"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
LIIKLUSNÕUSTAJA Kuni sõidueksamite järjekordi lühemaks ei muudeta, lähevad mõnedki sõitma ilma juhiloata (0)
21. juuni 2021
Õppesõitja Martin ütleb, et ei loo enesele illusioone: enne eksamile minekut tuleb harjutada vähemalt 100 sõidutundi, kuigi ametlik nõue on üle kolme korra vähem. Albert Truuväärt

Sõidueksamite ajad juhiloa taotlejatele on muutunud kuumaks kaubaks, sest näiteks Tallinnas saab esimesel katsel läbi vaid 40% ja kordusüritajad tekitavadki peamise järjekorra. Ajal, mil raha eest end ettepoole ostetakse, saab üha selgemaks, et kogu süsteem vajab reformi, sest liiklusse satub väheste oskustega juhte. “Pikkade eksamijärjekordade tõttu oleme märganud inimesi, kes otsustavad hakata sõitma ilma juhiloata,” väidab liiklusnõustaja Mark Uusküla.

“Hei, soovin osta automaatkastiga sõidueksami juunikuuks Tallinnas. Pakun aega vastu 19. juulil Tallinnas ning maksan sinu soovitud summa peale.” Facebookis on terve grupp, mis taolisi kuulutusi täis.
“Ettepoole ostmine” võib maksta sadu eurosid. Pole ka ime, sest nende ridade kirjutamise ajal pakuti eksamiaegu üle Eesti ühtlaselt igal pool augustisse-septembrisse.
Kui oled näiteks viimastel nädalatel autokooli lõpetanud, peaks oma teadmisi seega mitu kuud “soojas hoidma” ja soovitavalt hulga lisasõidutunde võtma, sest kuude jooksul läheb õpitu lihtsalt meelest ära.

Tänapäeva defitsiit: eksamiajad

Asjatundjate sõnul oleks pärast autokooli optimaalne aeg eksamile tulla paari nädala või hiljemalt kuu jooksul. Nõnda jääbki lisatundide võtmise kõrval – aga see nõuab hulga raha – veel kaks võimalust. Kas püüda kiirem eksamiaeg osta endale sotsiaalvõrgustikes, makstes paarsada eurot, või tasuda mõnikümmend eurot kuus spetsiaalsele nn monitooringuettevõttele. Too jälgib oma kübervõimekust kasutades vahetpidamata, et ehk tekib transpordiameti e-teeninduses mõni ootamatu auk ehk varasem vaba eksamiaeg. Kliendi jaoks broneeritakse see viivitamatult.
Meelde tulevad kunagised defitsiidiaastad, kui järjekorras seismisest kujunes mõne jaoks elukutse: asuti juba öösel enne kaupluse uste avamist seisma, et tasu eest koht hommikul kellelegi huvilisele loovutada. Kui palju esineb sotsiaalvõrgustikes nn professionaalset hangeldamist, võib muidugi vaid oletada. Igal juhul on väiksemate kuutasude eest kliendile sobiva aja otsimine kujunenud peale üksiküritajate veel ka mitmete väikefirmade tegevusalaks.
Peamiselt tekitavad järjekorra varem eksamil juba korra või mitu korda läbi kukkunud inimesed.
“Mulle on juba praegu selge, et nõutavatest tundide arvust sõiduoskuseks ei piisa,” ütleb Martin (38). Ta on just lõpetanud instruktori valvsa pilgu all manööverdamisharjutused Mustamäe õppesõiduplatsil.
Laomajanduses tegutsevale Martinile oleks enda sõnul juhiluba töö pärast vaja. Paljudel noortel uljaspeadel ulatub meri põlvini ja enda sõiduoskust hinnatakse üle. Juba elukogenud Martin oskab enda taseme aga kainelt paika panna. “28 sõidutundi on praegu kohustuslikud, aga korralik ja kindel tase oleks vähemalt 100,” sõnab ta.
Sealsamas platsi ääres ootab koos kliendiga eksamineerija tulekut Georgi Nedelko. Nüüd on ta küll sõiduõpetaja, aga neli aastat tagasi töötas veel ise toonase nimega maanteeametis eksamineerijana. “Kogu seda süsteemi peab reformima,” leiab Georgi.
Nõnda nagu paljud, arvab ka Georgi, et kohustuslike sõidutundide arvu tuleks 28 pealt järsult ülespoole tõsta. Kuna umbes pooled kukuvad sõidueksamil esimesel katsel läbi, tekitab see omakorda pikki järjekordi.
“Mul ei ole küll mingit kindlat statistikat välja pakkuda, aga nii palju kui ma olen äsja juhiloa saanutega hiljem vestelnud, sõidavad paljud oma autod pärast katki,” lisab ta, et liiklusesse satub praegu liiga palju väheste sõiduoskustega juhte.
Georgi sõnul võib kõikuvaks pidada mitte ainult eksami andjate, vaid ka eksamineerijate kvaliteeti. Leiduvat väga tublisid, aga ka neid, kes liigselt pisiasjade kallal norivad. Palgatase ei võimaldavat tippkaadrit värvata. Enda sõnul pani ta eksamineerija ameti neli aastat tagasi maha põhjusel, et teenis kolme keelt osates kätte vähem kui 1000 eurot. Kindlasti on palgad tõusnud – aga samamoodi on nad tõusnud suuremas osas elualadel.

Kas õilsad ühiskonnapäästjad?

Kui esmapilgul võiks eksamijärjekordade tekitajaks pidada koroonaviiruse kriisi, siis see pole kaugeltki nii.
“Meie andmetel on pikad järjekorrad olnud Eestis juba ammusest ajast, vägagi võimalik, et üle kümne aasta,” märgib ettevõtja ja nõustaja Mark Uustalu. Tema mikroettevõte tegeleb vabanevatest eksamiaegadest klientidele teatamisega.
Kuu aega kliendiks olemist maksab 17,49 eurot. Nõnda nagu ettevõte ennast reklaamib, võrreldes konkurentidega ollakse “kordades soodsam ja kiirem”.
Uustalu sõnul oli enne Covid-19 puhangut transpordiameti sõidueksami järjekord keskmiselt 2-3 kuud. “Kuid 2020. aastal olid sõidueksami järjekorrad veninud juba 3-4 kuu peale ning see hakkas tekitama probleemi ühiskonnas, millele lõime lahenduse,” väidab Uustalu. “Eriti pikkade eksamijärjekordade tõttu oleme märganud inimesi, kes otsustavad hakata sõitma ilma juhiloata, kuna ei ole antud võimalust need kiirelt ära teha.”
Uustalu sõnul tekkis eksamiaegade vahendamise idee 2020. aasta kevadel. Üks inimene tema sõpruskonnast koges pikki järjekordi ise juhiluba tehes. Lisaks jäi silma kogukond sotsiaalvõrgustikus, kus jagati mooduseid kiirema eksamiaja saamiseks ning abistati vastastikku eri autokooli ja sõidueksami küsimustega.
“Kiirema aja leidmine tundus tüütu ja aeganõudev ja nii tuli idee kogu asi automatiseerida,” kirjeldab Uustalu uue ettevõtlusharu sündi. “Niisiis hakkas üks meist arendama automaatset süsteemi, mille abil on võimalik leida endale kiirelt eksamiaeg ning vältida kolme kuu pikkust järjekorda.”
Lisaks aegade vahendamisele tegeleb Uustalu ka üldise koolitusnõustamisega. Mõistagi on selline tegevus täiesti seaduslik. Ettevõtlikud tegelased leidsid seega niši. Paljud autokoolide õpilased peavad neid tõelisteks “ühiskonna päästjateks”. Seda enam, et nagu väidetakse, sõidaks ilma eksamile aitamise teenuseta ringi veelgi enam loata juhte.
Muidugi leidub ka sõiduõpetajaid ja õpilasi, kes kirjeldavad toimuvat vängete sõnadega. Riigi ja kodaniku vahelises suhtluses ei peaks esinema tasu küsivaid vahendajaid. Eksamile pääsemiseks peab juba niikuinii maksma kopsakaid riigilõive: B-kategooria juhtimisõiguse taotlemise eest näiteks 86-92 eurot, lisaks teooriaeksami eest 26, sõidueksami eest veel 40 jne. Üldiselt kõik me oleme ju niigi maksumaksjad. Samm edasi oleksid näiteks arstile aegu vahendavad ettevõtted.

Eelmise sajandi süsteem

Samas möönavad nii sõiduõpetajad kui eravestluses mõni selle ala ametnik, et seda umbsõlme ei lahenda lihtsalt tuima ressursi juurdepumpamisega. Ei saa läheneda nõnda, et andkem raha ja eksamineerijaid juurde ning küll siis järjekorrad kaovad. Õigemini – võib-olla isegi kaovad, aga liiklusesse lisandub kohati kesise koolitusega autojuhte veelgi kiiremas tempos.
Lühidalt öeldes viitavad paljud sõiduõpetajad vajadusele autojuhikoolitust süsteemselt reformida.
“Praegune sobiks möödunud sajandisse,” nendib halastamatult liiklusekspert ja koolitaja Toivo Kangur, kes varem juhatas maanteeameti (praegu transpordiameti) eksamiosakonda. Reformi tuleks tema meelest alustada praegusest kohustuslikust eksamieelsete sõidutundide arvu järsust tõstmisest. 28 akadeemilise tunniga ei saa sageli taolist sõiduoskust, millega näiteks Tallinna liiklusesse võiks söösta.
Reform võiks paljude meelest kaasa tuua “karmi reha” autokoolide hulgas. Õppekvaliteet on neis väga kõikuv ja osalt tuleks koolitusluba ära võtta. Need, kes suudavad esimesel katsel sõidueksami ära teha, on kas lisaks autokoolile mõne pereliikmega harjutanud, normtundidele hulga lisatunde võtnud või üldse väga motiveeritud.
“Olen kuulnud sõiduõpetajaid omavahel arutlemas, et näed, käib ja käib see inimene sõidutunde võtmas, mitmel eksamil pole läbi saanud, aga raha tal samuti otsa ei saa,” nendib mõrult Eesti Autokoolide Liidu juhatuse liige Neeme Külmallik.
Mingit piirangut, alates mitmendast läbikukkumisest eksamil juhikandidaadi võiks perspektiivituks kuulutada, pole riik seadnud. Seegi on mõttekoht. Võid üritada, ja jäädagi üritama. Võib-olla saadakse õnnega pooleks ka näiteks 20. sõidueksamil läbi. Aga kas selline inimene peaks ikkagi liiklusesse sattuma?
Kui oled sõidueksamil kolm korda juba läbi kukkunud, tuleks võtta kaks tundi lisakoolitust. Kuid see nõue kutsub sõiduõpetajate hulgas esile vaid homeerilist naeru.
Teisalt pole ka sõiduõpetaja asi kliendile öelda, et kuule, sa ei sobi isiksuseomadustelt autojuhiks. Patsutatakse vaid õlale ja soovitatakse jätkata. Iga tunni eest makstakse ju raha. Statistika teatab tuimalt, et korduseksameid, mis olid inimestel järjekorras isegi mitte teine või kolmas, vaid 6.-22., leidus 2020. aastal 1112.
Transpordiameti eksamiosakonna juht Tarmo Vanaselja möönab, et aastas tuleb kokku 18 000 korduseksamit, ja see on probleem. Seda taustal, kus viimase kümnekonna aasta jooksul on keskmiselt vastu võetud 36 000-38 000 sõidueksamit aastas.
Juba aastaid saab esimesel katsel sõidueksamil läbi iga teine. Tallinnas vaid üle 40%. Pigem on see number viimastel aastatel alla käinud: 2015. aasta esimeses veerandis sooritas sõidueksami esimesel katsel keskmiselt 61,4% eksamineerituist, ehkki transpordiametis loetakse optimistlikult taas tõusumärke välja.
Meie statistikat päästab siin pisut ära Hiiumaa. Seal on vastav protsent üle 80, ja muidugi on head näitajad Lõuna-Eestis. Mõistagi põhjusel, et kõrvalisemates maakondades ei esine just peadpööritav liiklus.

Meeletu arv autokoole

Lisaks liiga väikesele kohustuslike harjutus-sõidutundide arvule enne eksamit mängib rolli autokoolide väga kõikuv õpetamiskvaliteet.
“Eks palju on kinni autokoolide enda suhtumises,” räägib autokoolide kõneisik Neeme Külmallik. “Kui suhtutakse nii, et õpilane on õpilane kuni juhiloa saamiseni, siis aidatakse juba varakult ise eksamiaegu planeerida ja inimene võib saada juba paari-kolme nädala pärast kursuse lõpetamise järel eksamile. Kui autokool lihtsalt väljastab tunnistuse, et nüüd minge vaadake ise, kuidas saate – siis võib jah asi venida pikale. Lisaks, kui eelmise aasta kevadel oli karta, et autokoolides jääb õpilasi väheks ja kõigil tuleb suur rahapuudus jne, siis tegelikkuses on läinud vastupidi. Õpilaste arv ja töömaht on läinud tuntavalt suuremaks. Tulid paljud, kes olid varem õpingud pooleli jätnud, ja lisaks need, kes saabusid Eestisse tagasi ja tahtsid kohe juhiluba saada. Seega “toodavad” autokoolid ka õpilasi eksamile märksa rohkem.”
Külmalliku sõnul on koroonaviiruse kriis kahandanud õpetamise kvaliteeti. Kõigile ei sobi teooriaõpe e-vormis. Lisaks pikendasid viirusekriisi piirangud teooriaeksamite järjekordi, sest eksamiruumide täituvust lubati vaid 25%. Sõidueksamite järjekordi on Transpordiamet aga kriisi ajal püüdnud lühendada eksamiaja kärpimise kaudu 45-lt minutilt 35-le.
Teisalt valitseb aga ka autokoolide või sõiduõpetajate poolelt meeletu pakkumine. Kui autokoolide liitu kuulub sadakond, siis kokku tegutseb neid Eestis 260-270 – nende hulgas suur hulk ühemehe koole.
“Paljude jaoks on see hobi ja elustiil, aga vastutust samas ei kanta mingisugust,” nendib Neeme Külmallik. Ta toob näiteks Belgia, kus meist kümme korda suurema rahvaarvu juures tegutseb 20 suurt autokooli.
Eestis võiks tema sõnul arvestada jätkuvalt ettevõtlusvabadusega. Ent siiski võiks leiduda ruumi maksimaalselt mitte enamale kui sajakonnale autokoolile.
“Koolide hulk sõltub paljuski sellest, milline on turu soov ja nõudlus teenusele,” märgib omakorda riigi transpordiameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa. “Koolide arvule ja nõuetele kvaliteedi osas annaks hea indikatsiooni, kui õpilane valiks kooli tulemuste, mitte pelgalt raha järgi. Hetkel ei ole plaan nõudeid karmistada.”

Liiklusekspert Toivo Kangur: kogu koolitussüsteem vajaks reformi

“Reformida tuleks kogu autojuhi koolitamise süsteemi, sest praegune sobis vaid möödunud sajandisse,” ütleb Toivo Kangur, kes varem juhatas toonase maanteeameti eksamiosakonda, nüüd aga tegutseb koolitajana.
Kanguri sõnul võiks juhtide koolituse muutmisel uurida liiklusohutuse mõistes eesrindlikke maid, et mis tingimustel seal juhiluba antakse. Muuhulgas peaks lisaks autokoolide rollile sundima inimest ennast suuremat vastutust võtma ehk siis rohkem enda oskuste lihvimisega tööd tegema. Norras sõidavad juhid enne eksamit juhendajaga meie kohustusliku 28 akadeemilise tunni asemel mitusada tundi, enne kui juhiloa saavad. Jutt on siin 5000-7000 km läbimisest.
Sama süsteemi kasutavad teisedki kõrge liikluskultuuriga maad nagu Saksamaa, Ühendkuningriik, Soome jt. Muidugi võib iga autokool ise tublidust ilmutada ja kohustusliku 28 sõidutunni asemel rohkem nõuda. Ainult et see nõuab omakorda õppurilt lisaraha ja nii kaotatakse konkurentsis.
Kuigi enamikus riikides on sõidueksamite vastu võtmine riigi kohustus, asub see näiteks Soomes, Saksamaal jt maades erakätes. Kui järjekord kasvab üle teatud piiri, saab ettevõtja riigilt trahvi kaela.

Eksamiosakonna juhataja: hakkame paremaid koole kvaliteedimärgiga tunnustama

“Jah, autokoolide tulemustes on suured erinevused ja sõidueksami läbivus jääb 30-70% vahele, mis näitab, et kvalitatiivne erinevus on liigagi suur,” möönab transpordiameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.
Tema sõnul ei saa aga kogu vastutust ka autokoolide õlule veeretada, sest õpilasest endast oleneb samuti ju palju. “Õpilane peab saama koolist maksimaalse ettevalmistuse ja kui autokool väljastab tunnistuse, siis ta kinnitab sellega, et õpilane on valmis iseseisvaks liiklemiseks,” ütleb Vanamõisa. “Transpordiamet kas kinnitab seda eksami kaudu, või siis mitte.”
Tema sõnul ei ole praegu siiski plaanis autokoolidele esitatavaid nõudeid karmistada. N-ö piitsa asemel pakutakse präänikut: “Transpordiametil on plaan tulevikus läbi kvaliteedimärgise hakata tunnustama neid koole, kes õppetulemusse panustavad ja läbi selle ka liiklust turvalisemaks muudavad.”
Transpordiameti teooriaeksami tulemusi ei ole kriis Vanamõisa sõnul eriti mõjutanud. Eksamilt saab läbi ikka umbes 70%, nagu oli see ka enne. Kui vaadata eraldi sõidueksamit, siis kõikide kategooriate lõikes on eksami tulemus 51%, mis ei erine viimaste aastate trendidest. Selle aasta mai on toonud positiivse tõusu, kus sõidueksami läbib esimesel katsel 60%.
“See on oluliselt parem selle aja eelmiste aastatega võrreldes,” ütleb Vanamõisa. “Rõõmu teeb, et esimese ja teise eksami tulemused on läinud paremaks ja stabiilsemaks, mis annab lootust, et kvaliteet on hakanud tõusma.”

Mida võiks silmas pidada, enne kui minna autokooli?

• Peab olema motivatsioon ja tahtmine juhtima õppida, mitte lootma, et sõiduõpetaja koolitab imeväel sinust hea juhi. Kui tekib tunne, et mõni valdkond on nõrk, näiteks maanteesõit, tuleks võtta selles osas enne eksamit lisatunde.
• Varakult võiks enesele selgeks teha, et 28 kohustusliku akadeemilise sõidutunniga, mida autokoolid pakuvad, autojuhtimist selgeks ei saa. Soovitav on enne eksamit 100-120 tundi sõidupraktikat. Seega tuleb arvestada ka rahalises mõttes märksa suuremate kuludega, kui esialgu võib autokoolide hinnakirjadest paista.
• Kui õpetaja mingitel põhjustel ei sobi, näiteks ollakse inimestena liiga erinevad, tuleks paluda autokoolil asuda mõne teise õpetaja käe alla või vahetada autokooli. Õpilase ja õpetaja omavahelisel klappimisel on suur roll.
• Võiks püüda valida autokool, kus ei anta pärast kursuse lõppu ainult paberit, vaid toetatakse vajadusel eksamiaegu broneerides kuni juhiloa saamiseni.
• Kaudsemat infot autokoolide taseme kohta saab transpordiameti kodulehelt https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/autokoolide-statistika, kus muuhulgas on näha, kui suur osa ühe või teise kooli lõpetanutest on eksamid esimesel korral ära teinud.
• Enne autokooli ja/või õpetaja valimist võiks uurida tema kohta tagasisidet, mida leidub tavaliselt nii sotsiaalmeedias kui foorumites.
• Kui end juba liikluses kindlamini tuntakse, ei pea harjutama tingimata tasulise sõiduõpetajaga, vaid piisab ka juhendajast, kelleks võib olla ema või isa, sugulane, sõber, elukaaslane jne. Selleks tuleb juhendajal end transpordiameti e-teeninduses juhendajaks vormistada, tasudes väikese riigilõivu. Eelduseks on vähemalt 5-aastane juhistaaž ja rikkumiste puudumine. Autole tuleb õppesõidu ajaks ette ja taha paigutada kolmnurksed õppesõidumärgid.

Allikas: Toivo Kangur, praegu erakoolitaja, varem 15 a järjest maanteeameti (praegu transpordiameti) eksamiosakonna juhataja

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.