"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Vandeadvokaat Oliver Nääs: raskete kuritegude toimepanijad võivad karistusest pääseda (0)
22. juuni 2021
Oliver Nääs. Foto: Albert Truuväärt

„Kriminaalmenetlustes, kus puudub jõustunud kohtuotsus, loetakse kindlasti kõik pärast 6. oktoobrit 2020 kogutud sideandmed lubamatuks tõendiks,“ kommenteeris advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Oliver Nääs hiljutist Riigikohtu otsust, mille kohaselt ei tohi inimeste sideandmeid kriminaalmenetluses enam kasutada. „See tähendab, et mida kauem riik venitab sideandmete regulatsiooni parandamisega, seda pikemaks venib periood, kus teatud raskeid kuritegusid võib olla võimatu tõendada – raskete kuritegude toimepanijad võivad karistusest pääseda.“

Kas nüüd lõpetataksegi nende andmete kasutamine kriminaalmenetluses? „See tähendab, et praegusel hetkel ei tohiks mingil juhul õiguskaitseorganid sideandmeid kriminaalmenetlustes kasutada,“ selgitas Nääs. „Enne eelmise aasta 6. oktoobrit kogutud sideandmete kasutamist ei välistatud, kuigi jaatati ka selles osas sidevahendi kasutajate õiguste rikkumist. Selliste sideandmete kasutamiseks tuleb kontrollid kogumisega kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes arvesse ka kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud,“ märkis ta.

Siiski tohib tõendina erandjuhul kasutada andmeid, mis on välja küsitud enne Euroopa Kohtu eelmise aasta 6. oktoobri otsust. Nääs ei nõustunud Riigikohtu seisukohaga, justkui oleks enne seda kuupäeva olnud ebaselge, et üldiselt ja vahet tegemata ei tohi sideandmeid koguda ega säilitada. „Hiljemalt pärast 21. detsembrit 2016 tehtud Euroopa Kohtu otsust C 203/15 ja C 698/15, oli üheselt selge, et selliselt sideandmeid koguda ei tohi.“

Muudatustega venitamine

Erinevalt Riigikohtu väidetust, et nimetatud lahendiga tuvastati üksnes, et sideandmete kogumisele kohaldub Euroopa Liidu õigus, leidis Euroopa Kohus tegelikult oma resolutsioonis üheselt, et Euroopa Liidu õigusega on  vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kohustuse säilitada üldiselt ja vahet tegemata kõikide abonentide ja registreeritud kasutajate kõik liiklusandmed ja asukohaandmed.

„See, et erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti venitasid seaduse muutmisega ja asusid sideandmete üldist kogumist tugevalt kaitsma, ei tähenda, et üldise kasutamise ja säilitamise õigusvastasuse osas esines ebaselgus. Juba nimetatud Euroopa Kohtu otsuse C-203/15 ja C 698/15 põhjendustes selgitati, et sideandmete säilitamine ja kogumine peab olema piiritletud seaduses sätestatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate asjaoludega. Tegelikkuses juhiti sisuliselt samadele probleemidele tähelepanu juba 8. aprilli 2014 Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjades C 293/12 ja C 594/12. Seega ei saa nõustuda Riigikohtu väitega, et ebaselgus esines kuni oktoobrini 2020,“ teatas Nääs.

Varasemad vastuolud

Mida see kõik tähendab viimase kaheksa kuu Eestis lõpuni jõudnud kohtuasjadele ja kriminaalmenetlustele? Riigikohus selgitas, et jõustunud kohtuotsuseid tehtud lahend ei mõjuta. Sellist järeldust põhjendati Nääsi arvates suhteliselt formaalse seisukohaga, et seaduses puudub vastav alus. „Seega ei saa Riigikohtu hinnangul isikud, kelle süüdimõistmisel tugineti suures ulatuses sideandmetele taotleda sellise kohtuotsuse tühistamist.“

Ta pidas väga tõenäoliseks, et paljud juristid sellise seisukohaga ei nõustu ning vastavasisulised kaebused esitatakse Euroopa Inimõiguse Kohtule. „Eelkõige on selle põhjuseks asjaolu, et tegelikult olid liikmesriigid probleemidest teadlikud juba pärast 2014. aasta Euroopa Kohtu otsust ning ühemõtteliselt keelati sideandmete üldine ja vahet tegemata säilitamine 2016. aastal tehtud otsusega. „Asjaolu, et praeguseni on sideandmete regulatsiooniga probleeme, on tingitud sellest, et Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti venitasid seaduse muutmisega ja asusid sideandmete üldist kogumist tugevalt kaitsma,“ oli Nääs resoluutne.

Vajalikud seadusemuudatused

Nüüd on siis selgunud, et Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kas seda peab muutma seadusandja?

Nääs nägi siin lahendust selles, et suhtlus- ja asukohaandmeid võib koguda ja säilitada raske kuritegevusega võitlemise ja luuretegevuse eesmärgil tingimusel, et kogumine on piiritletud seaduses sätestatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate asjaoludega, nt andmesubjektide kategooriad või geograafilised kriteeriumid. Sellise kriteeriumiga on vastuolus praegune siseriiklik regulatsioon, mis kohustab sideettevõtjaid säilitama suhtlus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata.

Tema sõnul peab seadusandja esimesel võimalusel sellised objektiivsed ja mittediskrimineerivad tingimused looma. „Mida rohkem sellega venitada, seda suurem on tõenäosus, et raskete kuritegude toimepanijad jäävad karistuseta, kuna selliste kuritegude tõendamiseks ei või enne seaduse täpsustamist sideandmeid kasutada,“ tõdes ta.

Veelgi tähelepanuväärsem on see, et õigusvastaselt säilitatud andmete väljanõudmisega rikutakse ka Eesti põhiseadusega tagatud õigust eraelu puutumatusele?

„Euroopa Kohus leidis, et eraelu puutumatuse raskeks riiveks on selliste andmete kogumine, mis võimaldab teha väga täpseid järeldusi nende isikute eraelu kohta, kelle andmeid säilitatakse. Näiteks nende igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise viibimiskoha, igapäevaste või muude liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad,“ märkis vandeadvokaat.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner kommentaar:

„Riigikohtu otsus võib märkimisväärselt mõjutada kuritegude avastamist ja tõendamist nendel juhtudel, kus sideandmete päringuga saadavad andmed on kriminaalasja lahendamiseks hädavajalikud. Olukorras, kus järjest enam pannakse kuritegusid toime sidevahendeid kasutades, on sideandmete päringuga saadud andmed esmane info, mille pinnalt uurimist on võimalik alustada. Sideandmete säilitamine on võimaldanud ka hiljem tagantjärele tuvastada kahtlustatava ja kannatanu omavahelise suhtluse, samuti inimeste asukoha kuriteo toimepanemise hetkel.  Arvestada tuleb ka sellega, et sageli võib kuriteo toimepanemise ajast olla möödunud hulk aega ning sündmuskoht ning füüsilised tõendid ei pruugi olla enam säilinud.

Riikidel on kohustus tagada inimeste, sealhulgas kannatanute õiguste kaitse, mis tähendab ka nende kaitsmist kriminaalmenetluses ning kuriteo toimepannud inimeste õigusemõistmise ette toomist. Olukorras, kus riigil ja uurimisasutusel puuduvad piisavad ja vajalikud meetmed kuriteo toimepannud inimeste tuvastamiseks, jäävad kaitseta kannatanute õigused, sealhulgas võimalused nõuda kuriteo toimepannud inimeselt kahju hüvitamist.

Sideandmete säilitamise osas tuleb leida lahendus, kuid kindlasti ei ole tegemist lihtsa ülesandega arvestades Euroopa Kohtu suuniseid. Selles osas ei toonud selgust ka Riigikohtu otsus.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.