"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Pandeemia tõttu vähenesid inimeste võimalused psühhiaatrilisele abile (0)
17. juuni 2021
Meestel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, peamiselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud psüühika- ja käitumishäired. Foto: Pixabay

“Võrreldes 2019. aastaga oli suurimaks muutuseks asjaolu, et seoses patsientide arvu vähenemisega diagnoositi ka vähem psüühika- ja käitumishäireid. Seda põhjustas olukord, kus koroonapandeemia eriolukorra ajal olid psühhiaatrite vastuvõtud vahepeal peatatud,” kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.

2020. aastal käis psühhiaatri konsultatsioonil seitse protsenti vähem psüühika- ja käitumishäirega inimesi kui 2019. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.

Abi sai pea 10 000 inimest vähem

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi pöördus 2020. aastal psühhiaatri esmasele või korduvale vastuvõtule 96 344 inimest, 2019. aastal oli patsiente ligi 104 000. 

Psühhiaatrid kinnitasid 2020. aastal psüühika- ja käitumishäire 87 996 patsiendil – peaaegu 6400 võrra vähem kui aasta varem. Nagu varasematel aastatel, oli psühhiaatri vastuvõtule pöördujate hulgas rohkem vaimse tervise häirega naisi kui mehi, 2020. aastal ligi 12 000 naist rohkem. 2019. aastaga võrreldes vähenes psühhiaatri patsientide hulgas psüühika- ja käitumishäirega meeste arv üheksa protsenti, samas kui naisi oli viis protsenti vähem. 

Ligi neljandik psüühika- ja käitumishäiretest olid esmakordsed haigusjuhud. 2019. aastaga võrreldes diagnoositi esmakordseid häireid 11 protsenti vähem. Nii meeste kui naiste seas oli enim levinud diagnoosiks ärevus- ja stressiga seotud häired, mis oli sagedaseim diagnoos ka esmakordsetel haigusjuhtudel. Psühhiaatrid registreerisid ärevus- ja stressiga seotud häire enam kui kolmandikul esmakordsetest juhtudest: neli juhtu 1000 mehe ja seitse juhtu 1000 naise kohta. 

Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, enamasti depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel. Meestel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, peamiselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud psüühika- ja käitumishäired. See diagnoos oli enam kui viiendikul meeste uutest haigusjuhtudest, esinedes neli korda enam kui naistel.

Abi vajavate laste hulk on jäänud viimastel aastatel samaks

Alla 15-aastastest käis psühhiaatri vastuvõtul rohkem poisse kui tüdrukuid sarnaselt varasemate aastatega. Laste haigusjuhtude levinumad diagnoosid, eriti poiste hulgas, olid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida diagnoositi vastavalt ligi neli ja kolm juhtu 1000 lapse kohta. 

Psühhiaatria haiglaravilt oli välja kirjutatud 9170 patsienti. Eelnevatel aastatel on neid olnud üle 10 000 aastas. 81 patsienti oli 2020. aastal haiglaravil rohkem kui ühe aasta. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva. Oluliselt mõjutasid koroonapandeemiast põhjustatud piirangud psühhiaatria päevaravi. Päevaravil viibinud isikuid oli kolmandiku võrra vähem, peamiselt piirangute tõttu alkoholisõltuvuse päevaraviteenuse osutamisel. 

2020. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.