"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
HAARANG „INVALIIDIDE TÄNAVATEL“ FOTOD JA VIDEO! Vaid loetud tundidega tabas politsei mitmeid puudega parkimise õiguse rikkujaid (0)
15. juuni 2021
Foto Aleksandr Guzhov

„Puudega inimese kaardiga parkinud neiu väitis, et oli toonud vanaema Revali kohvikusse – vanaemale helistamisel aga selgus, et neiu oli käinud hoopis trennis,“ rääkis politsei vaneminspektor Arno Lauk tüüpilise loo nn invakaardi kuritarvitamisest. Mupo reidil koos riigipolitseiga selgus, et näiteks Maakri tn kvartalis võib kohata iga päev kalleid puudega inimese kaardiga autosid, millega ilmselt pole kedagi abivajajat kohale toodud, vaid käiakse sealsetes noobelmajades iga päev tööl.

Vaata galeriid (13)

Reid algas kell üks kahes põhilises kohas, mis paistavad silma invakaardiga parkijate rohkuse poolest ja vältas õhtuni. Need on Aia ja Uue tänava piirkond Vanalinnas ning kõrgete klaashoonetega Maakri kvartal. Õhtul kella viieks oli politsei ära võtnud kaheksa invakaarti, kuid reid veel jätkub.

Tegemist polnud kaugeltki ühekordse kampaania või hoogtööga. Invakaartide kasutamise õigust kontrollib politsei autojuhtidel kogu aeg, aga vahel on vaja ka suuremat kammimist. „Ainuüksi mina olen sel kevadel hoiule võtnud kaheksa kaarti, ja mõnedel juhtudel on nende omanik olnud juba meie hulgast lahkunud,“ ütles reidi juht, Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusspetsialist, vaneminspektor Arno Lauk.

Puudega sugulane asub lähedal, aga saabub kaugelt

Puudega inimese parkimiskaarti ei anta välja mitte autole, vaid nägemis- või liikumispuudega inimesele. Seda tohib kasutada vaid puudega inimese sõidutamisel, kui teda aidates on vaja kusagil keelatud kohas peatuda või parkida. Kõige sagedamini kuritarvitatakse nn invakaarti aga nõnda, et see võetakse puudega sõbralt või sugulaselt ning kasutatakse mugavaks parkimiseks igapäevasel töölkäimisel.

Kui reidi algus Aia tänaval ei paistnud rikkujate tabamise mõttes paljutõotav, sest mõned kontrollitud parkijad olid tõe poolest puudega ja seega parkisid õigesti, siis peagi jõuti esimese rikkujani.

Uuel tänaval parkinud Roveri omanik esitas tavapärase versiooni, mida politseinikud sageli kuulevad. Kokku olevat lepitud kohtumine puudega sugulasega, aga too ei ole kohale ilmunud. Kui politsei oma andmebaasi kaudu kaardiomaniku üles oli otsinud, lubas too taksoga kohale saabuda. Kui aga puudega inimest autos või auto läheduses, näiteks mõnes ümbruskonna asutuses 10-15 minuti teekonna raadiuses ei viibi, siis ei tohiks kaarti kasutades parkida.

Ilmselgelt oli autoomanikust naisterahvas jahmunud ja närviline temale osutatud tähelapanu üle. Lisaks mupo ja PPA ametnikele osalesid reidil veel ajakirjanikud. Kõikide taoliste juhtude asjaolude selgitamine võtab aga aega. Ühendust tuleb saada kaardi omanikuga. Kuna too aga peab kusagilt kaugemalt kohale sõitma, on selge, et tegemist on rikkumisega. Tavaliselt tähendab see, et politsei võtab kaardi hoiule.

Korrakaitseametnikud kutsuvad taolisi suure puudega inimese kontsentratsiooniga parkijate piirkondi irooniliselt invaliidide tänavateks. Tallinna tuntuimad „invaliidide tänavad“ on Maakri, Uus, Tornimäe, Lai, Vene. Kui nüüd baarid taas avatakse, lisandub Müürivahe jt lõbustuskohtade piirkonnad.

Praeguseni hall alla

Maakri tänava kõrghoonete kandis valitses kella kahe paiku tavaline pilt. Politseinikud kontrollisid viite nn invakaardiga parkijat, kellest kolm osutus õigeteks ja kaks kahtlasteks.

„Eks korralikke leidub muidugi samuti,“ muigas mupo vaneminspektor Aljona Hutrov. Tõepoolest, puudega inimese kaardiga väljakutsuvalt kõnniteel parkiva uuema ja kalli BMW juht, kellega politseinikud vestlesid, osutus igati õigeks, sest on tõepoolest puudega.

„Juhuseid, kus inimesed tõesti ei ole endale selgeks teinud kaardi kasutamise aluseid, leidub ikka väga harva,“ tõdes vaneminspektor Arno Lauk. „Üldiselt ikka teatakse. Mõnedel juhtudel oleme kutsunud inimese politseisse vestlusele. Siis esineb piinlikke olukordi. Oli juhus, kus invakaardiga parkinud neiu väitis, et oli toonud liikumispuudega vanaema Revali kohvikusse – vanaemale helistamisel aga selgus, et oli käinud hoopis trennis.“

Arno Lauki sõnul on politsei eesmärk autojuhte puudega inimese kaartide kasutamise osas korrale kutsuda. Tegemist on n-ö halli alaga. Karistust rikkumise eest ei ole seaduses ette nähtud. „Samuti ei näe ükski õigusakt ette kaardi tühistamist,“ lisas Lauk.

Sel taustal võib lisada, et nii mupo kui riigipolitsei ametnikud on kaartide kuritarvitamisega maadelnud aastaid. Põhiline mure, et kaardi väärkasutamise eest ei saa karistada. Seni puudub ka üleriiklik andmebaas invakaartide kohta. Iga omavalitsus, kes invakaarte välja annab, peab selle kohta enda isiklikku andmekogu. Näiteks kui kaart on välja antud kusagil Lõuna-Eestis, ja sellega pargitakse Tallinnas, kujuneks kaardi välja andmise ja omaniku tausta selgitamine pikaks ja aeganõudvaks. 

Lihtsalt öeldes heitleb riigipolitsei profülaktiliste vestluste abil tervete ja täies elujõus kaardikasutajatega, kes selle kelleltki laenanud või üürinud. Kaardid võetakse rikkumise korral, kui parkimine poile seotud puudega inimese aitamisega, hoiule. Mupo saab aga parkimistrahvi teha, kui kaardi kasutusõigust rikutakse. Sotsiaalkindlustusametini on aga jõudnud ka andmeid, kus kaarti on võltsitud või on seda müügiks pakutud.

Süsteemi on kavas muuta

Riigi Sotsiaalkindlustusameti äriteenuste nõuniku Aika Kaukveri sõnul on aga kavas nn invakaartide süsteemi muuta. Nii on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis  ette valmistamisel Liiklusseaduse muutmise eelnõu, mille üks osa puudutab ka puudega inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi kasutamise regulatsiooni täpsustamist.

Kaartide väärkasutamise vähendamiseks on kavandatud kehtestada selged reeglid. Seda koos kontrolli- ja karistusvõimalustega. „Samuti nähakse eelnõuga ette, et kohalike omavalitsuste asemel hakkab kaarte väljastama Sotsiaalkindlustusamet, mis annab võimaluse keskse registri loomiseks,“ lisas Kaukver. Nii saaks välja antud kaartide üle arvestust pidada. Liiklusseaduse muudatuste jõustumine on praeguse seisuga kavandatud 2022. aasta jooksul.

Eestis leidub ümmarguselt 100 000 nägemis- või liikumispuudega isikut. Aastas annab Sotsiaalkindlustusamet kohalikele omavalitsustele edasi jagamiseks keskmiselt 10 000 kaarditoorikut. Seega moodustavad puudega inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi taotlejad aastas orienteeruvalt 10% kogu sihtgrupist, kellel on selle kaardi kasutamise õigus. Tallinnas on üle 5300 kehtiva kaardi.

  • Parkimiskaart antakse välja puudega isikule, mitte sõidukile.
  • Seda tohib kasutada ainult kaardi saanud isiku sõitudeks ja parkimiseks.
  • Kui kaart kaotatakse või varastatakse, tuleb sellest teatada kaardi välja andnud omavalitsusele.
  • Puudega inimese parkimiskaardi väljastamiseks tuleb esitada omavalitsusele järgmised dokumendid:

Sotsiaalkindlustusameti poolt antud puude otsus paberkandjal või puude kaart liikumis- või nägemispuude kohta.

Foto 3X4

Isikut tõendav dokument

  • Parkimiskaardi taotlust saab esitada ka elektrooniliselt.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.