"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Anneli Ott: kultuuriranits võimaldab lastel tasuta käia kultuurisündmustel (0)
18. juuni 2021
Anneli Ott Foto Scanpix

„Kultuuriranits võimaldab edaspidi igal lapsel käia 2-3 kultuurisündmusel aastas,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „See on kindlasti laste huviharidust täiendav meede. See näitaks heast küljest ka omavalitsuste ja kultuurivaldkonna koostööd.“

Ta tõi riigi uuest toetusest laste huvihariduse valdkonnas esile kavandatava kultuuriranitsa projekti, millega toetatakse enam kui 7 miljoniga paremat ligipääsu kultuuriüritustele.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et lisaeelarvega on eraldatud täiendavaid summasid juba alanud õpihuvi laagritele, milles suve jooksul peaks osalema tuhandeid koolinoori. Samas huvihariduse korraldamine on tema sõnul omavalitsuste ülesanne ning nad peavad ka ise laste huviharidusse senisest rohkem panustama.

„Riigi poolt mõni aasta tagasi huvihariudusse pandud enam kui 14 miljonit eurot on oma ülesande täitnud,“ märkis Kersna. „Huviharidus on muutunud mitmekesisemaks ning selle kättesaadavus paremaks. Kui edaspidi kohalike omavalitsuste toetus kasvab, siis saavad nad ise otsustada, millisesse huvihariduse valdkonda on see kasulikum suunata. Riik saab siin anda suundasid ja soovitusi.“

Rääkides lõppenud raskest kooliaastast, ütles Kersna, et sellele saab nüüd panna ühe rasvase punkti. „Vaatamata pikale distantsõppele olid koolilapsed kokkuvõttes tublid. Saame hea tujuga pidada lõpupidusid,“ lausus ta.

Distantsõppe osas näitasid viimased küsitlused, et sellega sai hästi hakkama kaks kolmandiku õpilastest. Kolmandikul oli distantsõppega rohkem või vähem probleeme. Samas näitas küsitlus sedagi, et 82% õpilastest oli ka distantsõppel olemas koht, kus õppida.

Vähe puuduti viiruse tõttu ka lõppenud riigieksamitelt. Eesti keele riigieksamilt oli kokku puudujaid kõige vähem –  6%. „Kes plaanisid ülikooli minna tegid vajalikud 1-2 eksamit ära. Igaks juhuks eksamite tegijaid oli vähem,“ märkis ta.

Kersna kutsus üles valmistuma paremini sügiseks sellega, et nii õpetajad kui ka vanemad õpilased oleksid võimalikult palju vaktsineeritud. „Tartu Ülikooli viimane uurimus näitas, et kahju koolide sulgemisest on suurem kui sellest, et need on vaatamata nakatumise ohule avatud. Distantsõpe on raske eriti 1.-6. klassi õpilastele, kes peavad saama käia koolis.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.