"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Koroonakriis õpetas ühiskonna vajadusi enda omadest ettepoole tõstma (0)
19. juuni 2021
Scanpix

«Esialgu muretsesime põhiliselt vanade ja väetite või raskete kaasuvate haigustega patsientide pärast. Samas esines juhuseid, kus noor ja eelnevalt täiesti terve inimene lahkus koroonaviiruse tõttu elavate seast vaatamata meditsiinis kõikidele kättesaadavatele vahenditele,» ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusosakonna juhataja dr Nele Rasmann, kes oli üks 1150 meditsiinitöötajast, keda linnapea Mihhail Kõlvart kutsus Botaanikaaeda tänuvastuvõtule.

Koroonapandeemia nõudis kõigilt meedikutelt valmisolekut töötada intensiivsemalt ja tavapärasest töörütmist erinevalt. «Lühikeseks ajaks suudab enamik inimesi end kokku võtta, kui aga pingutus kestab pikalt, jõutagavarad ammenduvad,» nentis dr Nele Rasmann.

Dr Rasmanni kinnitusel tuleb tänulik olla, et see viirus ei põhjusta raskeid haigusnähte lapseealistele. «Suure hulga hingamispuudulikkusega laste ravimine oleks olnud kordades hullem nii meedikutele kui lapsevanematele,» sõnas ta.

Nakkusarsti sõnul oli haiglasse sattunud patsientide ühiseks tunnuseks reeglina lisahapniku vajadus. «Samas vajasid stabiilsena hoidmist ja ravimist koroonahaigete muud kaasuvad haigused, mõnikord ägedad, mõnikord kroonilised,» lisas ta.

Kui esialgu oli püüe koondada kõik koroonaviirusega patsiendid nakkusosakonda ja raskete hingamisprobleemidega intensiivraviosakonda, sai peatselt selgeks, et haiguse kõrgajal olid selle viirusega sunnitud töötama kõik haiglad.

Raske on sellises olukorras ülehinnata kolleegide tähtsust. «Nakkuskliinikus töötasid meedikud meeskonnana külg külje kõrval. Tehti suurema nurisemiseta ületunde, mis küll tasustati, kuid pikapeale tekkis lihtsalt tunne, et vaja on puhkust – rahaga üleväsimust ei kompenseeri,» meenutas Nele Rasmann. «Keerukas oli ka sellel osal haiglapersonalist, kes suunati abikätena koroonaosakonda tööle ning kes pidid kohanema uue töökoha, uute töökaaslaste ja uue töökorraldusega.»

Isiklik elu ununes sootuks

Enamik inimesi vajab stabiilsust, mitte pidevaid väljakutseid. «Vaid meditsiinivõhik võib arvata, et kirurgia- ja siseosakonna meditsiiniõdesid võib probleemideta omavahel vahetada. Nii sattus ette kolleege, kes ei suutnudki stress-situatsiooniga toime tulla ja suundusid oma tavatöökohale tagasi,» tõdes dr Rasmann. «Vaim oli valmis, kuid liha nõder… või vastupidi.»

Nüüdseks on meist kõik jõudnud kaitsemaske päris pikalt kanda. «Arvan, et visiiride, maskide, kinnaste ja kitlite pideva kandmise raskus osakonnas on mõnevõrra ületähtsustatud probleem – selle nõudega harjus tegelikult kiiresti,» tõi Nele Rasmann välja. «Oli isegi naljakas, et mõne kaastöötajaga sai tehtud mitmeid kuid kõrvuti tööd n-ö silmade, hääle ja maski kombinatsioonina, kuid tavaelus ilma maskita kokku juhtudes ei pruukinud inimest ära tundagi – vaatad otsa ja mõtled: ma olen teda kuskil näinud…»

Küll aga andis kaitseriietuse selgatõmbamine juurde füüsilist koormust: palavusega higi voolas ning vedelikuvajadus kasvas kordades. Sellest suurem oli dr Rasmanni sõnul psühholoogiline koormus. «Kogu aeg tagus meeltes, et peab igal juhul hakkama saama, ei tohi ise haigeks jääda, ei tohi kolleege alt vedada, ei tohi viirust koju viia, ei tohi ravivigu teha,» loetles ta. «Paljud kolleegid on tunnistanud, et väga pikaks ajaks unustati isiklik elu täiesti ära ja esiplaanile tõsteti töö. Alles nüüd hakkame sellest rabelemisest järk-järgult taastuma ja väljaspool tööd oleva maailma ilule jälle tähelepanu pöörama.»

Läbi põdeda või vaktsineerida

Kui pärida, mis koroonaviirusega võideldes enim üllatas, pahandas või hirmutas, vastas nakkusarst Rasmann, et teda kurvastab inimeste loobumine vaktsineerimisest. «Vaktsineerimine ei ole oluline mitte ainult indiviidi, vaid ka kogukonna seisukohalt,» rõhutas tohter. «Kui mina end vaktsineerin, vähendan sellega riske oma lähedaste, kolleegide ja ka visiidile tulevate patsientide jaoks. Arvestades koroonaviiruse senist käitumist ei ole inimkonnal temast pääsu enne, kui oleme immuunsuse saavutanud ehk haiguse kas läbi põdenud või selle vastu vaktsineeritud. Nakkusarstina ma kolmandat võimalust ei näe.»

Küllap saab oma mõju olema ka pandeemia ajal edasilükatud arstilkäikudel, kuid dr Rasmanni kinnitusel oli see nakatumisriski vähendamiseks möödapääsmatu otsus. «Äge, kiiret sekkumist vajav haigestumine võeti igal juhul ravile, rüpeskäsi ei istutud,» toonitas ta. «Meedikud, kes oma igapäevast tööd teha ei saanud, suunati võimalusel tööle koroonaviirushaigetega.»

Oluliselt kurvem situatsioon oli arsti sõnul see, kui tuldi haiglasse ja nakatuti koroonaviirusega seal. «Vaatamata väga sagedastele testimistele juhtus haigla tavaosakondadesse ka asümptomaatilisi koroonaviiruse kandjaid, kes ise ei põdenud, kuid olid võimelised teisi nakatama,“ tõdes ta. «Seepärast pean ülioluliseks veel nüüdki rõhutada, et karantiiniperioodil tuleb püsida kodus ja piirata suhtlusringi.»

Mõtiskledes, kas koroonaepideemias ka midagi positiivset võiks näha, tõi Nele Rasmann esile, et kogu maailmas, sealhulgas Eestis – ning meditsiinisüsteemis – õpiti leppima suhteliselt kiirete ja sageli ka väga ebamugavate ümberkorraldustega: kui on vaja, tuleb ära teha. «Teisisõnu, õpiti ühiskonna vajadusi enda omadest ettepoole tõstma,» märkis ta. «Paljud hakkasid oluliselt korralikumalt käsi pesema, see harjumus aga hoiab inimestest eemal ka mitmeid teisi hädasid.»

Reedel, 18. juunil kogunesid Botaanikaaeda linnapea Mihhail Kõlvarti tänuvastuvõtule linna haiglate meditsiinitöötajad, kes töötasid koroonakriisi eesliinil.

Linnapea tunnustas ja tänas kõiki Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla koroonaosakondade ja eesliini töötajaid ning Tallinna Kiirabi meeskonnaliikmeid. Vastuvõtule oli kutsutud 1150 meditsiinitöötajat, kelledest ühena tunnustati ka Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarsti, nakkusosakonna juhataja dr Nele Rasmanni.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.