"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kolmveerand elanikest suhtub kaitsepookimisse soosivalt (0)
21. juuni 2021
Hiljutise küsitluse tulemustele tuginedes võib öelda, et inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse püsib 77 protsendi juures. Foto: Ilja Matusihis

80 protsenti inimestest leiab, et koroonaviiruse leviku suhtes tuleb endiselt valvsust säilitada ning 77 protsenti suhtub kaitsepookimisse soosivalt, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud jaTuru-uuringute AS poolt läbi viidud uuringust.

Vaatamata viiruse leviku vähenemisele ja nakatumisnäitajate järsule langusele püsib Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku võimaliku tõusu suhtes endiselt kõrgel, vahendab BNS.

Elanikkonnaküsitluse tulemustest selgib, et olukorda kriitiliseks hindavate inimeste osakaal on võrreldes mai lõpuga vähenenud 19 protsendilt kümnele. Samas nende inimeste osakaal, kelle hinnangul on terav kriis möödas, kuid ohutusabinõude järgmine jätkuvalt vajalik, on kasvanud 62 protsendilt 70 protsendile.

Seitse protsenti elanikest leiab, et hullem on möödas ja võib elada rahulikult edasi nagu varem, 9% inimeste hinnangul polegi aga olukord kunagi kriitiline olnud. Keskmisest levinum on selline suhtumine vanuserühmas 35-49, mitte-eestlaste seas, inimeste seas, kes end COVID-19 vastu vaktsineerida ei soovi või kelle tutvusringkonnas pole keegi olnud haigestunud.

Inimeste hoiak on jätkuvalt ettevaatlik

„Nakatumiste arv on Eestis hetkel küll madal, kuid samas oleme teadlikud, et mujal maailmas on ilmnenud uued COVID-19 viirustüved, mistõttu on inimeste hoiakud ettevaatlikud,“ sõnas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu. „Kuigi praegu on olukord hea, ollakse mures võimaliku uue viiruselaine pärast, mistõttu peetakse ka valvsuse säilitamist oluliseks.“

Juuni keskel hindas 87 protsenti inimestest end koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega hästi või üldjoontes kursis olevaks. Mida vanema vanuserühmaga on tegu, seda sagedamini hinnatakse oma teadlikkust kehtivatest meetmetest heaks. Keskmisest kõrgemalt hindavad oma teadlikkust meetmetest ka mitte-eestlased ning Kirde-Eesti elanikud.

Tänavu aprillis võeti Eestis kasutusele süsteem, mis eristab rohelist, kollast, oranži ja punast koroonaviiruse leviku riskitaset. Elanikest 51 protsenti on enda hinnangul selle aja jooksul alati või enamasti teadnud, milline riskitase Eestis parasjagu kehtib. 36 protsenti inimestest pole seda enamasti või kunagi teadnud ning kümme protsenti pole riskitasemetest kunagi kuulnud. 

Pea 80% vaktsineerimise poolt

Inimeste mure koroonaviirusega nakatumise pärast on kevade jooksul stabiilselt vähenenud, kuid juuni keskpaigas muretseb nakatumise pärast endiselt 54 protsenti. 77 protsenti usub, et nende käitumisest sõltub see, kui hästi õnnestub Eestis viiruse leviku piiramine.

Soosiv suhtumine vaktsineerimisse püsib 77 protsendi juures. Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa ka juba vaktsineeritud. Lisaks 52 protsendile elanikest, kes on juba vaktsineeritud, plaanib end kindlasti vaktsineerida 14 protsenti elanikest ning 11 protsenti  pole veel otsustanud, kuid ilmselt vaktsineerib. Kindlasti või pigem ei soovi end vaktsineerida 20 ning selge seisukoht puudub kolmel protsendil elanikest.

Peamiseks pooltargumendiks vaktsineerimisele on jätkuvalt veendumus, et vaktsiinid pakuvad piisavalt tõhusat kaitset ning kartus COVID-19 haiguse ohtlikkuse ees. Uue pooltargumendina on lisandunud soov saada COVID tõendit, et lihtsamini reisida, kontsertidel käia jne. Peamise vaktsineerimise vastuargumendina nimetatakse kartust, et vaktsiinide kõrvaltoimed on liiga ohtlikud. Põhimõtteliste vaktsineerimise vastaste osakaal elanikkonnas püsib kolme protsendi juures.

Enim usaldatakse arste ja teadlasi

Kõige usaldusväärsemateks infoallikateks vaktsineerimise kohta teabe saamisel on Eesti elanike jaoks jätkuvalt Eesti arstid ja teadlased, keda märkis kolme usaldusväärsema infoallika seas 49 protsenti  vastanutest, ning oma perearst, pereõde või raviarst, keda märkis 42 protsenti. Inimestest, kes end vaktsineerida lasta ei soovi, ei usalda 30 protsenti vaktsineerimise teemadel ühtegi infoallikat.

Võrreldes mai lõpuga on elanike stressitase vähenenud – 30 päeva jooksul on stressi kogenud 70 protsenti (mai lõpus 75 protsenti), sealjuures suurel või väga suurel määral 23 protsenti (mai lõpus 29 protsenti). Stressi kogemine on seda levinum, mida noorema vanuserühmaga on tegu. 

Elanikest 34 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekut (mai lõpus 40 protsenti). Sissetulekute vähenemist tunnetavad sagedamini mitte-eestlased (mitte-eestlastest 48 ja eestlastest 27 protsenti). Regionaalses võrdluses esineb sissetulekute vähenemist kõige enam Kirde-Eestis, kus sissetulekute vähenemist tunnetavad pea pooled  elanikest.

Elanikest 23 protsendi  hinnangul on neil oma praeguse sissetuleku juures raske hakkama saada. Toimetulekuraskusi esineb keskmisest sagedamini mitte-eestlaste (28 protsenti), madala haridusega inimeste ning Kirde-Eesti elanike seas (36 protsenti).

Küsitluse tellis sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 31. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 14.-17. juuni. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.