"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Maailmakoristuspäeva korraldaja puhkajatele: ära jäta suitsukoni randa (0)
23. juuni 2021
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Maailmakoristuspäeva korraldava Lets Do It World tegevjuht Anneli Ohvril kutsub mereranda külastavaid inimesi hoiduma suitsukonide ja muu prügi randa ja merre viskamisest.

Kuigi Anneli Ohvrili sõnul jõuavad Eestis suitsukonid Läänemerre peamiselt läbi tänavate kanalisatsiooniooniaukude, visatakse suitsukonisid ka supelrandade vette ja peidetakse liiva alla. „Suitsukoni ei ole ühestki vaatenurgast vaadatuna biojääde. Suitsukoni on plastikust valmistatud toode, mis loodusesse sattununa võib enda ümber mürgitada kuni 1000 liitrit vett,“ ütles Ohvril.

Ohvrili sõnul tasub suvel reisides aegsasti mõelda sellele, mida kaasa võtta, mida looduses tarbida ja kuidas tekkivad jäätmed võimalikult keskkonnasäästikult utiliseerida. „Tuleb arvestada tõsiasjaga, et tipphooajal võib rannas asuv jäätmekonteiner olla kas täis või puududa sootuks,“ ütles Ohvril. „Sellisel juhul tuleks jäätmed endaga kaasa võtta ja sobivasse konteinerisse paigutada.“   

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner paneb puhkajatele südamele, et mereseisundi parandamine ja maailma puhtana hoidmine on meie igaühe ülesanne. „Üksikisiku panus võib tunduda tühine, ent oma käitumisega anname eeskuju teistele. Meie tänased otsused puhtama keskkonna kasuks muudavad kogu maailma,“ lausus Reisner.  

Üheks siiani alahinnatumaks jäätmeliigiks on üle maailma olnud sigaretijäägid: igal aastal suitsetatakse maailmas 6,5 triljonit sigaretti, millest enam kui kaks kolmandikku ehk 4,5 triljonit koni jõuab loodusesse.  Suitsukoni sisaldab hinnanguliselt 150 ohtlikku toksiini, mis lisaks suitsetaja tervisele ohustavad ka keskkonnatervist.

Läänemere suurimaks probleemiks on jätkuvalt eutrofeerumine ehk fosfori ja lämmastiku rohkusest tulenev taimestiku kasv meres. See omakorda toob kaasa elupaikade ja liikide arvukuse vähenemise, halvendab veekvaliteeti ning tekitab hapnikupuudust meres. Enam kui pool fosforist ja lämmastikust jõuab merre põllumajandusest, kuid lisaks kuhjub merre üha suuremates kogustes ka ohtlikke aineid, ravimijääke ning prügi.

ÜRO aruande kohaselt halveneb rannikuvete seisund endiselt nii reostuse kui ka toitainete liigse juurdevoolu tõttu, mis põhjustavad vetikate vohamist ja tekkinud hapnikuvaeguse tõttu omakorda veeloomastiku surma.

Ookeani ja mere tähtsusele inimkonna säilimisel juhib tähelepanu ka omalaadne Tallinna kruiisisadamas 15. juulil esietenduv Eesti muusikaline suurlavastus “Ookean”, mis räägib maailma hoidmisest, unistamisest, vabadusest ja aupaklikust suhtumisest elusse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.