"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
METSANDUSE ARENGUAKAVA Tõnis Mölder: puitu tuleb senisest tõhusamalt kasutada, metsasid paremini hoida (0)
17. juuni 2021
Keskkonnaminister Tõnis Mölder. Foto: Scanpix

“Veelgi rohkem inimesi võiks leida tee metsa – nii puhkamiseks, eriala- ja huvihariduseks või koriluseks,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder metsanduse arengukava arutelul.

“Elurikkuse puhul on vaja rohkem tähelepanu pöörata sellele, et kaitse oleks tõhus ning metsaelupaikade kvaliteet ning seisund paraneks,“ rääkis Mölder. “Pikas plaanis on oluline, et metsaökosüsteemi võrgustik toimiks terviklikuna. Peame liikuma tõhusama metsaomanike koostöö poole, mitmekesistama sektoris töötavate inimeste teadmisi ning ehitama toimiva ja mitmekülgset metsakasutust ja –kasvatust võimaldava taristu.“

Mölderi sõnul peame puitu senisest tõhusamalt kasutama. „Oluline on edendada ja toetada meetmeid, mis aitavad meil liikuda suunas, kus iga tihumeeter metsast saadud puit leiab parima võimaliku kasutuse.“

Kestlik majandamine

Rääkides ettevalmistatavast metsanduse arengukavast märkis Mölder, et jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali.

See võimaldab metsadel ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil.

Metsamajanduse planeerimisel püüdleb arengukava ühtlase kasutuse suunas. Kestliku metsanduse alameesmärkideks on see, et metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga; metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline; metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

„Metsanduse arengukava 2030 koostamine on olnud Eesti riigi üks ambitsioonikamaid kaasamisprojekte, mille eesmärk on olnud võimalik laiapõhjaline kokkulepe meie metsade kaitseks ja kasutamiseks,“ sõnas Mölder. „See on riigi väga oluline strateegiline dokument, milles peame leidma tasakaalustatud ning riigi ja erinevate huvirühmade huve arvestavad lahendused.“

Ihaldatud ressurss

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et mets on meie üha ihaldatum ressurss ja seda targemini peaksime hakkama seda majandama. Pikemas perspektiivis aastakümnete pärast on meie eesmärgiks ikka, et metsa oleks vähemalt sama palju kui praegu. ‘

“Metsanduse praeguse olukorra ja edasise käekäiguga seotud probleemid on tõusnud jõuliselt avalikkuse tähelepanu keskpunkti. Üle poole Eestist on mets, kümnendik meie majandusest tuleb metsast ja ilmselt ei ole Eestis inimest, kes metsas käinud poleks. Mets läheb korda, mets on Eesti ja eestlase identiteedi oluline osa,” märkis Alender.

Ta toonitas, et kliimamuutuste seisukohast on väga oluline, et meie metsad oleksid heas tervislikus seisundis ning vastupidavad. “Seepärast tuleb senisest rohkem rõhku pöörata elurikkusele metsas, aga ka metsa uuendamisele ja hooldamisele,” ütles Alender.

Alender rõhutas, et metsanduse arengukava on nii metsandussektorile kui riigile tervikuna väga oluline strateegiline dokument. „Meie sihiks peaks olema jätta oma lastele rohkem ja tervem mets,“ selgitas Alender.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks tõi esile, et metsamaa pindala Eestis on 2,3 miljonit hektarit ning 51% pindalast on metsa all, millega Eesti on Euroopa riikide seas kuuendal kohal. Eespool asuvad näiteks Soome ja Rootsi. Kaitsealuse metsa pindala on samuti kasvanud. Samas on metsa raiemaht viimasel paaril aastal langenud ning metsa tagavara viimasel kümnendil stabiliseerunud.

“Metsa tagavara pole langenud. Kui möödasõitva auto aknast mõnda lageraiet näha, võib tunduda, et mets on täiesti maha raiutud. Kuid tegelikult nii see ei ole. Metsa tagavara on hästi hoitud,” tõdes Denks.

Teadmistepõhine metsamajandus

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rääkis, et seoses kliimamuutustega on Eesti metsad muutumas haavatavamaks erinevatele häiringutele ja kahjustustele. “Parimal teadmisel põhinev metsamajandus aitab suurendada metsade vastupanuvõimet ja vähendada võimalikke kahjusid. Kliimamuutuste tõhusa pidurdamiseta ja metsa kohanemisvõimet parandamata võivad elurikkuse tagamiseks rakendatavad meetmed osutuda kasutuks,” sõnas ta.

Ta kutsus üles nägema metsapoliitika kujundamisel ka laiemat pilti. “Ökoloogiliste ja looduskaitseliste eesmärkide kõrval tuleb arvesse võtta ka metsanduse sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas tööhõive tagamist Eesti maapiirkondades. Kasutades praegusi globaalseid kliimaneutraalsusele suunatud trende, saaks Eesti kasvatada metsandussektoris loodavat lisandväärtust ning luua ühiskonnale laiapõhjalisemat heaolu,” tõdes ta.

Riigikogu konverentsisaalis toimus kolmapäeval keskkonnakomisjoni eestvedamisel metsanduse arengukava hetkeseisu tutvustamine, kus anti ülevaade arengukava koostamise ajakavast ja olulisematest suundadest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.