"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
100 aastat tagasi: trammiliini pikendamine, majaomanikud kiusavad koole ja Setu kultuur ei paku linlastele huvi (0)
18. juuni 2021
Ajaleht Waba Maa 19. juunil 1921.

1921. aasta juunikuu kolmas nädal Tallinnas murrangulisi uudiseid esile ei kergitanud. Loomulikult räägiti suhkru hinnast ja hulkuvatest koertest, aga ka hariduse ja kultuuri probleemidest. Nädal algas eksootiliste külaliste visiidi järelkajade kirjeldamisega ajalehes Tallinna Teataja.

“Setud linna vaatamas. Pühapäewal oli Harjuwärawa mäel Petserist sisse sõitnud setude poolt korraldatud õhtu. Täna waatasid setud, kes kõik rahwariides, Tallinna ilusamaid ja tähtsamaid kohti. Setusid nähes, jäid inimesed tänawatel hulgana seisma, et waadata kes lähewad. Mõned leidsid, et rahwariided (wöödilised, kirjud seelikud ja rindadel suur poolümmargune sõlg) on “ilusad”, teised olid pimestatud nende inetusest.”

Kopli kinnisvarabuum ja hobusevarga tabamine

14.juunil 1921 kirjutas Tallinna Teataja muuhulgas suurest tungist vabade korterite järele ja põgenenud vangi ootamatust tabamisest.

“Korterisoowijaid Koplis palju. Wene-Balti tehase hoolekande kuulutus korterite wäljaüürimise kohta tehase territooriumil asuwates majades on wäga palju korteri soowijaid Koplisse meelitanud. Et hoolekanne ainult mõni sada korterit wälja anda on kawatsenud, siis on iga wälja antawa korteri peale mitu soowijat.”

“Endine hobusewaras ja murdwaras autojuhina Tallinnas kinni wõetud. Hiljuti nägi Nõmmel keegi Greems, et üks autojuht seesama isik on, kes tema wenna juures 1920. a. 200 000-margalise murdwarguse toime oli pannud. Greemsi nõudmise peale arreteeriti mees ja toodi kriminaalpolitseisse, kus ta ennast Rauksmanniks nimetas. Kriminaalpolitseis tunti aga mees ära, et ta mitte Rauksmann ei ole, waid ammu tagaotsitud ärakaranud wang Johannes Paulmann. Paulmann oli Eesti sõjawäes teenides sõjawäe hobuse warastanud, wõeti kinni ja mõisteti kuueks aastaks sunnitööle, põgenes wangist ära ja pakkusoleku ajal tegi Narwas murdwarguse. Nüüd oli ta end walenime all Tallinna poetanud ja elas siis Kordese tän. ilma sissekirjutamata. Teenistusesse oli ta autojuhina astunud ühe meie suurema naabririigi saatkonda. Kui Paulmann kinni wõeti, oli tema pärast isegi diplomaatiline kirjawahetus. Wõõra riigi saatkonda oli Paulmann Rauksmanni nime all teenistusesse astunud, ilma et temalt isikutunnistust oleks nõutud.”

Kultuur ja haridus ei tasu ära

14. juuni Waba Maa kirjutas sellest, et jätkub jõuline võitlus hulkuvate koerte probleemiga.”Koerte marutõbe wastu wõitlemiseks palub linnawalitsus suuremat krediiti, kui senni oli määratud. Ühtlasi suurendatakse maksu 50 margani päewa eest ja 200 margani kinnipüüdmise ja hoidmise eest koera pealt siis, kui omanik koera tahab tagasi saada.”

Lisaks kirjutati samas lehenumbris ka sellest, et Tallinna majaomanikud viskavad välja algkoole, mis nende pindadel tegutsevad ning Setumaalt tulnud kaugete külalistega peetud kultuuriõhtu peavad selle eest vähese publikuhuvi tõttu ise tublisti peale maksma.

“Tallinna majaperemehed linna algkoole wälja wiskamas.  Nagu teada, nõudsid majaperemeeste esitajad linnawolikogus ja linnawalitsuses ägedalt, et üüriseadus saakas hoopis ära kaotatud. Kuid weel enne selle küsimuse otsustamist andsid mitmed majaperemehed selge tõenduse selle kohta, mis siis sünniks, kui üüriseadus tõesti kõrwale heidetaks. Nii on mõned majaperemehed linna kooliwalitsusele nende majades asuw. kooliruumid üles ütelnud, seletades, et nad teisel teel enda majade eest hoopis rohkem üüri saawad. Peab tähendama, et linnawalitsus tarwiliste remontide eest kooli ruumid. rohkem üüri maksab, kui see üüriseaduse järele nõuetaw.”

“Setu-õhtu aineline tagajärg on, nagu kuuleme, kaunis kurb olnud, nii et õhtu korraldajatel ligi paarkümmend tuhat marka omast taskust juure tuleb maksta. Nii on üleüldisene sissetulek Harjuwärawa mäel korraldatud õhtust wähe üle 40 000 marga, sellest teewad aga otsekohesed kulud, nagu linnamaks, üür jne. juba üksi ainult umbes 32 000 marka. Reis Petserist Tallinna ja tagasi maksab aga 15 000 marka, sinnajuure weel tegelaste korter ja ülewalpidamise kulud, nii et üleüldine puudujääk õige tuntaw on.”

Setu kultuuriõhtu nurkale lõpptulemusele viitab ka uudisnupp 15. juuni ajalehes Waba Maa.

“Setude-õhtu korraldajad palusid linnawalitsust seda õhtut lõbustusmaksust wabastada. Linnawalitsus esineb sellekohase ettepanekuga linnawolikogule.”

Tähelepanuks reisijatele

16. juunil 1921 kirjutas Tallinna Teataja sellest, et Balti jaama on tekkinud mitteametlikud “pakikandjad”, kelle eest reisijad hoiduma peaksid.

Wõõrad pakikandjad Balti jaamas. Balti jaama pakikandjad kannawad numbrid ja on raudteel sõitjatele wälimuse järgi tuntud. Wiimase ajal on aga eraisikud, kel pakikandja number puudub, end reisijatele pakikandjateks hakkanud pakkuma. Nende seas on aga palju isikuid, nagu kogemused näitawad, kes pakkide jäädawalt kaowad, kui selleks wähemgi wõimalus awaneb. Reisijad peaks sarnaste pakikandjatega ettewaatlikud olema ja püüdma ainult alalisi numbritega pakikandjaid tarwitada.”

Järgmise päeva numbris võttis Tallinna Teataja nõuks hoiatada kõiki jaanipäevaks Soome reisijaid, et nad ei plaaniks ilma loata riiki kauemaks jääda.

“Hoiatuseks Soome sõitjatele. Jaanipäewa ümber sõidawad Soome suur hulk seltsisid paljude lõbureisijatega. Mõned kawatsewad, nagu kuulda, ühise nimekirja järele Soome sõita ja sinna pikemaks ajaks jääda, mõeldes, et nii hõlpsasti ja odawasti läbi saab. Pole waja wäljamaa passi ega suur passimaksu. Loeme kohuseks hoiatada inimesi seda tegemast. Soomes wõidakse sinnajääjalt kui wäljamaalaselt peatusluba nõuda, ilma wäljamaa passita on seda aga wõimata saada ja nii wõib sinnajääjal hõlpsasti Soome politseiga sekeldusi tulla. Teiseks tuleb hiljem tagasitulijal pahandusi ja sekeldusi Tallinna jõudes, tema peale tehakse kui ilma passita ja lubata wäljamaal käimise pärast protokoll jne. Sellepärast ärgu jäägu keegi, kes ühise nimekirja järele Soome sõidab, ilma lubata maha, waid sõitku ühes tagasi.”

17. juunil 1921 naeruvääristas Waba Maa Tallinnas levivaid juudivastaseid lendlehti.

“Juutidewastalisi kihutuslehti  on Tallinnas mingisugune juutidewastane wandeselts “Patrioot” laiali laotanud. Niisuguse lendlehe leidsime ühe “Waba Maa” ruumide ukse küljest. Lendlehed, mis ise Eesti keele mõistmisest kõige paremat tunnistust ei anna, on masinal kirjutatud ja heliografeeritud. “Organisatsioon” ähwardab juutide wastu kõige karmimaid abinõusid tarwitada, püüda häwitada armutalt nende warandust.

Oleme kindlad, et niisugused jaburdamised, mis wäga prowokatsiooni järele lõhnawad, ühtegi eestlaste “juudipogrmmo” tegema ei wii, sest waranduse häwitamine ei istuta mitte kellegisse “rahwuswahelisi ja patrioootilisi tundeid”, nagu seda loodab salajane organisatsioon, kelle esitajal isegi julgus puudus kihutuslehte toimetusse tuua.”

Odav suhkur ja pikem trammisõit

Tallinna Teataja 18. juuni numbrist võis lugeda rõõmusõnumit, mille kohaselt suhkru hind on taas langema pööranud.

“Suhkru hind alaneb. Suhkru hinnaks on kauplustes juba 26 marka nael määratud. Hinna langemist on weel oodata, sest suhkrut tuleb suuremal arwul sisse.”  

Olulise teemana märgiti Tallinna Teatajas ära ka linna mootortrammi lähiaja arenguplaanid.

“Peale jaanipäewa hakkab tramwai kuni Peetri platsini liikuma. Linna ehitusosakond on otsustanud kohe peale jaanipäewa mootortramwai liikumist kuni Peetri platsini laiendada. Juulikuu alguses wõib loota selle kawatsuse teostamist. Peetri platsilt tuleks tramwai tagasi Narwa maanteele. Sügiseks loodetakse tramwai Pärnu maanteel kuni Tondini käima panna. Iseäranes sõjawäelased nõuawad, et tramwai Tondini käima hakkaks.”

Waba Maa oli, nagu tavaliselt, Tallinna teemade lahkamisega ajast päevajagu maas ning võttis mootortrammi küsimuse arutusele nädala viimases lehenumbris, 19. juunil 1921.

“Mootortramwai sõiduliini laiendamine. Senni tegi mootortramwai sõitusid Wene turult Kadriorgu, kuid nüüd mõeldakse liiga lühikese liini pärast seda pikendada. Peale Jaanipäewa algab liini ehitus ümber Peetri ausamba, kuhu ka uued peatuskohad paigutatakse. Nii sõidab tulewikus tramwai Kadrioru poolt tulles ümber Peetri ausamba ja laseb sõitjaid Wene turu asemel Peetri platsil maha. Sellega oleks  lühendatud linna sisse minejate jalawaew. Mis sõidu hinnasse puutub, siis on loota, et see endiseks jääb.”

Tulewiku kawatsustes seisab aga tramwai tegewuse laiendamine Pärnu maanteed mööda üle raudtee kunni Tondini. Sõit sellel liinil sünniks juba kindla tunniplaani järele, mis publikumile  teada antakse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.