasi tõmbama,“ sõnas ta. „See arutelu, kas oleme looduskaitsega liiale läinud või mitte, tänases seisundis, kus kõik trendid on negatiivsed, on suisa kuritegelik,“ lisas ta.
Soomere: peame ennast metsarahvaks, kuigi metsast eriti ei tea
Eesti kliimamuutuste kahjulike kõrvalnähtuste selgitamine on Tarmo Soomere sõnul raske ülesanne, kuid kindlasti mitte võimatu. „Need asjad, mis meie pihta löövad on natuke aeglasemad. Üks, mis on sisuliselt teadvustamata on see, mis saab meie metsast,“ sõnas Soomere. „Mitte sellepärast, et raiutaks rohkem, kui raiuma peaks, vaid meie harilik saar on punases raamatus.“
Kui kuuskede kooreürask on teadlase sõnul suhteliselt tagasihoidlik haigus, siis mitmed muud puude haigused on kohal ja seda just kliimamuutuste tõttu. „Mõned neist on Eestis tekkinud ja levivad siit väljapoole. Kui kliimamuutus jätkub selles tempos, siis üks tume stsenaarium on see, et meil pole 30 aasta pärast üldse püstiseisvat metsa,“ sõnas ta.
Puudehaigused levivad kiiremini, kui suudavad tekkida uued puud. „Peame ennast metsarahvaks, kuigi metsast eriti ei tea. Teadmata oht tuleb mujalt ja on sama nähtamatu nagu koroonaviirus,“ prognoosis Soomere.
Jätkusuutlikult mõtleb üks klient kümnest
Jätkusuutliku arengu suunas liikumise puhul on suur roll ja vastutus ka ettevõtetel. Rimi Eesti tegevjuhi Vaido Padumäe sõnul on jätkusuutlikkusega tegelemine investeering, mitte kulu, sest selle tasuvuse aeg on järjest lühem.
„Kui vaatame tüüpilist Eesti klienti, siis üks kümnest mõtleb jätkusuutlike valikute peale. Pikk tee on veel minna. Kümne aasta taguse ajaga võrdluses oleme teinud kordades hüppe. See väljendub väikestes asjades, olgu selleks siis kohaliku toodangu ostmine või korduvkasutatava koti kasutamine,“ sõnas Padumäe. Lisaks tasuvusele on tema sõnul üha rohkem brändi kuvandile nõutav, et äritegemist ei tehtaks ainult äri tegemise pärast, vaid leidma peab ka jätkusuutlikud viisid.
Bioloog Aveliina Helmi sõnul peame jõudma selleni, et meil ei tohiks üldse olla tooteid, kus keskkonnamõju on jäetud arvestamata, sest sellega võetakse tasuta tuleviku ja kogu ühiskonna arvelt. „Kui meil on kolmsada kohvipakki ja neist kaks on jätkusuutlikud ja orjatööta tehtud, aga kolm eurot kallimad, siis läbi selle valiku me ei jõuagi sinna,“ lisas ta.
Rohetiigri nõukogu liige Merili Varese sõnul hakatakse lõpuks Euroopa Liidu tasandil looma raami, mille sees saaks toimetada. Erinevate süsteemide loomine läbi regulatsioonide toob selguse nii ettevõtjatele kui ka tarbija jaoks. Seda läbi selle, et elimineeritakse turult valikut, mida inimene ei tohiks teha.
„Peame suutma kokku leppida, et kõik ärimudelid, mis sõltuvad lõplikest ressurssidest ei saa lõpmatud ehk jätkusuutlikud olla. Jätkusuutlikkus on lõpmatus. Seal on nihe sees juba eos,“ sõnas ta. „Tuleks vaadata üle kõik toimivad ärimudelid ja otsustada selle järgi, missugune põhivara on jätkusuutlik ja missugune mitte, missugused äriharjumused on mõistlikud ja mis peaksime jätma eilsesse,“ lisas ta.
Arengukava esitatakse valitusele 2022. aasta detsembris
Selle aasta 11. märtsil kiitis valitsus heaks keskkonnavaldkonna arengukava koostamise ettepaneku. Eesmärk on viia arengukava valitsuse ette 2022. aasta detsembris. Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Mündi sõnul lähtutakse arengukava koostades globaalsetest trendidest, võtmesõnadeks saavad olema kaasamine ja kommunikatsioon.
Seni keskkonnavaldkonna katusedokumendiks olnud keskkonnastrateegia on koostatud 2017. aastal aastani 2030. Vahepeal on aga keskkonnapoliitika tohutult muutunud. „Elu on nii palju viimase 15. aasta jooksul muutunud, et on viimane aeg tuua viimase aja keskkonnateemad ühe katuse alla ja neid analüüsida,“ lisas Münt.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul usub ta, et kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 on võimalik. „Ma arvan, et see on teostatav ja peavadki olema väga ambitsioonikad eesmärgid. Suheldes kolleegidega Euroopas näen, et kõikides liikmesriikides on tahe säilitada looduskeskkond oma koduriigis ja pingutada selle nimel, et saavutada kliimaneutraalsus,“ sõnas minister.
Eesti pingutustest aga ministri sõnul üksi ei piisa. „Kindlasti oma mõtetes arvame, et Eesti on maailma naba ja kõige suurem riik, aga keskkonna säilimise mõttes tuleb arvestada, et kõik riigid peavad võrdselt pingutama. Vaja on ikkagi planeedi kliimaeesmärgi täitmiseks kõikide riikide ühist pingutust,“ lisas ta.
