"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
LASTEKODU KASVATAJA Ka lastekodus kohtab edulugusid (0)
21. juuni 2021
Tallinna lastekodu Mustamäe üksuse juhi Anne-Ly Mendeli (vasakul) ja kasvataja Janne Aasa jutu järgi on poisist, keda väiksemad lapsed kartsid, kasvanud lastekodus igati sõbralik noormees. Ilja Matusihis

“Töövestlusel öeldi mulle, et kuna peres on agressiivne laps, pean olema valmis vägavallaga toimetulekuks. Mina vastasin, et ega ma rutiinset tööd tahagi,” meenutas Tallinna lastekodu kasvataja Janne Aas. “Nüüd see poiss kallistab, tema sõnavara on arenenud, ta räägib, kuidas koolis läheb, ning me arutleme paljude asjade üle.” Kõnealune noormees jt lastekodu hoolealused said Mustamäel endale nüüd uued pereruumid.

“Mis sul kotis on?” uudishimutseb õue tulnud 14-aastane David (nimi muudetud) oma kasvataja Janne koti poole kiigates. Nähes seal märkmikku, ütleb poiss, et tema tahaks ka endale sellist. “Küüned!” paneb noormees järgmiseks tähele kasvataja erksat küünelakitooni. Oma tähelepanelikkusega märkab ta alati ka kellegi uut soengut. Edasi pärib David, kas ta peatset meelelahutusauhindade saadet tohib telerist lõpuni vaadata. See tundub talle väga oluline olevat, ja kuuldes, et tal lubatakse saadet vaadata, rõõmustab poiss siiralt. Lisaks räägib ta, et talle meeldib siin elada, ning meenutab hiljutist grilliõhtut oma kasvataja maakodus ja sünnipäevapidu lastekodus. David nopib ühe lastekodu aias kasvava piparmündilehekese ning toob selle kõigile nuusutada.
Poisi viimase kahe aasta arengut võib Tallinna lastekodu Mustamäe üksuses pidada tõeliseks edulooks. “Kahe aasta eest olid Davidi agressiivsus ja vägivald igapäevased,” kirjeldas Mustamäe üksuse (endise nimega imikute ja puuetega laste maja) juht Anne-Ly Mendel. “Arsti juures ja koolis käimine oli tõeline ettevõtmine. Samas õues mängivate turvakodu titade alale pidi ehitama aia ümber, sest kardeti poisi halba käitumist. Siis aga tuli tööle Janne…”
Kasvataja Janne Aas asus tööle kuue füüsilise ja vaimse puudega lapse perre. “Töövestlusel öeldi mulle, et kuna peres on agressiivne laps, pean olema valmis vägavallaga toimetulekuks. Mina vastasin, et ega ma rutiinset tööd tahagi,” meenutas ta.

Palu andeks ja lepi ära

Kasvataja töögraafik näeb ette seitse 24-tunnist vahetust kuus. “Tõepoolest, algul olid meil lõputud maadlused ja kartsin, mis olukorrad kõik võivad tekkida,” rääkis Janne. “Loomulikult pani toona 12-aastane noormees mind proovile, aga ma juba teadsin, et iga uue töötaja saabudes käibki algul sõda ja teineteisega tutvumiseks ja harjumiseks kulub paar kuud.”
Mendeli sõnul on see üksjagu loomulik, et kui asendusperre tuleb uus laps või töötaja, kukub mõneks ajaks kokku kõik, mis varem üles ehitatud. “Siin majas pead oma tegevustes iseäranis rahulik ja järjepidev olema ning endale teadvustama, et lapsed ei tee kõike seda tahtlikult, vaid lihtsalt ei oska oma emotsioone muudmoodi välja elada,” selgitas ta. “Maadleme selle maadluse ära, ja ma ei hakka pärast enam meenutama ega halvustama halva käitumise pärast.”
Tasahaaval muutus David rahulikumaks. “Keegi hakkas temasse uskuma,” lausus Mendel. “Kogu meie organisatsioonikultuur oli varem teine.”
Nüüd on Janne lisaks kasvatajaametile ka poisi vabatahtlik tugiisik. “Me käime minu maakodus ja grillime seal, talvel kelgutasime,” ütles ta. “David kallistab, tema sõnavara on arenenud, ta räägib, kuidas koolis läheb, ning me arutleme paljudest asjadest. Ka poisi vanaema käib külas. Tuhande tükiga puslesid paneb David niimoodi kokku, et peale ei vaatagi. Ja pisikestel, kelle ala piirati esmalt aiaga, võtab poiss nüüd käest kinni – ta tahab tunda, et on oluline.”
Janne rõhutas, et nö pahasid lapsi tuleb märgata, ja mitte maha kanda. “Alati peab õpetama, kuidas andeks paluda ja ära leppida,” mainis ta. “Kui midagi halba ongi juhtunud, ei ole see maailma lõpp.”
Tänaseks on Mustamäe majas kujunenud vahvaks traditsiooniks eri peod: suve alguse pidu, kooli alguse pidu, jõulude tähistamine, rahvakalendri tähtpäevad. “Need on elementaarsed asjad, mida peab lastele pakkuma, et nad tunneks end hästi,” toonitas Janne.

Lemmik on Tormise muusika

Sõpruse pst 248 maja 22 kasvandikust on lisaks 14-aastasele Davidile suuteline rääkima vaid üks – 19-aastane pime noormees Marek. Sarnaselt oma nooremale sõbrale kinnitas ka tema, et talle meeldib siin. Marek õppis Tallinna Heleni koolis, peab väga lugu Veljo Tormise muusikast ning mainis end unistavat Braille kirjutusmasinast, mida kasutavad pimedad. “Mina ei taha ära kolida,” teatas noormees kohe pärast terekäe ulatamist. “Sa ei pea kuhugi minema, siin ongi sinu kodu,” kinnitasid talle Anne-Ly ja Janne kordamööda. Noormehe ilmselge mure osutab aastaid kestnud traagikale, mis ootab vanemliku hoolitsuseta jäänud raske ja sügava puudega lapsi täisealiseks saades. “Kui tavalisel lastekodulapsel on lootust ning eri toetusmeetmete abil võivad nad oma elamise muretseda, ei lähe siit majast keegi iseseisvalt elama,” nentis Janne. “Kohalik omavalitsus peab nad hooldekodudesse paigutama.”
Nüüd paistab valguskiir ometi ka nendele noortele. “Kui Meelis Kukk sügisel meie juhataja ametisse astus, tõime välja valukohti, millisel rajal enam edasi minna ei saa,” rääkis Mendel. “Võtsime Jannega jutuks, et Mustamäe maja lapsed, kes ellu ei asu, võiksidki jääda meie majja oma inimeste keskele – esialgu oma perre, kuid kui neid tekib rohkem, moodustaksime noorte pere. Ühtlasi jätkaksime nende aitamist rehabilitatsiooniteenustega.”
Nii ongi nüüd otsustatud: enam ei anta 18-aastaseks saanuid hooldekodudesse. “Süsteemi on võimalik muuta, kui etteotsa tulevad inimesed, kes võtavad lastekodu kasvandike edasise elu oma südameasjaks,” tunnustas Anne-Ly lastekodu uut juhti ja linna toetusmeetmeid. “Oleme õnnelikud, et meil on arendamisel ilus meelteaed ning uus maja saab olema kaasaegsete võimalustega. Lapsed saavad seda nüüd kõike täie rinnaga nautida! Suur tänu ka Mustamäe linnaosa valitsusele – elan ise Mustamäel ja näen, kui palju uusi projekte on arendamisel. Männi park saab uueks, mitmed mänguväljakud on omandanud uue kuue!”

Eriliste laste ja eriliste töötajate maja

Rõõmsaid sündmusi jagub Mustamäe majas veelgi: äsja valmis esimene etapp maja uuendustest, tänu millele muutub hoone senisest märksa sobilikumaks puuetega lastele. “Meil on neli peret, iga pere saab nüüd suurema ja uuendatud kodu,” rääkis Janne. “Ratastoolilastele tulevad kirjutuslaudade asemel kummutid, mugavad kott-toolid ning ennekõike tõstuksüsteem, mis võimaldab lapsi paremini voodist välja ja vannituppa pesema aidata, ilma, et töötajad neid tõstma peaksid. Lisaks saab olema uus mööbel, põrandaküte, töötajatele puhkeruum ja oma pesemisvõimalused.”
Seintele lisavad kodutunnet laste joonistused. Anne-Ly sõnul on tegemist oluliste arengutega ka seetõttu, et hakatuseks küsiti töötajate arvamust, mida nad tahaksid remonditud pooles näha, arvestades lapsi, kes ühte või teise korterisse elama asuvad. Õuealale tulevad spetsiaalsed kiiged ratastoolilastele. Täielik edulugu – sammuke tsivilisatsiooni poole!” Janne lisas: “See ongi nüüd siin laste kodu.”
Enam ei ole Mustamäe majas pidevat pereheitmist. “Linn võib ju kasvõi mitu maja ehitada, kuid kui pole inimesi, kes tahaksid oma tööd südamega teha, pole ka neid losse vaja,” tõdes Mendel. Pikki aastaid vahetus töötajaid pidevalt. Lastekodu uue juhiga on ometi kord muutunud ka töötajatesse suhtumine ning tõusnud ausse nende väärtustamine. Rohkem on hakatud kasutama vabatahtlikke abistajaid. “Tippjuhi tähelepanu töötajatele on ülioluline,” nentis Anne-Ly. “Meelis Kukk saadab pea iga päev koolitusvõimalusi, mis on töötajatele suur motivaator.”

Lastekodu Mustamäe maja sai uued pereruumid

Nüüd on tubadesse ning koridoridesse planeeritud tõstukid, et oleks lihtsam puuetega lapsi ja noori tõsta voodist välja ja tagasi.

17. juunil avati pidulikult Tallinna lastekodu Mustamäe majas (Sõpruse pst 248) uued pereruumid neljale perele. Abilinnapea Betina Beškina selgitas, et see koht on koduks raske ja sügava puudega lastele, praegu elab seal 21 last.
“Tegemist on lastega, kes vajavad erilist hoolt ja hoolitsust ning selleks ka vastavaid tingimusi,” ütles ta. “Uutes pereruumides on loodud tavapärasele kodule võimalikult sarnane keskkond, kus lastega tegeleb pühendunud ja professionaalne personal. Endistest rehabilitatsiooniruumidest sai teraapiakeskus, kus laste arengut hakkavad toetama tegevus- ja loovterapeudid, logopeedid, eripedagoogid ja teised spetsialistid. Samuti saavad lapsed füsioteraapia protseduure, mis on nende heaoluks hädavajalik.”
Kui varem olid ruumid välja renditud, asub lastekodu nüüd ise teenuseid pakkuma, keskendudes traumeeritud lastele. Muidugi saavad teraapiakeskusest abi ka teised lapsed, noored ja vanemad.
Lastekodu asub endise lasteaia tüüphoones, mis võeti kasutusele 1968. aastal. Varem oli seal pereruumides kolm magamistuba lastele, töötajatel puudus oma tuba, samuti olid ruumid vanad ja räsitud. Uutes pereruumides on lastele neli magamistuba, elutuba, töötajate ruum, vannituba ja duširuum, mõlemas WC. Kui varem pidid kasvatajad ratastoolides lapsi ise tõstma, siis nüüd on tubadesse ning koridoridesse planeeritud tõstukid, et oleks lihtsalt ja ergonoomiliselt võimalik lapsi-noori tõsta voodist välja ja tagasi. Ruumide planeeringuid on muudetud avaramaks ja valgusküllasemaks.
Uueneb siseviimistlus, asendatakse kõik tehnosüsteemid, soojustatakse vundament ja tehakse muid töid. Lifti sai ka pereruumide osa, nii et nüüd on majas kaks lifti.
Järgmisena valmib hoovis meelteaed koos erivajadustega laste mänguväljakuga. Maja teises ehitusetapis valmivad täiendavad teraapiakeskuse ruumid, uuenevad väikelaste turvakodu ruumid ning luuakse ruumid ööpäevaringsele erihoolekande teenusele ja hoiukodu raske ja sügava puudega lastele. Lastekodu ühes peres elab neli kuni kuus last kasvatajate hoole all tavapärast pereelu.
Kogu maja saab valmis hiljemalt veebruaris 2022.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.