"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Keskkonnaminister: kliimaeesmärkide saavutamisel tuleb arvestada ka majanduslike mõjudega (0)
16. juuni 2021
Albert Truuväärt

“Hetkel pole veel teada, millise kliima- ja energiapoliitika paketiga Euroopa Komisjon juulis välja tuleb, kuid uuringus analüüsitud kolm stsenaariumi on aluseks meie läbirääkimiste positsiooni kujundamisel,” selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Äsja valmis riigikantselei, keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring, mille eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu (EL) 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajanduslikku mõju.

Mõjuanalüüs annab alusandmed, mis võimaldavad Eestil paremini oma seisukohti läbirääkimisteks kujundada, teatas keskkonnaministeerium. Mölderi sõnul võimaldavad uuringu tulemused paremini mõista, milliseid sektoreid ja piirkondi kliimapoliitika võimalik karmistamine kõige tugevamalt mõjutab ning nii saab nende mõjude leevendamisega aegsasti tegelema asuda.

Oluline eesmärk Eestile

Ta kinnitas, et kliimaeesmärkide saavutamine on Eesti jaoks kahtlemata oluline, kuid tema vaates tuleb arvestada ka majanduslike mõjudega. “Tähtis on saavutada tasakaal loodushoiu, kliimaeesmärkide ja majanduse, sealhulgas sotsiaalmajandusliku vaatepunkti vahel,” toonitas Mölder.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on uuringu tulemusi käsitledes oluline arvestada, et need tuginevad prognoosidele. “Uuringu stsenaariumite ja eelduste valikul lähtuti teadaolevast infost. Tegelikud muudatusettepanekud selguvad aga pärast Euroopa Komisjoni paketi avaldamist, misjärel asuvad Euroopa Liidu liikmesriigid nende üle läbi rääkima,” lisas ta. 

Samuti tuleb Klaasi sõnul tulemuste tõlgendamisel arvestada, et ettevõtted on tegelikult juba mõneti ka kliimapoliitika karmistamiseks valmistumas. Ta märkis, et uuringus võeti lähteandmeteks 2019. aasta andmed, mille tõttu ettevõtete värskeimad plaanid ei pruugi uuringu tulemustes kajastuda.

“Samuti ei ole uuringus arvesse võetud investeeringuid, mida riik kavandab järgnevatel aastatel eeskätt Ida-Virumaale, olgu selleks Euroopa Liidu taasterahastu fond, õiglase ülemineku fond või teised vahendid, mis suunatakse rohepöörde elluviimiseks viisil, mis kliimapoliitika karmimaks muutumist kompenseerivad,” lausus Klaas.

Uuringust selgus, et kuna põlevkivisektor on üks heitemahukamaid sektoreid, siis EL-i kauplemissüsteemi karmistamine avaldaks enim mõju just sellele sektorile ja seeläbi laiemalt Ida-Virumaale. Kauplemissüsteemi laiendamine transpordile ja hoonete sektorile mõjutaks aga enim tarbijaid, sest uutest kohustustest ettevõtetele tulenev täiendav kulu on võimalik suunata toodete lõpphindadesse.

Uuringu raames valminud arvutusmudel võimaldab eelduste muutumisel kiiresti koostada uued hinnangud, et analüüsida uute eelduste võimalikku mõju ning vajadusel Eesti seisukohti täiendada.

Läbirääkimised algavad peagi

Läbirääkimised Euroopa Liidu kliimapoliitika uute eesmärkide üle algavad peagi, kui Euroopa Komisjon esitab juulis Euroopa Parlamendile ja EL-i Nõukogule kliima- ja energiapoliitika paketi. See puudutab valdkondlikke direktiive ning määruseid, mille abil Euroopa Liit kavatseb saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Ministeeriumi teatel sisaldab Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapoliitika pakett teadaolevalt 12 algatust, mis puudutavad muu hulgas energeetikat, tööstust, merendust, taastuvenergeetikat, maakasutust ja metsandust. Euroopa Komisjon soovib tõenäoliselt karmistada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ning võimalik on ka selle laiendamine transpordi-, hoonete- ja merendussektorile.

Muudatuste eesmärk on tagada heitemahukate sektorite suurem panus teel kliimaneutraalsuse saavutamiseni.

Uuringu viis läbi KPMG Baltic OÜ koostöös Finantsakadeemia OÜ ja Nomine Consult OÜ-ga.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.