"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
KUUMAREKORD TULEKUL Enim on ohustatud lapsed, vanurid ja ülekaalulised (0)
22. juuni 2021
Foto Albert Truuväärt

„Kuuma ilmaga toime tulemiseks on vaja tervet mõistust,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla EMO juhataja Märt Põlluveer. „On teada, et südamehaigus ja kuumus ei käi kokku; kuid ka tervetel tasub olla ettevaatlik.“

Terviseamet hoiatab, et palavate ilmadega tuleb ettevaatlik olla eelkõige kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Veel ohustab kuumus kuni nelja-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid, samuti ülekaalulisi.

Päike on kui hea sõber, kelle seltsis veedetud suvi aitab jagu saada talvekülmast, haigustest ja stressistki. Et aga sõber vaenlaseks ei muutuks, tuleb enne temaga kohtumist üht-teist teada ja meeles pidada. Eriti ettevaatlik tuleb olla kroonilisi haigusi, nt kõrgvererõhutõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel, sest sageneda võivad südameatakid ning tõuseb vererõhk.

Kuumus võib aga olla kurnav ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus, tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ja päikesepõletusi.

Perearst: mida tugevama faktoriga päikesekreem, seda parem

Päikesekaitsekreemide valik on suur ja lai, kuid sellest hoolimata on ka inimesi, kes otsustavad kreemi mitte kanda. Perearst Eero Merilind sõnul on üldine seisukoht siiski, et mida tugevama UV-faktoriga, seda parem. Sealjuures tuleb meeles pidada, et ühekordsest kreemitamisest ei piisa.

“On olemas ka sellised indikaatorpaelad, mida saab panna käe külge, mis näitavad kui kreemi toime on juba ära kadunud, et siis koht uuesti ära kreemitada,” sõnas Merilind. ”Kreem imendub naha sisse ja kui rannas ja ujumas käia, siis osad tulevad veega maha, mistõttu oleks mõistlik peale vees käimist uuesti kreemitada,” lisas ta.

Haigetel inimestel on otsest kuumust raskem taluda, kuid seda kui kaua võib päikese käes olla tuleb hinnata arvestades erinevaid faktoreid. “Sõltub sellest, kas inimesed on terved või haiged, kas kõht on täis või on söömata ja joomata. Kõik need asjad peaks rahulikult läbi mõtlema,” sõnas Merilind.

Nii väikeseid rinnalapsi kui suuremaid tuleks jälgida eriti tähelepanelikult. Laste termoregulatsioon on arsti sõnul natuke täiskasvanutest erinev ning ülekuumenemise oht on suur. “Ega väikese lapsega ei ole keelatud õues olla, lihtsalt mängimiseks võiks valida natuke varjulisemaid kohtasid. See, et ta natuke aega päikese käes mängib ja natuke higine on pole iseenesest midagi halba,” lisas Merilind.

“Halb on see kui terveks päevaks minnakse randa koos täiskasvanutega ja laps peab seal olema ning võib saada päikesepiste või päikesepõletust. Selle puhul võib nahk alles õhtul punaseks ja valusaks minna ning tekkida võib palavik,” lisas ta.

Arsti sõnul on mõistlikum lastega randa minna hommikul või peale lõunat kui suur päikese intensiivus on juba möödas.

Kuidas käituda kuuma ilma korral?

Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest temperatuurist oluliselt kõrgem(25 kraadi ja üle). Oma tervise kaitsmiseks sellises olukorras tuleb võimalusel hoiduda jahematesse ruumidesse või järgida järgmisi nõuandeid:

  • Kanna päikese eest kaitsvaid heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille
  • Kasuta päikese käes viibides päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Pea meeles, et päikesekaitsetooted on vaid üks võimalus kaitsta end ultraviolettkiirguse ja nahapõletuse eest ning neid tuleb kanda nahale regulaarselt ja piisavas koguses. Päikesekaitsevahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede.
  • Väldi vedelikukaotust, selleks joo võimalikult palju vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett. Ära oota janu tekkimist, juua tuleb 2-4 klaasi vedelikku tunnis
  • Hoia imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest
  • Vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada
  • Päevitada ei tohi mõnede ravimite tarvitajad (küsi selgitusi arstilt või apteekrilt)
  • Kuumus ja päike on vastunäidustatud osade krooniliste ja nakkushaiguste puhul
  • Ära liialda kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu
  • Ära jäta väikelapsi ja lemmikloomi üksi suletud autosse
  • Võimalusel piira füüsilist tegevust kuuma käes

Kuumarabandus vajab kiiret esmaabi

Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10 kuni 15 minutiga tõusta kuni 41 kraadini või rohkem. Kui kiiresti esmaabi ei osutata, siis võib kuumarabandus põhjustada surma või püsiva puude.

Lisaks võib kuumarabandusest märku anda tuikav peavalu, peapööritus, iiveldus ja meeltesegadus, aga ka teadvusetus. Kui märkad kuumarabanduse nähtude ilmnemist, siis tuleks kutsuda koheselt kiirabi ning kuni abi saabumiseni toimetada kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika ning jahutada kannatanu kiiresti kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid.

“Näiteks, paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisuta teda jahedasse vette kastetud käsnaga või märgade jahedate rättide või paberiga ja võimalusel lehvita talle jahedamat õhku. Mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39 kraadi,” soovitab Terviseamet.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.