"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Vabaõhumuuseumi jaaniõhtul võib tunda 1930ndate hõngu (0)
21. juuni 2021
Scanpix

Vabaõhumuuseumis jalutades saab teada, millist toitu vanasti jaaniajal söödi, kuidas turgutati keha ja mismoodi lustisid lapsed.

Eri ajastute jaanipidude õhustikku loovad muuseumiõuel puhkpilliansambel Pritsu Brass, ansambel Törts ja rahvakunstiansambel Leigarid. Vabaõhumuuseumi ürituste projektijuhi Merike Puura sõnul on koroonaviiruse ohu tõttu jaaniõhtu sündmused hajutatud üle muuseumi taluõuede.

“Tänavune jaaniõhtu tuleb teisiti,” ütles Puura. “Kutsume vabaõhumuuseumi inimesi jalutama, taludesse jaanikombeid vaatama ja nii oma juuri meelde tuletama. Härjapea talus näiteks on teemaks kolmekümnendad, mil jaanitulesid hakkasid korraldama mitmesugused seltsid. Avatud on ajastukohane puhvet ja õnneloosis võidab iga loos,” lisa ta.

“Kolmekümnendate stiilis jaanimuusikat teeb puhkpilliansambel Pristu Brass. Roosta talus saab osa sajanditevanuste traditsioonidega üheperejaanitulest, kus pererahvas pajatab ka põnevaid muinasjutte ja lugusid. Tegevusi jagub kella kümneni, kogu territoorium on avatud südaööni.”

Jaanilõke külaväljakul

Jaanilõke süttib veel külaväljakul ja kiigeplatsil, samuti on tulease kõrtsi ees.
“Toitlustust pakub Kolu kõrts ja šašlõkki saab kiigeplatsil, kus meeleolu loob ansambel Törts,” rääkis Puura.
“Toiduakadeemia pakub aasiapärast kööki ja veini degusteerida meie uusima ekspositsiooni, kolhoosi korterelamu juures. Värskelt avatud nelja korteriga majas on sisustatud kodusid kuuekümnendate, seitsmekümnendate ja üheksakümnendate ning tänapäevaseski stiilis. Vaatamist jätkub kõigile, sest keldris on koguni lasteala! Silikaattellistest 1964. aastal ehitatud maja seinad on originaalid ja toodud tükkidena kohale Lõuna-Eestist. Jaaniõhtul koguneb kortermaja juurde ärksam rahvas jaanitule etteasteid harjutama.”

Lau külapoest saab soetada maiustuste kõrval postkaarte ja muud nipet-näpet, mida majapidamises tarvis võib minna. Vabaõhumuuseumi jaanituli kestab 23. juunil kella 17-22, tavapilet maksab 15, sooduspilet 10 ja perepilet 25 eurot. Muuseumi väravasse toovad bussid nr 21 ja 21B, kesklinna suunas viivad sealt bussid nr 41 ja 41b.
Üritusele ei ole lubatud külastajad, kes on viimase 14 päeva jooksul haigestunud Covid-19-sse, olnud kontaktis kinnitatud Covid-19 haigestunuga või kellel on respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (näiteks palavik, kuiv köha, hingamisraskused).

Leigarite suvised kontserdid Sassi-Jaani õuel algavad laupäeviti ja pühapäeviti kell 11. Tänavu toimuvad Leigarite eestvedamisel mitte rahvarohked külapeod nagu varem, vaid väiksemad perepeod. Neid saab uudistada turvaliselt distantsilt. Elava muusika saatel sünnib pärimuslikest tantsudest, lauludest, mängudest ja pillimuusikast iga kord veidi erinev pidu. Kuigi sel aastal külastajat tantsudesse ja mängudesse kaasata ei saa, siis oma kallima pereliikmega võib kõiki reegleid järgides ikka mõned tantsupoognad võtta.

Meelespea lõkke tegijale

• Hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda.

• Jälgi, et lõke oleks hoonetest, metsast ja põlevmaterjalist ohutus kauguses. Ohutu kaugus sõltub eelkõige lõkke suurusest ja vähim ohutu kaugus igasuguse lõkke puhul peaks olema vähemalt 8 meetrit. Meeste puhul teeb see umbes 10 sammu, naiste puhul umbes 13 sammu.

• Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele ning hoia lõkkeaseme ümbrus süttivast materjalist puhtana. Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit.
• Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või et lõkkesuits ei häiriks naabreid.

• Jaanipäevatunde ja hea meeleolu loomiseks piisab ka väikesest lõkkest. Tähtis ei ole lõkke suurus, vaid meeleolu, mida lõke loob.

• Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid, nt pangetäis vett, liiva või tulekustuti.

• Tuld ei tohi jätta hetkekski järelevalveta. Lõkkevalvurina kanna hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

Jaanipäeva saab tähistada aias või linna grillimispaikades

Et viiruse levikut mitte taas hoogustada, jäävad ära rahvarohked linna jaanipeod Stroomi rannas, Paeväljal jm traditsioonilistes paikades, kuid pere ja sõpradega saab jaanipäeva tähistada paljudes grillimiskohtades.

“Harjumaa omavalitsused leppisid terviseameti soovitusel kokku, et tänavused jaanituled jäävad paraku ära,” lausus abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “See ei sega aga linlastel jaanipäeva tähistada oma lähedaste-tuttavate seltsis iseseisvalt, järgides kõiki tuleohutuse nõudeid. Kindlasti tuleb enda järel prügi ära koristada.”

Paeväljale ja Iru silla lähistele paigutatakse spetsiaalsed prügikonteinerid, et inimesed saaksid soovi korral ise grillida ning jaanipäeva nautida ilma loodust kahjustamata. Sobivad grillimispaigad on näiteks ka Pirita jõe ääres, Sütiste metsas, Pikakari ja Stroomi rannas ning Aegna saarel.

“Me kõik loodame, et algav suvi tuleb sama hea kui eelmisel aastal, kui piiranguid oli vähe ja nakatumisnumbrid madalad, ” ütles Belobrovtsev. “Saame nautida suve ja suveilma, unustamata samas ka ettevaatust.”

Lõke tee 8 meetri kaugusele majast mittesüttivale alusele

Kel plaanis süüdata jaanilõke kodus, peaks Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõuniku Ants Aguraiuja sõnul tegema tule õigesse kohta ja sellel silma peal hoidma.

“Lõkke õige kaugus sõltub selle suurusest ja tuulest. Kuni meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonest vähemalt kaheksa ja suurem viieteist meetri kaugusel, ja sedagi tuulevaiksema ilmaga,” ütles Aguraiuja. “Soovitame aga teha lõke veelgi kaugemale, et vältida näiteks suuremaks tõusnud tuulest põhjustatud sädemete levikut. Samuti ei tasu teha lõkkeaset suuremate puude lähedusse, mille kuivanud oksad samuti tuld võtta võivad. Kui ümber on kuiv muru, tuleks tule levikut takistada näiteks lõkkeaseme ümber laotud kividega.”

Lõke tuleb teha ettevalmistatud pinnasele ning hoida selle ümbrus süttivast materjalist puhtana. Lõkkes tohib põletada vaid puhast puitu ning pappi ja paberit. Tähtis ei ole lõkke suurus, vaid meeleolu, mida lõke loob.

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega, mil tuule kiirus jääb alla 5,4 m/s. “Ilmajaama kodulehel on tuulekiirused näha,” lausus Aguraiuja. “Lõket tuleb valvata kuni selle kustumiseni või lahkudes tuletukid veega üle valada. Muidugi peavad lõkke läheduses olema ka esmased tulekustutusvahendid – väiksema lõkke juures piisab ühest tulekustutist või paarist ämbrist veest. Võimalusel võiks lõkke juurde valmis panna aiakastmise vooliku, et tuli oma piirides püsiks. Niikaua kui tuli põleb, peab keegi seda ka jälgima.”

Päästeamet kutsub jaanipäeva eel leidma igale jaanitulele lõkkevalvurit. “Lõkkevalvuri ülesanne on jälgida, et lõkke tegemisel järgitaks tuleohutusnõudeid ja seltskonnal oleks lõkke juures turvaline olla,” rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Sandra Repp. “Valvur hoiab silma peal ka jaaniseltskonnal, hoolitseb selle eest, et kõik järgiks ohutusreegleid, ning kui tähistamine lõppeb, kustutab valvur lõkke.” Registreeri end jaanipäevalõkke valvuriks ja märgi kaardile oma ohutu lõke aadressil https://jaanituli.geoape.com

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.