"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
TALLINNA VESI VEELGI PAREMAKS Uued omanikud vahetavad torusid kiiremini (0)
21. juuni 2021
Albert Truuväärt

Tallinna Vee uued põhiomanikud – Tallinna linn ja energiakontsern Utilitas – kavatsevad torusid ja trasse uuendada märksa kiiremini kui eelmine põhiinvestor, Ühendkuningriigi vee-ettevõte.

Linnaelanikud on vee hinna ja kvaliteediga üldiselt rahul. Adutakse, et tänapäeval on võimalus hea kvaliteediga kraanivett juua suur privileeg, mida pakutakse peamiselt vaid kõrgelt arenenud Euroopa riikides. Teisalt oodatakse, et trasse vahetataks kiiremini, sest torude vanusest sõltub väga palju, kas veele tekib teekonnal veepuhastusjaamast kellegi korterisse juurde kõrvalaktsent.

Teatavasti ostsid Tallinna linn ja energiakontsern Utilitas Tallinna Vee selle eelmiselt omanikult, Ühendkuningriigi ettevõttelt United Utilities Tallinn B.V.-lt 100,3 mln euro eest. Brittidele kuulus veidi üle 35% sellest Tallinnale elulise tähtsusega ettevõttest. Tallinna volikogu kiitis linna poolt selle tehingu heaks veebruaris. Nüüd kaardistab ettevõtte uus juhtkond olukorda, et kuhu ja kui palju oleks esmajärjekorras vaja investeerida.

Et kõrvalmaitse kaoks

Torude ja veetrasside kiiremat vahetamist ootab ilmselt enamik tallinlastest. “Tallinna vee kvaliteet läheb paremaks ja on varsti juba nagu mineraalveel, aga see, mis pilti rikub, on muidugi kehvad torud,” ütles Lembitu 8 korteriühistu juhatuse liige Natalia. “Kohati on see ka pisut kollakas, ehkki majas endas on torud vahetatud. Nii et vesi ise on väga hea, aga kohale toimetamine jätab soovida.”

Sama meelt on Väike-Patarei 15 ühistu juht Annela. Tema meelest võivad just veetrassid olla põhjus, miks veele mingi kõrvalmaitse juurde hiilib. “Ma ise olen veega üldiselt rahul, aga mõni, kes mul külas käib, ei ole ehk kõrvalnüanssidega harjunud,” lisas ta.

Varem puudus Tallinna linnal võimalus omanikku ehk Ühendkuningriigi ettevõtet United Utilities sisuliselt survestada. Ja nii 20 aastat järjest: britid omandasid Tallinna Vee 2001. a. Nüüd on võimalik linlaste eest juba tõhusalt seista. Praegu kuulub Tallinna Veest linnale 55% ja Utilitasele 20,36%. Ettevõtte tegevjuhtimine jääb Utilitase pärusmaaks.

Liiklust segatakse vähem

Tallinna Vee nõukogu aseesimehe, Tallinna linnasekretäri Priit Lello sõnul on Utilitase tegevjuhtimine mõistlik, et tagada professionaalne lähenemine ja elimineerida juba eos võimalikud süüdistused vee-ettevõtte seotuses poliitikaga. Ettevõtte nõukogu juht Priit Koit on samuti Utilitase valik.

Linna rolliks on ikkagi olla ettevõttes strateegiline partner. Lello sõnul on linna huvi tagada, et kuna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni korraldamine on omavalitsuse ülesanne, oleks Tallinnal kui omavalitsusel kogu aeg ülevaade, kuidas ettevõte toimetab.
“Meie huvi on, et Tallinna Vesi jätkaks ka börsiettevõttena,” märkis Lello. “Õnneks on erainvestorid näidanud üles usaldust selle suhtes, et linn taas Tallinna Vee peamiseks omanikuks on saanud. Me oleme börsil jätkamisest huvitatud sellepärast, et siis ollakse avalikkuse suurema kontrolli all.”

Tallinna Vee linnale tagasi otsmise üsna pikk protsess on nüüdseks seega lõppenud. “Tallinna Vesi töötab praegu tavapäraselt nagu ikka, aga samal ajal me vaatame kaugemasse tulevikku, et kuidas investeerida rohkem võrkudesse,” sõnas Priit Lello. “Seda plaani, et millal ja kui suures mahus, me töötamegi praegu välja.”
Ühtlasi hakatakse koostama uut teenuselepingut, kus on kirjas Tallinna linna ootused Tallinna Veele – ja samamoodi, et kuidas ja millises tempos võrke arendatakse.

Lisaks tähendab enamusosaluse liikumine linna kätte, et linnarahva liiklemist segatakse seoses vee- ja kanalisatsiooni trasside uuendamisega vähem. Trasside rajamise suhtes on linna ja vee-ettevõtte koostööd parandatud juba alates üle-eelmise aasta lõpust. Enne kui linna tellimusel mõnele tänavale uus asfalt laotatakse, püüab Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonitorustiku uuendada, et vältida uuesti lahti kaevamist tulevikus.

Vee hinda langetati

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul paistis eelmise omaniku aegne ülemäärane ärikasum selgelt silma. Nõnda oodati kogu aeg, et omanik investeeriks rohkem trassidesse, kuid seda ei juhtunud. Ülemäärane kasum oli põhjus, miks EKÜL alustas koos omanike liiduga võitlust vee hinna alandamise nimel. Sekkus ka konkurentsiamet, kes samuti leidis et hind on liiga kõrge. Üheskoos saavutati kohtuvõit.

Neli aasta tagasi leidsid kohtud, et tarbijaid oldi tõepoolest nööritud. Seejärel jõuti kompromissini: Tallinna Vesi esitas konkurentsiametile õiglase hinnataotluse, mis vee hinda peaaegu 30% protsenti langetas. Omanike ja ühistute esindajad omakorda lõpetasid Tallinna Vee ründamise kohtus.

Tallinnas on vee hind praegu Eesti linnade hulgas üks madalamaid, eriti kui võrrelda Tartu, Narva, Pärnu, Paide hindadega. Tõenäoliselt mängis just tariifivaidlus, aga ka üsna kaugel asumine emamaast rolli, miks britid osalusest Tallinna Vees loobuda otsustasid.

Tallinn sai Tallinna Vee kaasomanikuks soodsalt

• United Utilities omandas 50,4% osaluse Tallinna Vees 2001. aastal, kui linnapea oli Jüri Mõis. Selle eest maksti umbes 85 miljonit eurot. 2002. aastal börsile minnes vähenes United Utilitiesi osalus 35,3%-ni.

• Ettevõtte nõukogus esindavad neli liiget Tallinna linna, kolm energiakontserni Utilitas ja kaks väikeinvestoreid.

• Tallinna linn ja Utilitas said osaluse kätte soodsalt, 100,3 miljoni euro eest. Aktsia eest maksti 14,2 eurot ja viimasel ajal on see olnud börsil isegi pisut kõrgem.

• Utilitast iseloomustab suur kompetents infrastruktuuri haldamisel seoses kaugküttega ja seega on tegemist linna jaoks sobiva partneriga.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.