"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
KES VASTUTAB TOIDUKULLERI TÖÖÕNNETUSE KORRAL? Tarbija mugavus toidab töötajavaenulikku süsteemi (0)
19. juuni 2021
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

“Keegi ei taha enam loobuda mugavast ja odavast teenusest, mida platvormid vahendavad,” märkis TalTechi järeldoktor-teadur Kaire Holts. “Platvormitöötajatel seevastu puudub hääl, nende mured jäävad kuulmata.”

Holts töötab Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis, kus ta uurib platvormitöö olemust Eestis. Tema juhitud uuring, mida rahastavad Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Teadusnõukogu, põhineb süvaintervjuudel erinevate platvormitöötajatega.

“Oma uuringus tahtsin ma aru saada, miks valivad inimesed platvormitöö ja kuidas on nende töötingimused. Eestis domineerib positiivne platvormide kuvand. See torkab eriti silma, kui panna see Euroopa platvormimajanduse konteksti. Selle populaarsus kasvab ja platvormi töös nähakse midagi uut ja huvitavat, mis tuleb vastu inimeste vajadusele paindlikkuse järgi,” tõdes Holts.

Probleemi nähakse eelkõige töötajates

Platvormitöös nähakse Kaire Holtsi sõnul omamoodi uut elustiili, mis toob värskendust meie tööellu  ja teeb meie elu mugavamaks.

“Kui räägitakse probleemidest, siis probleeme nähakse põhiliselt töötajates. Nad kõik ei tee endale sotsiaalkindlustust, kuigi võimalus selleks on olemas. Nad ei deklareeri oma tulusid, kuigi see on tehtud lihtsaks. Probleemi nähakse ka nendest töötajatest, kes ei räägi võib-olla piisavalt eesti keelt,” loetles Holts.

Kui Euroopa kontekstis hakkab silmaplatvormi töötajad kasvav rahulolematus ja ka kriitika platvormide suunas, siis Eestis jääb Holtsi hinnangul mulje, nagu platvormitöötajad oleksid rahul.

“Algselt oletasin, et selline üleüldine rahulolu on tingitud sellest, et platvormi töötajad saavad teenida üle Eesti keskmise. See oligi platvormide algusaastastel niimoodi, kui tasud olid kõrgemad ja konkurents oli väiksem. Aga teemasse süvenedes avanes teine pilt,” märkis ta.

Vajadus paindlikkuse järele

Peamine põhjus, mis ajendab inimesi platvormitööd tegema, on vajadus paindliku töö järele.

“Siin on hästi oluline küsida, et miks on inimestel seda paindlikkust vaja. Lähemalt uurides selgus, et seda paindlikkust on vaja selleks, et saaks mingi muu tegevuse kõrvalt lisaraha teenida, kas siis nädalavahetustel või õhtutundidel,” selgitas Holts populaarsuse tagamaid.

“Sellele järgneb madal sisenemise lävend – seda tööd on lihtne alustada. Selleks ei pea läbima tööintervjuusid või osutuma valituks. Neile, kes ei räägi eesti keelt, on see mõnikord ainuke võimalus Eestis tööd leida,” nentis ta.

“Minu uuringust selgus, et neid, kellele see lisaraha teenimine on neid, kellele see lisaraha teenimine on eluline vajadus, et üldse toime tulla. Aga on ka neid, kes tahavad mingit väikest luksust endale lubada – näiteks reisi välismaale või mootorratast. Või nagu üks taksojuht ütles mulle: iganädalase igapäevatööga esmaspäevast reedeni teenib endale leiva ja nädalavahetustel platvormitööga vorsti sinna peale.”

Platvormitöötajatel puudub hääl

Kuigi platvormitöötajate olukord on laias laastus ühtviisi keeruline kõikjal Euroopas, on selle kuvand Eestis siiski positiivne. Selle peamiseks põhjuseks peab Kaire Holts tarbija mugavust.

“Kui Eesti platvormi töötajate olukord ei erine olukorrast teistes Euroopa Liidu maades ja Suurbritannias, siis tekib küsimus miks on platvormi töö kuvand Eestis nii positiivne. Kes on selle kuvandi kandjad? Selle kandjaks on suuresti teenuste kasutajad. Keegi ei taha enam loobuda mugavast ja odavast teenusest, mida platvormid vahendavad,” tõdes Holts.

“Seda kuvandit kannavad ka platvormid ise lobitööga. Platvormitöötajatel seevastu puudub hääl, nende mured jäävad kuulmata. Samuti on just needsamad platvormitöötajad sageli ka ise mugavate platvormiteenuste kasutajad. Ja inimesed lihtsalt lepivad, kuna nad saavad vastutasuks paindlikkuse,” lisas ta. 

“Platvormitöö kindlasti jääb meiega aga selleks, et rohkem inimesi saaks sellest kasu ja ühiskond võidaks, tuleb kindlasti lahendada vastutuse küsimus. Kes siis ikkagi vastutab, kui inimene jääb haigeks või kui juhtub tööõnnetus? Meil on vaja ka tõsta platvormitöötajate kollektiivset võimekust, et nad saaksid teha kollektiivläbirääkimisi. Samuti on vaja dialoogi erinevate osapoolte vahel, mida meil praegu ei ole.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.