"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uuring: kõrghariduse kättesaadavus erineb sihtrühmiti (0)
22. juuni 2021
Praxise analüüsist selgus, et üks oluline põhjus, miks Eestis ei ole kõrgharidus erinevatele sotsiaalsetele gruppidele võrdväärselt kättesaadav, on eelduslikult see, et Eesti kõrghariduspoliitikas puudub strateegia, mis võrdsete võimaluste teemale keskenduks. Foto: Pixabay

“Eestis on alaesindus uuringus osalenud Euroopa riikidega võrreldes üks suuremaid. Seega ei ole Eestis kõrgharidus erinevatele gruppidele võrdväärselt kättesaadav, mis omakorda tähendab, et indiviidide võimalused ennast teostada ja sotsiaalmajanduslikul redelil üles poole liikuda ei ole võrdsed,” tõdes Praxise analüütik Sandra Haugas. 

Mõttekoda Praxise läbi viidud Eurostudent VII Eesti uuringu kohaselt on kõrghariduses vähem inimesi, kelle vanematel ei ole kõrgharidust, samuti rahvusvähemuste esindajaid ja erivajadusega inimesi, vahendab BNS.

Venekeelsed noored ei pääse hariduse juurde

Nagu ka eelmine uuring välja tõi, on Eestis endiselt kõrghariduses alaesindatud venekeelse taustaga noored. Sealjuures kalduvad venekeelse taustaga õppijad piirduma esimese astme kõrgharidusega, magistriõppes jätkavad vähesed.

Praxise analüüsist selgus, et üks oluline põhjus, miks Eestis ei ole kõrgharidus erinevatele sotsiaalsetele gruppidele võrdväärselt kättesaadav, on eelduslikult see, et Eesti kõrghariduspoliitikas puudub strateegia, mis võrdsete võimaluste teemale keskenduks. 

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhtivekspert Janne Pukk märkis, et uuringu tulemused osutavad elukestva õppe levikule Eestis ning tõlgendamisel tuleb vaadata üliõpilaskonda lähemalt. „Noorematel tudengitel on kõrghariduseta vanemaid märksa vähem kui vanemas grupis. Näiteks kuni 19-aastaste üliõpilaste seas on neid, kelle kummalgi vanemal ei ole kõrgharidust, 31 protsenti, kuid 20-29-aastaste seas 38 protsenti ning 30-aastaste ja vanemate hulgas juba pooled ehk 51 protsenti. Vanusega on seotud kogu üliõpilaste ajakasutus ja töötamise muster – vanuse suurenedes kasvavad töötundide arv ja sissetulek, samuti elamiskulude katmise tähtsus töötamise põhjusena. See on alla 20-aastaste seas 46 protsenti, 25-29-aastastel 86 protsenti ning üle 30-aastastel 90 protsenti.“

Pukk lisas, et ehkki venekeelse taustaga noori on kõrghariduses vähem, astuvad nad kõrgkooli sagedamini vahetult pärast keskhariduse omandamist ega jää vaheaasta(te)ks mõtteid koguma, mis näitab, et nende haridusvalik on kindlam.

Üliõpilased peavad ära elamiseks kooli kõrvalt töötama

Uuringu kohaselt töötavad Eesti üliõpilased õpingute kõrvalt palju, seda peamiselt vajadusest katta oma elamiskulud. Rahvusvahelises võrdluses moodustab töötamisest saadav tulu Eesti üliõpilaste igakuistes kogusissetulekutes 64 protsenti, samas kui riiklikud toetused väikese osa ehk 25 protsenti. 

Samal ajal on Eesti rahvusvahelises võrdluses esikohal üliõpilaste osakaalu poolest, kes tunnevad, et neil on töötamise tõttu õppimisega raskusi – nii vastas 33 protsenti. Nende üliõpilaste seas, kes töötavad vähemalt 20 tundi nädalas, on Eestis neid, kes töötamisest tulenevaid õpiraskusi tajuvad, tervelt 60 protsenti. Ka selle näitaja poolest oleme riikide seas esikohal.

Praxise analüütiku Sandra Haugase sõnul vajavad Eesti üliõpilased riigilt rohkem materiaalset tuge. „Kui me tahame, et kõrghariduse omandamine oleks üliõpilaste jaoks maksimaalselt arendav, on oluline tagada üliõpilastele tingimused, et nad saaksid õpingutele ka päriselt keskenduda,“ sõnas ta.

Ministeeriumi juhtivekspert Janne Pukk märkis, et võimekad noored on saanud Eestis tasuta kõrgharidust omandada juba kaheksa aastat ning paratamatult ei suuda riik seejuures pakkuda kopsakaid toetusi. „Toetused on peamiselt vajaduspõhised ja mõeldud eelkõige neile, kes perelt rahalist tuge ei saa,“ ütles Pukk. „Kuna tänapäeval alustatakse kõrgharidusõpinguid hiljem ja lisandunud on märkimisväärne arv teistkordseid kõrghariduse omandajaid, on samaaegne õppimine ja töötamine muutunud üsna tavapäraseks elukorralduseks. Peame pöörama tähelepanu paindlikule õppekorraldusele ja personaalsematele õpiteedele. Oleme uues haridusvaldkonna arengukavas seadnud olulisele kohale tingimuste loomise selleks, et kõigil inimestel oleks võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust, sõltumata sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne. Seda on vaja juba palju varasemas etapis kui kõrghariduses, kuna juurpõhjused, miks üks või teine noor ei jõua kõrgkooli, asuvad alumistel haridusastmetel.“ 

Murettekitav hulk vaimse tervise probleemidega üliõpilasi

Ligi kümnendikul ehk üheksa protsenti Eesti üliõpilastest on enda kinnitusel vaimse tervise probleem – see näitaja on võrreldes viimatise uuringuga tõusnud kolm korda. Tegelikult võib vaimse tervise probleemide all kannatada märksa suurem osa Eesti tudengkonnast, mis näib viitavat üliõpilaste ebapiisavale teadlikkusele vaimse tervise probleemidest. 

“Nii suur tõus on lisaks Eestile olnud ainult üksikutes Eurostudenti riikides. Lisaks iseloomustavad pea pooli meie tudengitest mitmed vaimse tervise probleemidele viitavad seisundid, näiteks sage või pidev muretsemine paljude asjade pärast, loidus ja väsimustunne jne. On oluline märkida, et uuring on tehtud COVID-19 pandeemia eelselt, seega võib vaimse tervise probleemide esinemissagedus üliõpilaste seas olla praeguseks veelgi kõrgem. Igal juhul vajab vaimse tervise teema kõrghariduspoliitika kujundajatelt palju suuremat tähelepanu kui seda seni on olnud,“ leidis Haugas. 

Näiteks iseloomustab ligi poolt üliõpilaskonnast ehk 47 protsenti sageli või pidevalt liigne muretsemine paljude asjade pärast ning 45 protsenti loidus ja väsimustunne. Umbes kolmandik ehk 37 protsenti tajub sageli või pidevalt pingetunnet või võimetust lõdvestuda, 34 protsenti vähenenud tähelepanu ja keskendumisvõimet  ning 30 protsenti kurvameelsust. Vaimse tervise probleeme esineb rohkem bakalaureuseõppes, nooremate, madalama sissetulekuga, erivajadusega, mittetöötavate ning lasteta tudengite seas. 

Vaid iga seitsmes erivajaduse või pikaajalise terviseprobleemiga, sealhulgas vaimse tervise probleemiga üliõpilane leiab, et riigi, kohaliku omavalitsuse ja kõrgkooli tugi on piisav. Samal ajal iga kolmas ütleb, et tugi ei ole piisav. 

Haridus- ja teadusministeeriumi juhtivekspert Janne Pukk tõi esile, et töötavate üliõpilaste emotsionaalne seisund on parem kui mittetöötavatel, ning lapsevanematest tudengitel parem kui neil, kellel last ei ole. „Seega töötamine ja pere ei pruugi õppimisel kaugeltki koormaks ja takistuseks olla. Mitmekülgne tegevus aitab tasakaalustada pingelist õppimist.“ 

Mitu soovitust poliitikutele

Praxise analüüsi tulemusena valmis mitu poliitikasoovitust. Muuhulgas paneb Praxis ette luua haridus- ja teadusministeeriumil sotsiaalset mobiilsust pärssivate trendide ohjeldamiseks ehk kõrghariduse omandamise võimaluste võrdsustamiseks kõrghariduse võrdsete võimaluste strateegia. Strateegia peab saama tugevaks aluseks, kujundamaks kõrghariduspoliitikaid edaspidi nii, et võrdsete võimaluste printsiip oleks seatud prioriteetsele kohale.

Praxis soovitab uuendada üliõpilaste õppetoetussüsteemi selliselt, et see vastaks üliõpilaste majanduslikele vajadustele paremini, võimaldaks neil soovi korral töötada vähem ning keskenduda rohkem õpingutele ja tulla seeläbi õpingutega paremini toime.  Ühtlasi paneb Praxis ette luua terviklik kõrghariduse vaimse tervise poliitika, mis moodustab osa riiklikust vaimse tervise edendamise strateegiast.

Selleks viia läbi täpsustav uuring, selgitamaks muuhulgas, kas vaimse tervise probleemide tunnistamise kolmekordset tõusu tudengite seas seletab vaimse tervise probleemide tegelik esinemissageduse kasv või teadlikkuse tõus vaimse tervise probleemidest. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.