"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Et "head kavatsused" ei soodustaks lageraiet (0)
21. juuni 2021
RMK raietööd. Foto: Scanpix

Seni on pelletikütet peetud üheks keskkonnasõbralikumaks lahenduseks, kuna pelletid ehk saepurugraanulid on toodetud saepurust ja höövlilaastudest, mida hinnatakse CO2-neutraalse taastuva biokütusena. Nüüd aga soovib Brüssel looduskaitsjate ja teadlaste survel karmistada jätkusuutlikkuse kriteeriume, et mõõta, milliseid biomassi liike – mis hõlmavad ka pelleteid – liigitada taastuva kütuse hulka.

Biomass moodustab peaaegu kaks kolmandikku taastuvenergiast Euroopa Liidus, edestades tuule- ja päikeseenergiat. Suure panuse Euroopa tohutult kasvanud pelletiärisse annab ka Eesti. Algselt oli idee, et ahju läheb oksarisu, saepuru ja muud tootmisjäägid, mis pressitakse kokku erilisteks pulgakesteks ehk pelletiteks, kuid kuna EL-i toetused on olnud suured ning kliendid nõudsid üha rohkem rohelist energiat, on keskkonnakaitsjate sõnul tekkinud motivatsioon liiga palju nö pärispuitu põletada.

Ühel pool seisavad looduskaitsjad ja -uurijad ning kohalikud kogukonnad, kelle sõnul on kasumiahnusest tõugatud raie ületanud Eestis mõistlikud piirid. Teisel pool aga metsaomanikud ja -töösturid, kes lükkavad ümber väited pelletitööstusest tulenevast raiesurvest. Kas metsa raiumine ühes Euroopa otsas ja põletamine teises otsas ikka on kliimale ja inimkonnale positiivne?

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.