"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
NÕUSTAJA ÕPIRASKUSTEST Isegi minu viielisel pojal käisid kodusõppe ajal hinded kõvasti alla (0)
21. juuni 2021
Ivica Mägi. Foto: Scanpix

“Noortel on õppimise motivatsioon kadunud. Nad küsivad, et milleks üldse pingutada, kui mu haritud ja edukad vanemad on nagunii töötuks jäänud. Miks mulle haridust üldse vaja on?” ütles terapeut Ivica Mägi ja lisas, et nii palju kliente pole tal kunagi olnud. “Vahed õpitulemustes tugevamate ja nõrgemate õpilaste vahel suurenevad nüüd tõenäoliselt veelgi,” nentis SA Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Kas koolid suudavad riigi raha abil koroonaaja mahajäämust kaotada?

Koolitaja ning terapeut Ivica Mägi jaoks oli koroonaajal keeruline toetada oma põhikooli lõpetava vanema poja Miko õppimist. “Katsu sa 9. klassi füüsikat või keemiat iseseisvalt õppida,” lausus ta.

“Süsteem nädal kodus, nädal koolis toimis nii, et poiss käis koolis ainult kontrolltöid tegemas, ning senisel lahtise peaga ja viielisel õpilasel läksid hinded kõvasti alla. Olukord oli täiesti absurdne – laps õppis üksi kodus nii kuidas oskas, ja kui ei suutnud piisavalt hästi teadmisi omandada, tulid halvad hinded! Kohusetundlik noormees, kes oli püüdlikult õppinud, oli murest murtud.”

Mägi suhtles sel teemal pool aastat nii õpetajate kui ka direktoriga, kuid abi ei saanud. “Kõige nõmedam on sealjuures, et räägitakse, justkui ei mõjutaks hinded ega eksamid gümnaasiumi saamist, aga lõpuks juhtus meil ikka nii, et reaalainetes tugev poiss kandideeris oma gümnaasiumi reaalklassi, kuid sinna ei pääsenud, sest hinded ei olnud piisavalt head! Poiss võeti hoopis humanitaar-klassi, mis pole aga üldse tema huvi. Kuidas nii saab olla? Tema klassis on mitmeid teisigi tublisid õpilasi, kes ka gümnaasiumi ei saanud…”

Mägi sõnul hämmastab teda enim see, kui halvasti on koolides korraldatud õpilaste toetamine ning kui nõrk on veebiõpe. “Õpetajatel oli ometi aega teiseks koroonalaineks valmistuda – mida tehti kõik need mullused suvekuud uut õppeaastat planeerides? Nii Miko kui ka paljud teised lapsed on kogu selle lõppeva õppeaastaga psühholoogiliselt väga palju kannatanud: vaatamata suurele tahtmisele õppida kadusid senised head hinded ja see on enesehinnangule väga laastavalt mõjunud – justkui oleksid tugevad õpilased aastaga nõrkadeks muutunud.”

Vanemad üritavad siis oma laste enesehinnangut üleval hoida ja selgitada, et see ei ole nende viga. “Õpilaste vaimse tervisega ei jõuta reaalselt tegeleda,” nentis Mägi. “Riik võib ju igasugu loosungeid hüüda, aga oma teraapiates näen lapsi, kes end lõiguvad. Psühhiaatrite juurde nad ei pääse – järjekord on pool aastat. Sõnum on selline, et saage kuidagi hakkama. Kuidas saab hakkama üksikvanem, kelle 14-aastane laps end lõigub?”

Õpimotivatsioon kadus

Mägi sõnul pole tal terapeudina töötatud 13 aasta jooksul kunagi olnud nii palju kliente kui nüüd.

Lapsed tunnistavad, et õpimotivatsioon on kadunud.

“Lapsed tunnistavad, et õpimotivatsioon on kadunud. Mida vastata, kui nad küsivad: “Milleks üldse pingutada, kui mu haritud ja edukad vanemad on nagunii töötuks jäänud? Miks mulle haridust üldse vaja on? Mis vahet sel enam on, kui oled juba miljon aastat kodus istunud, ja istud teist sama palju veel?”

Tundlikud lapsed, kes seni olid õpetajate ja psühholoogide vaateväljas, istuvad nüüd oma toas psühholoogilises madalseisus ja heietavad enesehävituslikke mõtteid. Kui sul juhtumisi koroonat ei ole, ootad sa oma lapsega EMO-s kaks ööpäeva, kuni tema psühhoos vaibub, aga arsti vastuvõtuni ei jõuagi. Ma saan aru, et meditsiin ongi koroonaga üle koormatud, aga teisalt on noorte vaimne tervis väga suures kriisis. Ma eeldan, et sotsiaal- ja haridusministeerium teevad ees seisva koolivaheaja jooksul tõsiseid muutusi, et oodatava kolmanda koroonalaine ja järjekordse distantsõppe saabudes oleksid hariduslikud lahendused välja töötatud ja ette valmistatud.”

Igal lapsel mitu õpikeskkonda

Ainuüksi eelmise kevade distantsõppe kogemuse põhjal tehtud rahvusvahelised analüüsid ütlevad, et kodusõpe jättis lapsed õppetöös 0,3-0,9 aastat maha. Kogenud pedagoog Lauri Leesi hindas intervjuus, et esimese viiruselaine ajal oli kaugõppe efektiivsus võrreldes kontaktõppega 20%, teise ajal aga kõigest kaheksa-üheksa.

Tallinna ülikooli õppekavateooria dotsent Maria Erss tõi mulluse uuringu “Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes” varal välja, et üle poole õpilastest ja vanematest olid neile pakutud distantsõppega enam-vähem rahul.

“Siiski kurtis 22% lapsevanematest, et lapsi tuli pidevalt aidata, eriti algklassiõpilasi,” lausus Erss. “Iseäranis emadele langes töö, laste toetamise ja toitlustamisega seoses väga suur koormus. Tõsiseid raskusi oli mullu hariduslike erivajadustega laste vanematel, kuna erinevalt praegusest õppeaastast ei lubatud neid aasta eest kooli üks-ühele abi saama. Õnneks saadi aru, et sel õppeaastal sama teha ei tohi.”

Möödunud kevadet pingestas Erssi sõnul ka digikeskkondade segadus. “Õpetaja vaatas oma ainest lähtuvalt, et talle sobiks see või teine platvorm, ega mõelnud, et vanem peab kodus lapsi juhendama eri keskkondades… ja kui tal on näiteks kolm last, kes käivad eri koolides, on neid platvorme kümneid, igaühel oma salasõna ja sisselogimine, mis oli tüütu ja keeruline,” rääkis Erss. “Eri keskkondade paljusus on nüüd loodetavasti natuke paranenud, kuid on ka selge, et päris ühtset keskkonda riiklikul tasemel ei ole ega tule.”

Lõppeva õppeaasta distantsõppes rakendatakse varasemast rohkem videotunde.

“Eelmisel kevadel ei kasutatud neid igal pool ja ühtlaselt, ning peredel ei olnud ka piisavalt arvuteid ja tehnilist võimekust, et Zoomi tunde läbi viia.”

Erss möönis sedagi, et aasta eest tundus nii õpilastel, õpetajatel kui vanematel entusiasmi rohkem jaguvat, kuid nüüd, pärast pikka distantsõpet, on kõik osapooled kurnatumad.

“Mul on parajasti pooleli oma järeldoktorantuuri uuring, ning raske oli leida koole, kes tahaksid selles osaleda,” rääkis ta. “Vastuseks öeldi, et praegu ei suuda, kuna oleme distantsõppega nii vaevatud. Ka vabatahtlikke õpilasi oli uuringusse raske leida, kuna sain neid intervjueerida vaid Zoomi teel. Seega, väsimus on tuntav. Vaimse tervise kohta on tehtud uuringuid ja leitud, et see halvenes, mis on suur murekoht.”

Teismelised poisid olid juba enne distantsõpet selgelt riskirühm.

Lisaks on Erssi sõnul digisõltuvus suurenenud. “Teismelised poisid olid juba enne distantsõpet selgelt riskirühm, kes väljas enam üldse ei käinud, nad veetsid pikki päevi ja öid arvuti taga mängides või suheldes. Sel juhul ei ole nad päeval piisavalt ärkvel ja puhanud, et õppetöös osaleda. Osal neist on juba nii raske sõltuvus, et nad tuleks ekraanidest üldse eemal hoida!”

Sotsiaalne kihistumine

“Haridussilma andmetel jätab Eestis igal aastal oma haridustee pooleli ligi 3000 noort ehk 20% kõigist põhikoolilõpetajatest, ja seda enne kesk- või kutsehariduse omandamist,” ütles SA Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi (pildil). “Hariduslik mahajäämus oli Eesti tuleviku jaoks oluline teema juba enne viiruskriisi. Rahvusvahelistele uuringutele tuginedes pakun, et vahed õpitulemustes tugevamate ja nõrgemate õpilaste vahel suurenevad nüüd tõenäoliselt veelgi.”
Erss nentis, et praegu pole veel teada, kui suur on Eestis hariduslik mahajäämus. Küll aga on see esialgsetel andmetel tekkinud paljudes rikastes riikides, näiteks Hollandis ja Belgias. Kodusõppe ajal sõltus laste toimetulek paljuski kodude ressurssidest ja vanemate toest, mida aga kehvemal järjel peredel on vähem pakkuda.

Konsultatsioonifirma McKinsey mullu sügisel maailma eri paigus tehtud uuring tõi välja, et pandeemia tõttu kannatasid rohkem viletsamal majanduslikul järjel olevad õpilased. Koolides, kus 80% või enam õpilasi on pärit leibkondadest, mis jäävad alla vaesuspiiri, oli õpilaste õppetööst mahajäämus umbes 2,5 kuud. Seevastu koolides, kus rohkem kui 80% õpilastest elab ülalpool vaesuspiiri olevates peredes, on õpilased umbes 1,6 kuud õppetööst maas.

“Euroopa Komisjoni raportist selgus, et pooltes EL-i liikmesriikides on vaesematel 4. klassi õpilastel poole väiksem tõenäosus omada ligipääsu internetile,” lausus Erss. “Neil lastel pole ilmselt ka rahulikku ruumi, kus õppida, ega piisavalt lugemisvõimalusi. Samuti olid lapsed, kellel nappis vanemate tuge ja ressursse, tavaliselt juba enne kriisi kehvemate õpitulemustega, mis nüüd on veelgi langenud.”

Sama näitas ka Haridusfoorumi mullune distantsõppeuuring. “Ilmnes, et tõsistes raskustes õppijaid, kes mullukevadise distantsõppe ajal üldse hakkama ei saanud ning õpetajate vaateväljast ära kadusid, oli umbes 10%,” mainis Erss. “See on märkimisväärne arv ning selgelt riskirühm, keda võib ähvardada tulevikus koolist väljalangemine.”

Märkimisväärne hulk mahajääjaid

Suurbritannias on välja käidud idee pakkuda kriisis enim kannatada saanud lastele vanemate nõusolekul võimalust klassikursust korrata.

“Eestis on istumajätmine üldiselt väga harv nähtus võrreldes teiste riikidega,” nentis Erss. “Meil valitseb üldiselt suhtumine, et istumajäämine võib tekitada hoopis negatiivse topeltefekti – kaob motivatsioon ja hinded võivad veelgi langeda, ehk see ei pruugi olla päästerõngas. Lisaks on õpilastele tähtis kuulumistunne, et olla oma klassiga koos.” Niisiis peaks istumajätmine Erssi kinnitusel olema endiselt erandlik nähtus.

“Ma ei usu, et Eestis seda teed minnakse. Pigem üritatakse viia laps edasi järgmisse klassi ja pakkuda õpiabi.”

Kas kuust ajast, mil õpilased said koroonapuhangu vaibudes koolis käia, oli õpilastele kasu? “Nelja nädalaga ei jõua palju, aga ilmselt polnud ka tegelikult palju vaja; pigem on varem õpitu asemel õpitud vähemalt Eestis palju sellist, millele varem ei pööratud piisavalt tähelepanu,” lausus Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja, haridustehnoloogia professor Margus Pedast.

“Niisiis on vaadatud üle õpieesmärgid, ja see on ainult hea. Ilmselt on varasemast paremini arenenud eneseregulatsiooni, õpi- ja digioskused. Loodus tühja kohta ei jäta. Kui midagi jääb õppimata, küll siis õpitakse selle asemel midagi muud.”

“Üks väga suure potentsiaaliga sekkumine oleks õpilaste õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuste testimine kas veel selle kooliaasta lõpus või uue õppeaasta alguses,” ütles Klaasmägi. “Õpioskuste testid aitaks leida koolid või klassid, mis enim tuge vajavad, ning suunata sinna lisaressursse mõjusalt ja tõenduspõhiselt. Tallinna Ülikoolis on olemas ka toetavad programmid õpetajatele, kes soovivad õpilaste õpioskuseid veel paremini arendada.” (Info https://www.tlu.ee/hti/opioskuste-programmid).

Lapsed ei suudagi ise end õppima sundida

Pelgulinna gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi sõnul sobis distantsõpe mõnele rohkem, teistele vähem. “Mahajäämused ei on liikunud ühelt õppijalt teisele,” lausus Piibur. “Ehk et mõnel oli väga hea periood just seesama distantsõppeperiood, ta sai rahulikult süveneda, keskenduda, tal oli aega oma asjadega tegelemiseks ja tema varasemad nii-öelda hariduslikud erivajadused lõppesid ära. Samas tekkisid need võib-olla hoopis sellisel õpilasel, kelle jaoks situatsioon oli liiga uus ja ehmatav ja ta ei saanud selles hakkama.”

Haridusteadlaste hinnangul on üks võimalik mahajäämuse põhjus meie koolilaste nõrk enesejuhtimise oskus. Uutes oludes tuleks faktiteadmiste kõrval lastele õpetada ka seda, kuidas õppida, paraku pole seda meie koolides seni väga detailselt tehtud. “Meil on vaja saada ennastjuhtiv õppija tööle ja toimetama nii, et ta terve elu õpiks,” lausus Piibur.

“Ja et tal oleks piisavalt alusfakte ja ta tuleks nende faktide maailmas toime. Mitte et ta peaks tundide viisi istuma klassiruumis koos teiste õpilastega ja siis vaatama, et kas ventilatsioon on või ei ole.”

TLÜ haridusteaduste instituudi nooremteadur Õnne Uus tõdes, et koroonaperiood on nõrgad küljed meie haridusmaastikul esile toonud. “Tegelikult ei ole me ju ette valmistanud õppijaid selliseks enesejuhitud õppimiseks. Ehk siis nad sattusid ikkagi suhteliselt ootamatult sinna olukorda, ja mitte ainult õpilased, vaid ka õpetajad, koolid ja ka perekonnad.”

Tegelikult ei ole me ju ette valmistanud õppijaid selliseks enesejuhitud õppimiseks.

Uus viitas ka sellele, et sageli ootame oma lastelt liiga palju. “Kui täiskasvanu on suuteline ise juhtima oma mõtlemist, samal ajal planeerima ja kontrollima ka oma õppimist, siis lapsed ei suuda seda teha lihtsalt põhjusel, et nende aju kontrollipiirkond, mis aitab ennast juhtida, on veel välja arenemata,” selgitas Uus. “See on siis ees aju osa, mis areneb kõikidest ajupiirkondadest kõige kauem.”

Laste õppekoormuse lisamisega kriitilises olukorras tuleks olla ettevaatlik, teha seda vastavalt iga lapse võimekusele ja väikeste osade kaupa. “Oluline on, et laps, keda uuesti ree peale aidatakse, jääks ka vaimselt terveks,” ütles Uus. “Ehk siis õppija koormus tuleks jagada väikesteks ampsudeks ja anda seda tükikaupa.”

Kas laagritest on kasu?

Distantsõppega tekkinud hariduslünkade leevendamisse huvihariduslaagrite abil, milleks haridus- ja teadusministeerium eraldab kuus miljonit eurot, Erss oma sõnul väga ei usu. “Kolme- kuni viiepäevased õpilaagrid ei lapi neid auke kindlasti,” nentis ta.

“Suvelaager on sotsialiseerumise mõttes ju tore koht, aga pikema ajaga tekkinud hariduslünkasid peab ka lappima pikema ajaga, kiirkorras seda teha ei saa. Võiks kaaluda tasanduskursuste pakkumist koolides ja ülikoolides, kuid eks siin ole probleemiks riigipoolse rahastamise küsimus.”

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul ei ole suviste õpihuvi laagrite eesmärk siiski mitte lünkade täitmine, vaid vaimse tervise õpihuvi turgutamine. “Ka väikesed eduelamused on õppimise seisukohast väga olulised ning aitavad uuele kooliaastale vastu minna parema tundega,” lausus ta. “Lisaeelarvega eraldatud laagritoetuse peamine siht uue õppeaasta eel on võimalikult paljudele lastele ja noortele õppimiseks positiivse eelhäälestuse pakkumine.”

Toetust saab kasutada kuni 2021. aasta lõpuni ehk laagreid on võimalik selle eest korraldada ka sügis- või talvevaheajal. “Õpetajate tähelepanekute kohaselt on motivatsioonilangust kõige enam tunda just koolivaheaegade eel, mil väsimus võtab õpirõõmust lõivu ning distantsõpe on seda olukorda võimendanud,” tähendas Vinter-Nemvalts.

õ”Millise eagrupi, ainevaldkonna ja pädevuste arendamisega tegeleda, jääb taotlejate otsustada. Teame nii kogemuste kui ka uuringute põhjal, et kriisis kannatavad enim niigi haavatavatesse riskirühmadesse kuuluvad lapsed ja noored, ning just neile mõeldud laagritel on taotluste hindamisel eelis.”

Rohkem tähelepanu igale õpilasele

Kindlasti eeldab selline metoodika aga individuaalset lähenemist õpilasele, milleks meie koolides ei ole piisavalt ressurssi. Ehk siin on vähemalt ajutiselt abi toetusest. Võimalike mahajäämuste tasandamiseks on haridusministeerium eraldanud koolidele kokku 6 miljonit eurot, mida kasutada õpilaste järeleaitamiseks.

Raha saavad koolid õpilaste arvu pealt, 40 eurot õpilase kohta, ja seda saab kasutada oma äranägemise järgi. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul tahetakse sügisest suurendada laste pearaha, et koolid saaksid tegeleda just nende noortega, kes on distantsõppe tõttu maha jäänud. Sügiseks on valitsus plaaninud tegevusi, et laste õpilünki tasandada.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula tunnistas, et haridusministeeriumi toetus ei ole küll suur, kuid loomulikult on igasugune toetus teretulnud. “Selle raha eest saab näiteks neljaks kuuks palgata poolteist õpetaja ametikohta või natukene rohkem,” lausus ta. “Seda raha jagub eelkõige nende õpilaste toetamiseks, kes seda enim vajavad.”

Raha järele aitamiseks

Kalamaja põhikooli hinnangul võiks seda raha kasutada individuaalseks järeleaitamiseks, kuid veelgi enam aitaks lapsi huvihariduse soodustamine – paraku seda teatavasti hoopiski kärbitakse. “Ehk saab toetada veelgi rohkem õpilasi, kes vajaksid ka näiteks individuaalseid tunde, üks-ühele aega õpetajaga. see on väga kallis ressurss ja see on jällegi hädavajalik,” nentis kooli sotsiaalpedagoog Margarita Vähejaus.

“Teine asi on ikkagi huviharidus, lapsed peavad saama sellega tegeleda. Kui aga õpilasel ongi ainukene tegevus kool, siis ta mandub ära.”

Pelgulinna gümnaasium plaanib raha kasutada selleks, et sügisest luua uus koolinädala süsteem õpilastele alates neljandast klassist – neli päeva koolis ja üks päev distantsõppel.

“Distantsõpe sellel koroonaperioodil kestis nagu lõputult. Meil ei olnud võimalust tulla kokku ja tagasisidestada seni õpitut,” lausus Piibur. “Nüüd tahame teha nii, et seame endale eesmärgid, siis läbime need eesmärgid distantsõppel, üksi, keskendudes ja süvenedes, uurides, grupitöid tehes või mis iganes viisil, ja siis tuleme kooli tagasi, analüüsime tehtut ja seame uusi eesmärke.”

Haridusministeeriumil puudub seni süsteemne ülevaade sellest, millises mahus mahajäämust ikkagi on. “Kui selguvad põhikooli lõpueksamite ja ka riigieksamite tulemused, saab nende põhjal järeldusi teha,” lausus ministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Liina Põld.

“Aga eks tunnetus on, et lapsed õpivad ka tavaolukorras tegelikult väga erinevas tempos. Selle toetuse mõte on just soodustada rohkem individuaalsust ja väiksemates gruppides õppimist.”

Mida on olukorra parandamiseks tehtud?


Kursused lõpetajatele

Nii põhikooli lõpueksamite kui ka riigieksamite sooritajad said võimaluse osaleda ülikoolide pakutavatel tasuta kursustel, mis on mõeldud toeks koolides läbiviidavale õppetööle. Põhikoolilõpetajad said matemaatika, gümnasistid matemaatika, eesti keele ja inglise keele kursuseid.

Arvutid kodusõppe jaoks

Haridus- ja teadusministeerium on eraldanud lastekaitse liidule kokku 0,9 miljonit eurot, et soetada koolidele arvuteid, mida laenutada distantsõppeks õpilastele. Abivajajad on liit paika pannud koos omavalitsustega. Kokku soetatakse ligikaudu 2600 arvutit, mida koolid saavad õpilastele laenutada. 289 kooli on saanud 2005 arvutit.

Lisaks tarniti mai jooksul koolidesse veel 471 arvutit ning 180 arvuti tarne jääb uude kooliaastasse. Lisaks on kodanikualgatuse ja lastekaitse liidu kogutud annetustega aasta jooksul vahendatud vähemalt 2300 arvutit. See tähendab, et koos HTM-i eraldatud toetusega on abi saanud vähemalt 4900 õpilast.

Õpetajatele toe pakkumine

Üliõpilased abiõpetajatena: Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli üliõpilased on koolides ja lasteaedades toeks abiõpetajatena. Soovi abiõpetajana koole/lasteaedu toetada on avaldanud 353 üliõpilast. Abiõpetajana on töötanud 126 üliõpilast 85 koolis ja lasteaias.

Asendusõpetajad

Riigi abiga on pakutud koolidele asendusõpetajate tuge – asendusõpetajate programmiga (ASÕP) on liitunud ligi 1500 asendusõpetajat. Selleks on antud 47 500 eurot.

Tugiliin:

• Haridustöötajatele suunatud tugiliinile 735 0760 vastasid õpetajatele kogemustega psühholoogid.


• Rajaleidja veebilehel vastas ka veebipsühholoog, kuidas kiirelt muutuvas olukorras õppetööd toetada, samuti sai tuge noorte vaimse tervisega seotud teemadel.


• Igas vanuses noored saavad helistada ööpäev läbi töötavale Lasteabi telefonile 116 111. Lasteabi pakub ka võimalust suhelda veebichati vahendusel.

Raskustes õpilaste arv kodusõppe ajal kasvas


• Tallinna ülikooli uuring näitab, et õpiraskustes õpilaste arv on distantsõppe ajal kasvanud. Teisalt leidis 65% vanematest ja 76% õpetajatest, et lapsed on distantsõppe ajal omandanud uusi oskusi, mida nad muidu poleks saanud. 60% õppijatest ja ka õppejõududest eelistaks tulevikus kombineeritud õpet.


• Kogu maailmas on koolide sulgemise ajal Maailmapanga hinnangul kaotatud keskmiselt 0,6 kooliaastat. Tallinna ülikooli uuringu järgi leidsid vähem kui pooled õpetajatest ehk 42%, et võrreldes tavapärase õppega omandasid õpilased ainekava materjali vähem. Pooled vanematest hindasid lapse toimetulekut võrreldes tavapärase õppega samasuguseks. Lapse toimetulekut hindas paremaks ligi kolmandik ning halvemaks umbes viiendik vanematest.

• Uuringud näitavad, et väga hästi sobib distantsõpe 30%-le õpilastest, teine 30% ei näe suurt vahet kontakt- ja distantsõppe vahel, aga 30% lastest tunnevad end distantsõppel väga halvasti. Tallinna ülikooli uuringus hindas 41% õpilastest distantsõppe tõhususe võrreldes varasema õppekorraldusega samaks, 31% leidis, et distantsõpe on võrreldes tavaõppega tõhusam, ja 28% õpilastest pidas distantsõpet vähem tõhusaks.


• Konsultatsioonifirma McKinsey on hinnanud, et käesoleva õppeaasta lõpuks on õpilased matemaatikas keskmiselt 5-9 kuud maha jäänud.


• Hariduslik mahajäämus oli probleem juba enne viirusekriisi – aastas jätab meil ligi 3000 noort haridustee pooleli enne kesk- või kutsehariduse omandamist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.