"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kindlustajad: kihutamise tõttu juhtub üha rohkem liiklusõnnetusi (0)
18. juuni 2021
Lasnamäel Laagna teel 21 juuni 2020. a. õnnetuses osalenud sõidukid. Foto: Albert Truuväärt

“Kui piirangute ajal liiklussagedus vähenes, siis tühjematel teedel tõusid sõidukiirused. Kasvas kokkupõrgete ja teelt väljasõitude osakaal, sest kihutades kaotati auto üle kontroll,“ ütles LKF-i kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets, kelle sõnul on tänavu liiklusõnnetuste arv taastunud koroonakriisieelsele tasemele.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt registreeriti maikuus 2570 liikluskindlustusjuhtumit, mida on 30 protsendi võrra rohkem võrreldes eelmise aasta maiga, sealjuures on kasvanud kihutamise tõttu juhtunud avariide hulk.

“Nüüd on tavapärane elu taastumas ja liiklejaid rohkem. Sõidukiirused on aga paraku ikka suuremad, mistõttu õnnetuste arv ilmselt jätkab kasvamist,“ sõnas Reimets.

Tänavu viie kuuga on registreeritud 13 970 liikluskindlustusjuhtumit, mille kogukahju on 25 miljonit eurot. Neist 1000 liiklusõnnetust juhtus Eesti sõidukiga välismaal.

Reimets tunneb muret, et suvekuudel võib kihutamise tõttu inimvigastustega õnnetuste arv kasvada. “Suure sõidukiirusega vastassuunda kaldumisel või möödasõidul toimunud kokkupõrkel saavad sageli inimesed kannatada. Suviti on olnud traagilisemad ka ristmikel toimunud kokkupõrgete, tagant otsasõitude ja teelt väljasõitude tagajärjed,“ selgitas ta.

PZU Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Jaanus Tanne sõnul on suur kiiruse ületamine raske hooletus, mis annab aluse kahju hüvitamisest keeldumiseks. “Kui liiklusõnnetuse põhjustaja ületab kiirust rohkem kui 40 km tunnis, siis kannatanutele hüvitatakse kahju, aga hiljem nõutakse see süüdlaselt tagasi. PZU praktikas on traagilisemad õnnetused juhtunud Tallinnas, kus suurel kiirusel põhjustatakse inimestele vigastusi ja teistele autodele ulatuslikke kahjustusi,” ütles Tanne.

Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul juhtub nutiseadme tõttu üha enam liiklusõnnetusi. “Isegi paar sekundit nutitelefoni jälgimist võib lõppeda eesolevale autole tagant otsasõiduga. Sageli kaldutakse ekraani vaadates oma sõidurajalt kõrvale või ei märgata teele sõitvat ratturit. Mida suurem on kiirus, seda pikema tee läbib sõiduk juhi tähelepanuta,” ütles Kisand.

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.