"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kuriteoohvrite paremaks kaitseks otsitakse uusi meetodeid (0)
21. juuni 2021
Foto: Pixabay

Justiitsministeerium algatas Eestis kuriteoohvrite kaitsmise projekti, mis keskendub sellele, kuidas saab riik ohvriks sattunud inimesele paremat tuge pakkuda. Täna toimub Jõhvis projekti avaseminar.

Projekti viiakse esialgu ellu Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Projekti tulemustest õpitut kohendatakse nii, et hiljem saab neid tegevusi kasutada terves riigis.

“Oleme põnevil sellest, et Viru piirkonna asutused on projekti vastu võtnud ning eriti tervitatav on Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla osalemine. Näeme uuringutest, et ohvrid pöörduvad kõige sagedamini tervishoiuteenuse osutajate poole,“ ütles kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.

“Juhul, kui ohver sattub haiglasse, siis aitame tal pärast arstiabi saamist jõuda avalike teenusteni, mida ta vajab, aga mille peale täna kas ei tulda või milleni jõudmine on ebamugav. Näiteks kutsub haigla ise ohvriabi- või sotsiaaltöötaja kohale, annab patsiendile ohvriabi voldiku või tehakse esimene kõne arsti kabinetist koos.”

Projekti peamised eesmärgid on parandada arusaamist sellest, mis on hetkel kuriteoohvritele nii menetluse jooksul, sellele eelnevalt kui menetluse väliselt pakutavas toes ja teenustes puudu ning kuidas teenuseid asutuste koostöös senisest suutlikumalt pakkuda, parandada teabe edastamist kuriteoohvritele ning teha kuritoeohvrite soovid nähtavamaks.

Samuti on oluline suurendada arusaamist kuriteoohvrite vajaduste kohta, parandada nende tugiteenustele suunamist ning kogemust ohvriks langemisest taastumisel. Vajalik on ka ühiskonna teadlikkuse suurendamine kuriteoohvrite õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta. Uue valdkonnana keskendub projekt tervishoiuteenuse osutajatele – kuidas märgata ja suunata ohvreid, kes on jõudnud haiglasse patsiendina, aga vajaksid ka teistlaadi tuge kui ainult meditsiinilist.

“See, et projekti aitab ellu viia Victim Support Europe, on Eestile erakordne võimalus, kuna neil on rikkalik ja ainulaadne kogemustepagas ja ekspertteadmiseks kuriteoohvrite kaitsmisel,“ lisas Kärner.

“AREV projekt (Advancing Rights of Estonian Victims) on Eesti kuriteoohvrite olukorra parandamisel oluline teetähis. Ainult erinevate sektorite koostöös on võimalik saavutada kuriteoohvrite kaitses pikaajalised muutused,“ rääkis Victim Support Europe president Geraldine Hanna..

“Meil on hea meel, et Victim Support Europe saab olla selles projektis osaline ning ootame juba, et saaksime järgmisel kahel aastal teha koostööd Eesti valitsuse, õiguskaitseasutuste, justiitssüsteemi ja tervishoiutöötajatega ning samuti kodanikuühiskonnaga. Loodame, et see pilootprojekt insipeerib ka teisi Euroopa Liidu riike.”

Projekti käigus hinnatakse pilootpiirkonna kogukonna vajadusi ning kaardistatakse konkreetses kogukonnas olemasolevad ohvreid toetavad teenused ning kohapealseid võimalusi ohvrite kaitseks. Selleks, et nii politsei, ohvriabi kui ka tervishoiutöötajad oskaks ohvreid sõbralikumalt kohelda ja kannatanud ei tunneks ennast menetluse jooksul uuesti ohvrina, viiakse läbi koolitusi ning töötatakse välja teabematerjalid.

Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Selle aja jooksul töötavad justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad koos välja spetsiaalsed vahendid ja protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.