“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Vabatahtlik päästja: Jaanipäeval oleme väljas topeltmeeskonnaga (0)
23. juuni 2021
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Vabatahtliku Reservpäästerühma juhatuse liikme Kristo Kanniku sõnul on Aegna külastajate viimase kahe aasta trend valesse kohta tehtud lõkked. Nende kustutamise kõrval tuleb noomida neidki, kes lõkkeplatsi lõkked valveta jätnud. Kuum pühadeaeg eeldab, et jook ja peakate olgu alati käepärast.

«Tänavu algab meil Aegna saart valvates juba 19 hooaeg,» ütles Kannik.  «Valmistume kõigeks – püüame ennetada tuleohtu ja varavastast tegevust, samuti pakume esmaabi. Päästjad aitavad randades viskenööride jm abivahenditega liiguljaid suplejaid. Päästepaadiga saame väljakutsel abiks olla väiksemate kaatrite pukseerimisel või hättasattunud jahte aidates.»

Saare külastatavus on hoogsas kasvutrendis.

«Tegin just statistikat ja see näitab, et saare külastajate arv on viimase kahe aastaga kahekordistunud,» rääkis vabatahtlik päästja. «Viimastel aastatel on lisaks liinilaevadele jõudsalt suurenenud ka väikelaevaomanike arv. Võib öelda, et saarel käib suve jooksul üle kahekümne tuhande inimese.»

Jaanipäeval pannakse välja topeltmeeskond 

«Viimase kahe aasta trend on valesse kohta tehtud lõkked. Nende kustutamise kõrval tuleb noomida neidki, kes lõkked valveta jätnud,» tõdes Kannik. «Aegnale on lõkkekohad rajatud, kuhu on lõkkepuidki varutud. Kuna kogu saar on looduskaitse all, siis metsast puid lõhkuda ja lõkkes põletada ei tohi. Oleme leidnud näiteks suure puult maharebitud oksa, mis lõkkesse põletamiseks tassitud. Kui inimesi on liiga palju, tehakse lõke pahatihti mujalegi, kuigi Aegnal tohib lõket teha vaid ettenähtud kohtades. Jaanipäeval oleme väljas topeltmeeskonnaga – üks patrullib ja teine on sadamamajas abivajajaid aitamas.  Tuleb pakkuda esmaabi, näiteks jala välja väänanud või lausa luumurruga inimestele. Oleme ka päästekopteriga inimesi mandrile saatnud. Juhtub väiksemaidki äpardusi, et inimesed noaga konservi avades endale kätte lõikavad.»

Erakordseid ilmaolusid arvestades on soovitav varuda piisavalt joogivett ning kaitsta end päikese eest, et kuumus liiga ei teeks. Samuti tuleb piiri pidada tujutõstvaid jooke tarbides.

«Seltskonnas võiks alati olla vähemalt üks kaine inimene, kes hoiab silma peal, et joobes sõbrad ujuma ei läheks, lõket ülekäte ei laseks ja kutsuks vajadusel kiirelt abi,» sõnas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja asetäitja Janek Lass, kelle sõnul on Aegna olnud varasematel aastatel olnud heades kätes.

«Usaldame oma tublisid partnereid ja loodame, et seegi jaanipäev, vaatamata suurele kuumusele, möödub rahulikult ja turvaliselt,» lisas Lass.

Häirekeskus meenutab, et kuumal jaanipäeval tasub panustada enam veele kui alkoholile ja iga inimene saab olla see sõber, kes ei lase kaaslastel lõhkuda ennast ega ümbritsevaid. Häirekeskuse meedikud soovitavad kuumalaine ajal juua palju vett, võimalusel püsida varjus ja katta pea ning kiireid temperatuurimuutusi vältida. Kui enesetunne on halb, tuleks valida 112.
Päästjad kutsuvad ebaseaduslike lõkete süütajaid korrale
Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati sõnul on Piritalgi viimastel päevadel pidanud päästjad ebaseaduslike lõkete süütajaid korrale kutsuma pidanud.

«Lõket tohib teha ainult selleks ette nähtud kohtades. Pirita rannas ja metsas lõkkeplatse ja grillimise kohti ei ole,» ütles linnaosavanem. «Igasuguse lõkke tegemine on praegu suur risk. Mõistlik on lõkked tegemata jätta või kui siiski otsustatakse jaanilõket või grilli teha, tuleb järgida eriti rangelt ohutusnõudeid.»

Tuld ei tohi jätta järelevalveta ja viimane pidutseja peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kustutatud. Ka ei tohi lõkke tegemine ja grillimine häirida naabreid.

«Ohutu lõkke retsept on lihtne – lõke tuleb teha selleks ettevalmistatud pinnasele ning lõkkepaiga ümbrus tuleb hoida süttivast materjalist puhas. Tuld tohib teha ainult tuuletu või tuulevaikse ilmaga ning lõkkes võib põletada vaid puhast puitu ja paberit. Selleks, et lõkkest ei areneks tulekahju, tuleb see teha hoonetest, metsast ja põlevmaterjalist ohutusse kaugusesse. See kaugus sõltub eelkõige lõkke suurusest, kuid vähim ohutu kaugus on kaheksa meetrit ehk umbes 13 sammu. Suurema ehk enam kui ühe meetri suuruse läbimõõduga lõkke korral tuleks ohutuks kauguseks arvestada vähemalt 15 meetrit, » selgitas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Kadi Laanemäe ja lisas, et lõkke lähedal peavad käepärast olema esmased tulekustutusvahendid – ämbritäis vett või tulekustuti, et vajadusel leeke summutada ning lõket kontrolli all hoida. Lõket ei jäeta hetkekski järelevalveta, sest õnnetuseks piisab ka paarist sekundist.

Kuival suvekuul on ettevaatlikkus iseäranis oluline ja lõkke tegemisega kaasnevad võimalikud ohud tasub hoolega läbi mõelda.

«Kuna juunikuu on olnud kuiv ja üle kogu Eesti valitseb Riigi Ilmateenistuse tuleohukaardi kohaselt keskmine või suur tuleoht, tuleb olla eriti ettevaatlik. Hea jaanitunde aitab luua ka väike lõke ning kui tuleohutuse osas vähegi kahtlete, tasub lõkke tegemine jätta aega, kui ilmaolud seda rohkem soosivad,»  ütles Laanemäe.

Ka grillimise puhul tuleb meeles pidada tuleohutust.

«Pikalt kasutuseta seisnud grilli puhul tuleb esmalt veenduda, et see oleks töökorras. Erilist tähelepanu peab pöörama gaasigrillide seisukohale. Enne uue grilli kasutamist tuleb kindlasti läbi lugeda kasutusjuhend ning tutvuda tuleb ka seal kirjeldatud ohutusnõuetega. Nii väldite õnnetusi ja maitsva toidu langemist tuleroaks,» juhendas Laanemäe.

Grillseadme kasutamisel peab sarnaselt lõkke tegemisele järgima ohutu kauguse nõudeid – ohutu kauguse valmimisel tuleb lähtuda eelkõige seadme kasutusjuhendist. Selle puudumisel on mõistlik valida seadme kauguseks süttimisohtlikest materjalidest, metsast või hoonetest vähemalt kaheksa meetrit. Grilli lähedal hoiab hea meister esmaseid tulekustutusvahendeid. Nii lõkke tegemisel kui ka grillimisel palub Päästeamet kõigil arvestada ka naabritega.

Jaaniajal on liikvel ka Päästeameti lõkkepatrullid, et veenduda lõkete ohutuses ning nõustada inimesi, kuidas tuleohtlikul ajal ohutult lõket teha ja grillida. Politsei- ja Piirivalveameti operatiivjuht Tago Trei sõnul on politsei lisajõududega väljas juba eelneva nädala lõpust, et nii pühade eel kui ka järel inimestele abi pakkuda.

«Kuna tavapäraselt on pühade ajal rohkem inimesi liikumas, oleme suuremate maateede juures liiklust rahustamas ning hoiame silma peal ka üritustel, kus rahvas koguneb, et ohuolukordi ennetada ja vajadusel kiirelt sekkuda, » kirjeldas Trei. «Kui teate, et on vaja sõita, siis leppige juba eelnevalt seltskonnas kokku inimene, kes on kaine juht ja vajadusel teised koju aitab. Võimalusel peaks joobes juhti takistama ka rooli istumast või sellest teada andma numbril 112. Selliselt võib päästa inimese elu.» 

Lisaks liiklusele pöörab politsei pühade ajal tähelepanu ka avalikule korrale. Politseile tulevad väljakutsed jaanipäevapidustustele on tavaliselt tingitud alkoholi liigtarbimisest.

«Inimesed satuvad ohtu või tekib konflikt, mida ei suudeta sõnadega lahendada,» sõnas Trei.

Kui on plaanis seltskonnaga väljas aega veeta, tuleb eelnevalt kokku leppida kaine grupijuht, kes jälgiks, et ükski (alkoholi pruukinud) inimene ei jääks randa või mujale päikese kätte magama. Kogu nädalavahetuse püsinud ja ka jaanipäeva ulatuv kuumus toob inimesi kindlasti rohkem ka veekogude äärde ujuma, aga ka vee peale nii SUP-laudade, süstade kui ka veesõidukitega.

«Vee peale minnes ei tohi unustada päästevarustust ja sidevahendeid, et vajadusel kiirelt abi kutsuda. Merel või piiriveekogul hätta sattudes helista merevalvekeskusele numbril 619 1224,» lisas operatiivjuht. «See, kuidas mööduvad tänavused jaanipühad, sõltub igast inimesest. Liikluses tuleb olla tähelepanelik ning hoiduda kiirustamisest ning pidustuste ajal hoida meel kaine ning mitte lahendada probleeme purjuspäi. Lisaks tuleks telefon alati ligi hoida, et vajadusel saaks abi kutsuda.»

Erakordselt kuumade ilmadega tuleksolla päikesega väga ettevaatlik ja juua rohkesti vett.

«Möödunud nädalavahetusel kutsuti Tallinnas kiirabi kaheksale patsiendile, kelle kaebusi võis seostada kuuma ilmaga, tegemist oli kas päikesepiste või kuumastressiga. Mõnel inimesel tekkisid sümptomid töökohal või tööd tehes, mõnel aga õhtul peale pikka päikese käes viibimist,» rääkis Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.

Päeval õues töötades või liikudes tuleks leida vähemalt üks kord tunnis aega lasta kehal jahtuda – kas õues varjus või kunstkliimaga ruumis. Riided peavad olema õhku läbilaskvad ja võimaldama higi aurustumist. Õues olles on vajalik kerge peakate, et vältida päikesepistet. Vett tuleb juua 2–2,5 liitrit päevas.

Vanematel inimesetel ja krooniliste haigustega inimestel tuleks kõik poes- ja turulkäigud teha enne keskpäeva. Muu osa päevast tuleks olla päikesest eemal – siseruumides või varjus. Lapsi ei tohi jätta autosse ootama, sest sõiduk kuumeneb väga ruttu kriitiliselt soojaks. Kuuma käes kannatanu tuleb toimetada jahedasse ruumi, anda juua jahedat vett, võtta ära liigsed riided ja lasta tal puhata. Vajadusel helistada nõu saamiseks Perearsti nõuandeliinile 1220. Kui inimesel tekivad teadvuse häired, tuleb kutsuda kiirabi. Lemmikloomaomanikud peavad samuti kuumade ilmadega tähelepanelikud olema – looma ei tohi jätta autosse ja tuleb hoolitseda, et ta saaks piisavalt vett.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.