"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Tondiraba säilitas oma loodusliku eripära (0)
18. juuni 2021
Foto: Albert Truuväärt

Hiljuti avastati Tondirabal looduskaitse all olevate harivesilike asuala, mis lõi mitmed senised ehitusplaanid segi. Nüüd on seniseid plaane muudetud ja näiteks varem otse üle vee plaanitud sild tuleb sik-saki kujuline.

Sild vesilike vaatlemiseks tuleb suurelt jaolt väikest neeme pidi, mille ümber vesilike asuala paikneb. Elupaiga säilitamiseks tuleb ehitajal juba valmis tellitud sillamoodulid teistmoodi paigutada. Taolisi käigu pealt ümber mõtestamist on Tondirabas aga palju.

“Kogu selle projektiga on seotud hästi palju erinevaid inimesi – ühed on sellised puht materialistlikud, aga teised loomeinimesed,“ selgitas Tallinna Teede AS juhatuse esimees Jüri Läll, “Ja kui loomeinimene tuleb ükskord välja platsile ja näeb, mida on tehtud, igal juhul tekib tal uus mõte. Eks me siis kuulame ära, mis see mõte on ja kas see mõte on võimalik meie praeguste plaanide kohaselt ellu viia.”

See pole ainuke sild, mis looduse vaatlemiseks või mõne paiga erilisuse rõhutamiseks luuakse. Ettevalmistused sildade rajamiseks on põhimõtteliselt tehtud. Looduslikkuse säilimist näitab seegi, et sinna metsa sisse ehitatud võsaonnid ja üle rabajärve kraavi rajatud puupurre jäetakse alles.

“Siit on kaevandatud, siit on paasi ära viidud, siit on turvast ära viidud ja siis on kõiksugu ehitusprahti asemele toodud. Aga siis on see asi jäetud kahekümneks-kolmekümneks aastaks rahule ja siis on tekkinud selline isetekkeline puistu,” iseloomustas Kadrioru Pargi juhataja Ain Järve Tondiraba kujunemist, “Ja selle isetekkelise puistu omapära on ju see, et kohalik kogukond on siit saja meetri kaugusel – suured üheksakordsed korrusmajad. Kui meie siia tulime, avastasime, et nad on kogu selle intiimse ala, kus on siis ehtne looduslik rabajärv, täis tippinud salapäraseid käiguteid ja see on ka üks põhjus, miks me ütlesime: ei, siia ei tule asfalti, siia ei tule graniitsõelmetest teed. Siia tulevad täpselt need rajad, mida on meie eelkäijad siia sisse tallanud.”

Aktiivse ajaveetmise alad ehitatakse ümber kasvava metsa nii, et need ei rikuks pargis elavate liikide mitmekesisust. Mets ja rabajärv jäävad suurtest töödest puutumata.

“Kui sa vaatad natukene tähelepanelikumalt minu selja tagust – see oli algselt mõeldud niimoodi, et me teeme sinna niiöelda kaldatee. Kui me avastasime, et seal on turbavallid, mis on täis samblaid, samblikke ja pohli, ja kui sa räägid kohaliku kogukonnaga ning kogukond ütleb, et kuule, jäta meile need pohlad alles, jäta meile need lilled alles, siis sa saadki aru, et sellel asjal on tunduvalt suurem tähendus, kui see, et sa inimvõimuga teed siia niiöelda steriilse pargi,” sõnas Järve.

Tondiraba Park peaks tervenisti valmima augustis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.