"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
INFLATSIOONIHIRM Kinnisvaraeksperdi arvates elavdab turgu kartus, et raha kaotab väärtust (0)
22. juuni 2021
Foto Rene Suurkaev

„Kui see rahaprint Euroopas lõpeks, stabiliseeruks kõik,“ sõnas kinnisvaraekspert Jaanus Laugus, kelle arvates mängib inflatsioonikartus praegu kinnisvaraturul olulist rolli. Teisalt viitavad mitmed analüütikud, et vaatamata säästude turvakodu otsijatele on õhus tunda pigem jahenemise märke ja nõnda nagu ei saanud rääkida buumist kevadel, siis veelgi vähem nüüd.

Kui kevadel esines meedias hüüatusi, et „ kinnisvaraturg möllab“ ja „magalate korterite hinnad tõusevad tundidega“, siis maikuu tehingustatistika Tallinna korterite kohta ei näita möllust mingeid märke. Huvi vanemate korterite vastu on samuti taltunud. Tõsi, ka varasemate kuude numbrid näitasid vaid mõõdukat tõusu.

Huvi Tallinna korterite vastu vähenes

Riigi Maa-ameti statistikast selgub, et kui aprillis asus Tallinnas müügis 2379 korterit ja tehti 1023 tehingut, siis mais olid vastavad numbrid 2495 ja 904 – ja langus seega ilmne.

Kui mõni analüütik on hinnanud olukorda mais kinnisvaraturul „kuumemaks kui kunagi varem“, siis pisut süvenedes selgub, et maikuu „kuumus“ kinnisvaraturul on tekkinud võrrelduna eelmise aasta väga „külmade“ andmetega. Aasta tagasi rippus väga paljude inimeste jaoks õhus kartus seoses kriisiga töö kaotada. Loomulikult ei taheta sellistes oludes mõelda kinnisvaralaenu võtmise peale, vaid püütakse pigem kulusid kärpida. Hiljem aga, kui nähti majanduse taastumist, saadi optimism tagasi.

Kinnisvaraekspert Jaanus Lauguse sõnul võib kinnisvaraturgu praegu üsna aktriivseks pidada. Kuid seda tõukab tema hinnangul olulise mõjurina inflatsioonikartus.

„Kui see rahaprint lõpeks, stabiliseeruks kõik,“ märkis ta, viidates Euroopa Keskpanga ellu viidud majanduse ergutuspakettidele, mis tähendab raha juurde pumpamist euro rahaühikuga süsteemi juba triljonites eurodes.

„Raha suunatakse ringlusesse juurde ikkagi väga massiivselt,“ lisas Laugus. „Ja kuigi tavaline inimene seda ehk ei tunne, siis ostujõulisem seltskond pelgab euro ebastabiilsust ja paigutab raha pigem kinnisvarasse. Kõik, mis Euroopa rahaturul toimub, asub praegu küsimärgi all.“

Ehitamine on üha kallim

Iseasi, et säästude investeerimine kinnisvarasse ei pruugi kesta kaua. Lihtsalt inimestel pole nii palju sääste. Ühed kinnisvaraturu põhikujundajad on ikkagi ajalooliselt olnud noored pered.

Lisaks on aidanud siiamaani hindu tagant tõugata ehitusturu ebastabiilsus. Ehitusmaterjalide hinnad on kümneid protsente kasvanud, ja neid lihtsalt ei jätku. See on üks põhjus, miks pakkumisi praegu turul pigem vähevõitu, sest oodatakse järgmise aasta alguses aset leidvat ehitushindade stabiliseerumist. Kui ikka ei tea, kui palju su ehitus maksma läheb, on keeruline müügiplaani teha.

„Eestis tervikuna me lähiaastatel kinnisvaratehingute ja hinna olulist kasvu ei prognoosi,“ märkis analüütik Mihkel Eliste. „Paljuski põhjusel, et noori ostjaid jääb seoses laulva revolutsiooni järgsete aastate madala sündivusega nüüd turul järjest vähemaks. Ega keegi jätkuvat kinnisvaraturu kasvu ei olegi prognoosinud ja elavnemine, mis vahepeal täheldatav, oli lihtsalt eelmisel aastal alanud koroonakriisi järelmõju.“

Eliste sõnul hakkavad nüüd kinnisvaraturul järjest enam nõutavaks muutuma eramud. Laulva revolutsiooni paiku sündinud põlvkond jõuab 30ndate eluaastate keskpaika, mil sageli vahetatakse korter välja eramu vastu. Mingit olulist hinnatõusu või nõudluse kasvamist Eliste seega ka sügisel ette ei näe.

„Karjainstinktist tingitud käitumine ja fear of missing out-effekt (hirm millestki olulisest ilma jääda),“ võttis ta kokku kevadise nn buumi olemuse.

Kinnisvaramaakler Margot-Helena Kasari ennustab aga tulevikku pisut mustemaid värve kui lihtsalt põgusam hindade langemine sügisel. „Ma arvan, et juhtub ikkagi korralik hindade korrelatsioon,“ märkis ta, viidates, et 2008. a krahhist saadik on hinnad 12 aastat järjest tõusnud. „Ma arvan, et see langus ei tule nii hull kui 12-13 aastat tagasi, aga ikkagi väga märgatav. Tõenäoliselt juhtub see suures osas maailmast ja jõuab siis väikese, umbes aastase viivitusega meieni.“

Kasari arvates on seega kinnisvarahinnad tõusnud oluliselt kiiremini ja rohkem, kui selleks oleks reaalselt põhjust või alust. „Märksõnaks on „põhjendamatu optimism“ ja see annabki märku, et võib kriis tulla.“

Tagasi kriisi-eelses ajas

Osade analüütikute meelest ei saa me rääkida kinnisvarahindade reaalset tõusust juba mõnda aega põhjusel, et mitte kinnisvara väärtus ei suurene, vaid kõikides valdkondades või majandusharudes tõusvad hinnad peegeldavad vaid inflatsiooni.

Eesti ühe juhtivama kinnisvaraettevõtte juhatusse kuuluv Peep Sooman on samuti pigem kuulunud pessimistlikumate parteisse.

„Nüüdseks peaks ka kõvema peaga analüütikute jaoks selge olema, et turul mingisugust buumi ei olnud,“ viitas ta eelmisel nädalal avaldatud kommentaaris. „Toimus eelmise aasta hirmsast ehmatusest tekkinud augu täitmine ja tänaseks ollakse rahunenud. Algselt langenud, pärast aga üles hüpanud hinnad on samuti paigale jäänud ning ka tehingute arv sarnaneb sellele, mis enne koroonapandeemia algust.“

Teisisõnu oleme kinnisvaraturul oma taastumisega jõudnud pandeemia-eelsesse aega. Mingist buumist siis aga ei räägitud.  

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.