"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Karmen Joller: lapsed tuleks vaktsineerida kooliaasta alguseks (0)
16. juuni 2021
Karmen Joller. Foto: Mats Õun

“Lapsed tuleks kahe doosiga vaktsineerida kooliaasta alguseks, et uuest kooliaastast ei peaks kartma enam koolide kinnipanekut,” sõnas perearst Karmen Joller.

Perearst Karmen Jolleri sõnul ootab ta väga, et vaktsineerida võiks ka nooremaid lapsi. „Lapsed küll ei nakatu kergesti, kuid nad võivad nakkust täiskasvanutele edasi anda,“ sõnas ta. “Minu arvates tuleks lapsed kahe doosiga vaktsineerida kooliaasta alguseks, et uuest kooliaastast ei peaks kartma enam koolide kinnipanekut.”

Eestis vaktsineeritakse edaspidi vähemalt 12-aastaseid

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon ja vaktsineerimise töörühm peab vajalikuks vaktsineerimist alates 12. eluaastast, kuid täpne töökava ei ole veel teada.

Komisjoni ühe liikme Marje Oona sõnul kasutatakse kliiniliste uuringute põhjal hetkel Moderna ja Jansseni vaktsiini alates 18. eluaastast, kuid Pfizeri vaktsiin Comirnaty on hetkel ainus, mis sobib kliiniliste uuringute põhjal juba alates 12 aasta vanusest.

“Pfizeri COVID-19 vaktsiini Comirnaty osas on viidud läbi uuringud 12-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ning Euroopa Ravimiameti hinnangul on vaktsineerimisest saadav kasu kõigis uuritud earühmades suurem kui võimalikud kõrvaltoimed,” sõnas perearst ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Marje Oona.

“Kas vaktsineerimise vanusepiirid edaspidi muutuvad, sõltub edasiste kliiniliste uuringute tulemustest, vaktsineerimise kasu-riski analüüsi tulemustest ja pandeemia üldise ohjamise määrast,” lisas Oona.

Eestis on COVID-19 tõttu haiglaravi vajanud ligi 200 last

Viroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul põevad küll lapsed COVID-19 täiskasvanutest kergemini, kuid ei saa öelda, et tegemist oleks nende jaoks ka „nohuga“.

“Eestis on COVID-19 tõttu haiglaravi vajanud ligi 200 last ja ligi 20-l lapsel on peale läbipõdemist tekkinud raskekujuline ja potentsiaalselt eluohtlik haigus MIS-C,” sõnas Merits. “Seega on üsna selge, et vaktsiiniga seotud potentsiaalsed ohud on ka lastel palju väiksemad, kui viiruse nakkusega seotud ohud.”

Meritsa sõnul pole ühte arvamust küsimusele, kas karjaimmuunsuse saavutamine on võimalik ilma lapsi vaktsineerimata või mitte. “Arvestades viiruse kohastumisvõimet ja üha paremini levivate variantide ilmumist on vastus pigem, et ei ole,” lausus ta.

“Tõsi, kindel selles olla ei saa ja viirus võiks meid meeldivalt üllatada. Seni paraku on kõik SARS-CoV-2 poolsed üllatused olnud suuremal või väiksemal määral ebameeldivad, nii et põhjust liigseks optimismiks senine kogemus ei anna.”

COVID-19 vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik Gea Otsa sõnul ei hakata veel 12-15 aastaseid inimesi vaktsineerima kutsuma, kuid peagi luuakse võimalus neile, kes seda ise aktiivselt soovivad, samuti riskirühma lastele. Täpsem korraldus töötatakse välja lähiajal.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.